27 Aqpan, 18:19 704 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qazaqtyń 17 hany haqynda

Túrkistan gazetiniń turaqty avtory, belgili tarıhshy, Ulttyq ǵylym akademııasynyń korrespondent-múshesi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Bereket Káribaevtyń kólemdi zertteý eńbegi jaryq kórdi. Monografııalyq eńbek «Qazaq handary týraly zertteýler (XV ǵ. ortasy  – XVIII ǵ. basy)» degen atpen basylyp shyǵypty. Qazaqtyń 17 hanynyń ómir-tarıhyn, handyq bıliktegi ornyn aıshyqtaǵan zertteý eńbektiń qazaq rýhanııaty úshin alar orny bólekshe bolmaq. Ǵalymnyń  jańa kitabyna engen handar jaıly maqalalar buǵan deıin bizdiń gazette turaqty jarııalanyp kele jatyr. Gazetimizdiń turaqty avtoryna qutty bolsyn aıta otyryp, monografııalyq eńbek jaıly jazylǵan ǵalym pikirin oqyrmandarǵa usynamyz.

Táýelsizdik jyldary otandyq tarıhshy ǵalymdarymyzdyń al­dyna qoıǵan talaptar aýqymy keńeıe tústi. Olardyń bastylarynyń biri – orta ǵasyrlardaǵy tarıhy­myz­dyń belgisiz betterin ashý, koneptýaldy ǵylymı baǵyttardy zerdeleý. Ási­rese, tarıhymyzdaǵy alar orny asa aı­ryqsha taqyryptardyń biri ári bire­geıi qazaq memlekettiligimen qatar Qa­zaq handyǵy men handarynyń tarı­hy. Bul ǵylymı problemalardyń ózek­tiligi óte-móte kúrdeli, óıtkeni hal­qy­myzdyń tarıhı sana-sezimi, onyń bol­mysy, mentalıteti, etnıkalyq aý­ma­ǵymyzdyń qalyptasýy, ulttyq qaýip­sizdik máseleleri kóp jaǵdaıda atal­ǵan baǵyttardyń zerttelý dáre­je­lerine baılanysty. Degenmen tulǵa­taný, sonyń ishinde qazaq handarynyń tarıhı tulǵasyn, ómiri men qyzmetin tolyq baǵamdap, bar bolmysyn ashyp bola almaǵanymyz aıqyn.

Osyndaı tusta belgili zertteýshi, Ulttyq ǵylym akademııasynyń kor­respondent-múshesi, tarıh ǵylym­da­rynyń doktory, professor Bereket Káribaevtyń «Qazaq handary týraly zert­teýler (XV ǵ. ortasy – XVIII ǵ. basy)» degen atpen jaryq kórgen mo­nog­­rafııalyq eńbegi otandyq tarıh ǵy­lymyndaǵy tyń mazmundy keleli jumys retinde oqyrmanǵa jol tartty.

Eńbek ǵylymda da, qoǵamdyq prak­tıkada da asa mańyzdy bo­lyp esepteletin taqyrypqa arnalǵan.

XV ǵasyrdyń ortasynda tarıh sah­nasyna shyqqan ulttyq sıpattaǵy memleket – Qazaq handyǵynyń derbes, táýels­iz el retinde ómir súrgen kezeńi XVIII ǵasyrdyń basyna deıin jalǵasty. Osy kezeńdegi Qazaq handyǵynyń damý belesterin shartty túrde qalyptasý kezeńi, kúsheıý, álsireý, qaıta órleý, «te­ketires jyldary», jońǵarlarmen al­ǵashqy kúrester, «belgisiz jyldar», «altyn ǵasyr» dep bólýge bolady. Atal­ǵan kezeńderdegi oqıǵalardyń órbýi men nátıjeleri árıne tarıhı obektıvti sebeptermen qatar, sýbektıvti sebepterge, ásirese ár zamanda el tizgi­nin qolǵa ustaǵan tulǵalar – qazaq han­­darynyń qaıratkerligine, tarıhı ró­line de tikeleı baılanysty boldy.

Handardyń tulǵalyq qasıetteri, bolmysy, júrgizgen saıasaty sol zamannyń kelbetin aıqyndady. Zert­teýshi monografııalyq eńbeginde han­dyq dáýirde bılik qurǵan bas aıaǵy 17 hannyń tulǵasyn taldaǵan. Qazaq han­darynyń tarıhı kelbetin somdaý ba­rysynda eń aldymen belgili bir ke­zeńde bılik qurǵan tulǵalardyń dáýi­rine qatysty tarıhı taldaý jasalǵan.

Qazaq handyǵynyń qurylý ke­zeńi Kereı men Jánibek han­dar­dyń qyzmeti arqyly ashylǵan. Han­dyqtyń kúsheıý kezeńindegi bı­leýshi­ler retinde Buryndyq han men Qa­sym han tulǵasy aıshyqtalǵan.

Qazaq handyǵy tarıhyndaǵy aýyr kezeńderdiń biri – «ýaqyt­sha álsireý» kezeńi boldy. Qasym han qaıtys bolǵannan keıin bılikke kelgen Ma­mash, Tahır, Buıdash, Ahmet jáne To­ǵym handar zamanynda kúrdeli tarıhı oqıǵalar oryn aldy. «Ýaqytsha álsireý» kezeńiniń nátıjesin orta­ǵa­syrlyq tarıhshy Muhammed Haıdar Dýlatı babamyz tipti «930 jyly (1523-1524 jj.) qazaqtardyń sany mıllıon adamǵa jetken edi, al 944 jyly olar­dyń jer betinde izi de qalmady» dep sı­pattady.  B.Káribaevtyń zertteýlerine súıensek, eldiń eldigi men erteńi synǵa túsken shaqta bılik qurǵan han­dardyń ustanǵan saıasaty men bol­my­sy tarıhı taǵdyrynyń bederine aı­nalǵanyn kóremiz. Mysaly, zert­teý­shiniń paıymynsha Qasym hannan keıin bılikke kelgen Mamash han bılik úshin bolǵan kúrestiń birinde qaza bolǵan. Bul óz kezeginde handyqtyń ishi­ne iritki salǵan qaýipti tendenııany kúsheıte tústi. Mamashtan keıin kelesi bir orta ǵasyrlyq avtor Haıdar ıbn Álı Husaıyn Razıdiń jazýynsha «qazaqtar dep atalatyn Deshti Qyp­shaq­tyń sultandary bir-birimen uzaq so­ǵysty. Aqyrynda bılikke Tahır han ke­ledi». Bul bıleýshi tarıhta sátsiz dıp­­lomatııasymen, sheksiz qatal­dyǵy­men, jáne ádiletsizdigimen este qaldy. B.Káribaevtyń kórsetýi boıynsha «Tahır han óz elinen qýylyp, ómiriniń sońyn qyrǵyz taıpalary arasynda ót­kizedi. Aqyrynda sonda júrip, músh­kil jaǵdaıda qaıtys bolady». Osydan keıin­gi kezeńde qazaq handyǵynyń ár aı­maǵynda bir-birine táýelsiz birneshe bıleýshi bas kóteredi. Kereı men Já­ni­bek kezinde týyn qadap, Qasym tusynda ataǵy shartarapqa jaıylǵan qazaq or­dasynyń jaǵdaıy barynsha nasharlap, ydyraýdyń aldynda ǵana turdy.

Degenmen Qasym hannyń kishi uly Haqnazar hannyń bılikke kelýimen Qazaq handyǵynyń tarıhynda «qaıta órleý» kezeńi bastalady. Haq­nazar han ishki qatynastardy ret­teý­ge kúsh salyp, batys baǵytta noǵaı­lar­men qarym-qatynastarda belsendilik tanytady. Noǵaılarmen kúreste óziniń túpki maqsaty – Edil men Jaıyq ózenderiniń aralyǵyn ıemdený ekenin ashyq bildiredi. 1570-shi jyldary Haq­nazar han Saraıshyqty ıelenedi. Haq­nazar han Noǵaı Ordasyna qarsy kúres ba­rysynda Qyrym hanymen baılanys ornatady.

Qazaq handyǵynyń soltústiktegi shekarasyn qamtamasyz etý bary­synda Sibir hany Kóshimmen baılanys ornatady. Ol qatynas kóbinese ás­ke­rı sıpatta ótedi. Máskeý patshasy IV Ivan Kóshimge qarsy kúreste Haq­na­zar hanmen baılanys ornatýǵa máj­búr bolady.

Haqnazar han ońtústik baǵytta Buhara men Tashkent bıleýshi­leri arasyndaǵy qaıshylyqtardy paı­dalanyp, Syrdarııa boıyndaǵy qa­lalardy ıemdený úshin kúres júrgize­di. Biraq osy jolda 1580 jyly Tashkent bıleýshisi Baba sultannyń opasyz­dy­ǵynan qaza tabady.

B.Káribaevtyń zertteý eńbegin odan ári paraqtaǵan saıyn qazaq handa­ry­nyń qıly taǵdyry men tulǵalyq beı­neleri oqyrmanyn tarıh qatparlaryna je­tektep kete beredi.

Monografııalyq zertteýde Qa­dyr­ǵalı Jalaıyrdyń ja­zýyn­sha «árqashan batyrlyǵymen má­lim, máshhúr bolǵan» Shyǵaı hannyń «hı­kaıasy», odan ári bir ǵana jarly­ǵy­men búkil qazaq jerinen 120 sultandy atqa otyrǵyzyp, júz myńnan asa ás­kerdi bastap Orta Azııaǵa joryqqa at­tanǵan memleketshil han Táýekeldiń de aıbyndy beınesi zerdelengen.

B.Káribaev eldik, memlekettik múd­deni aldyńǵy qatarǵa qoı­ǵan tulǵanyń jarlyǵyna sáıkes Maýe­ren­nahrǵa qarsy baǵyttalǵan joryqqa 120 qazaq sultanynyń atqa qonýy – el ishinde saıası birliktiń ornyqqanyn kór­setedi. Al onyń 1584-1585 jyldardan 1598 jylǵa deıingi Orys memleketimen júrgizgen dıplomatııalyq saıasaty, Maýerennahrdaǵy shaıbanılyq áýlet basshysy II Abdýlla hanǵa qarsy joryqtary, qaraqalpaqtar men qal­maqtarda óz áýletiniń ókilderin bılikke otyrǵyzýy, Shyǵys Túrkistannyń saıası ómirine belsene aralasýy – Or­ta­lyq Azııa aýmaǵyna tanymal bolǵan ta­rıhı tulǵa bolǵandyǵyn dálel­deı­tini týraly tujyrym jasaıdy.

Halyq jadynda «Eńsegeı boıly Er Esim» atanǵan Esim han zamanynda handyq tarıhyndaǵy ishki saıası daǵdarys oryn aldy. B.Káribaev «teketires jyldary» dep ataǵan bul kezeń­degi Esim han men Tursyn handardyń ta­rı­hy da jan-jaqty sıpattalǵan.

Eńbekte XVII ǵasyrdaǵy qazaq han­dyǵy tarıhyndaǵy belgisiz bol­ǵan tulǵalardyń esimderi erek­shelen­gen. Solardyń biri XVII ǵasyrdyń ekin­shi jartysynda bılik qurǵan Esim hanuly Jánibek han. Zertteýshi osyǵan deıingi kezeńdegi T.Sultanov, I.Ero­feevalardyń zertteýleri men 2005 jyly «Mádenı mura» baǵdarlamasymen shyq­qan «Istorııa Kazahstana v rýsskıh ıstochnıkah» atty jınaqtyń 1-shi tomyndaǵa buryn esh jerde jarııa­lan­baǵan birneshe tyń materıaldarǵa súıe­ne otyryp, Jánibek hannyń tarıhı tulǵasyn anyqtap, tolyqtyrǵan. Zert­teýshi Salqam Jáńgir hannan keıingi kezeń, ıaǵnı Jáńgir han qaza tapqan 1652 jyldan Táýke han bılikke kelgen 1680 jylǵa deıingi 28 jyldyq kezeńde han­dyq tarıhynda kimniń taqty ıelengeni áli anyqtalmaǵanyn atap ótip, shartty túrde osy aralyqty «belgisiz jyldar» kezeńi dep ataıdy. Zertteý eńbegi Qazaq handyǵynyń «altyn ǵasyry» nemese Táýke han kezeńimen aıaqtalady.

B.Káribaevtyń zertteý eńbeginiń bas­ty ereksheligi – ulttyq rýh pen bol­mystyń sheńberinde jazylǵany der edik. Sebebi kóptegen zertteýshiniń eń­bek­terinde tól derekterimizdiń úlken toby aýyz ádebıeti úlgileriniń jetki­liksiz paıdalanylýy nemese keıbir av­torlar tarapynan qazaq tilin bilmegendikten múlde nazarǵa alynbaýy – basty kemshilik. Qazaq handarynyń tul­ǵalyq beıneleri, ásirese jyraýlar poe­zııasyna arqaý boldy. Sebebi XV ǵa­­syrdyń ekinshi jartysynda qu­ryl­ǵan Qazaq handyǵynyń aımaqtaǵy eleýli saıası kúshke aınalýy memlekettik tizginin qolǵa alǵan uly handardyń jyraýlar poezııasynyń basty keıipkeri retinde somdalýyna negiz boldy. Túrkiler memlekettiligin quryp, ony ny­ǵaıtqan Bilge, Býmyn jáne t.b. tul­ǵalar tárizdi qazaq handarynyń da ta­rıhı qyzmeti dala dástúrine sáıkes madaq jyrynyń mańyzdy máıegine aınaldy. Degenmen qazaq jyraýlary­nyń shyǵarmalarynda el qorǵany bolǵan bıleýshiniń azamattyq beınesimen qatar, bıleýshiniń teris áreketteri, qate ustanymdary, jeke basynyń kem­shin tustary da halyq atynan ashyq aı­tyl­ǵan. Bul dala demokratııasyna súıen­gen qazaq halqynyń bılik júıe­sindegi handardyń orny men qyzmetin baǵa­laı otyryp, sóz bostandyǵyn ár­qa­shan saqtap otyrǵandyǵyn kórsetedi. Sondyqtan jyraýlarda da basqa qoǵam músheleri tárizdi «Bas kespek bolsa da, til kespek joq» degen prınıpti qatań ustandy.

Degenmen handyq dáýirde eliniń basyn biriktirip, halqy úshin qyrýar is tyndyrǵan el bıleýshilerdiń ózindik erekshe qasıetke ıe tulǵalyq beı­neleri, atap aıtqanda olardyń bı­leý­shi retindegi ózindik harızmasy jan-jaqty sıpattaldy. «Harızma» – grek­tiń «táńir syıy» degen sózinen shyq­sa, qazaq túsiniginde qut, bereke ákeletin «kıeli tulǵa» degen uǵymdy bildiredi. Bul týraly Shoqan Ýálıhanov my­nandaı túsinikteme beredi: «Qazaq­tar kıege úlken mán beredi... Osy atal­ǵan­dy (kóshpeli turmysqa qajet­tik­terdi) qurmet tutý... adam balasyna baı­lyq pen baqyt-qut ákeledi dep tú­sinedi» – dep, «quttyń» semantıkasyn asha túsedi. Ǵalymnyń bul túsinik­teme­si­nen «quttyń» «han» uǵymyna da ti­keleı qatysy baryn ańǵarý qıyn emes. Kóshpeli mádenıetti qalyptas­tyrý­shylardyń irgeli ókiliniń biri bolyp sanalatyn dástúrli qazaq qaýymy óz­deri tańdap saılaǵan handardy baqyt, baı­lyq, tynyshtyq, qut-bereke ıesi tú­rinde qabyldap, úlken úmitpen «Ja­ratýshynyń syıyn» kútken.

Sondyqtan belgili ǵalym B.Kári­baev­tyń bul ǵylymı eńbegi ta­rı­hı derekterdiń túrlerin keshendi ári salystyrmaly túrde paıdalana otyryp jazylǵan, ultymyzdyń uıytqysy bola bilgen tulǵalarymyz – handar ta­rı­hynyń portretin jańasha tur­ǵy­dan paıymdaǵan súbeli eńbek.

 

Meńdigúl NOǴAIBAEVA,

Tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, qaýymdastyrylǵan professor,

ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ tarıh fakýltetiniń dekany

Sońǵy jańalyqtar