27 Aqpan 2020, 11:16 885 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Azamattyq alýdyń mashaqaty

Azamattyq – jer betinde tirshilik etken árbir adamnyń belgili bir elde ómir súrýine haqyly ekenin jáne sol eldiń zańdy azamaty ekenin aıqyndaıtyn basty qujat. Áıtkenmen dúnıejúzindegi árbir jandy-jansyz zattyń, tipten úı janýarynyń da tıisti qujaty bar. Zańdy qujaty bar árbir zattyń  óz haqysy da belgilengen. Sondyqtan da kez kelgen eldiń azamattyq qujatyn alý – abyroıly mindet. Olaı deıtinimiz azamattyq qujaty joq adamnyń qoǵamdyq statýsy jáne áleýmettik múmkindigi tómen. Sebebi azamattyq –  adamnyń quqyqtary men mindetteriniń jıyntyq  uǵymyn bildiretin qujat. Tipten adam qolyndaǵy azamattyǵynan aıyrylyp qalýy da múmkin (árıne, zańda kórsetilgen talaptardy buzǵan jaǵdaıda). Sondyqtan da azamattyq qujattyń qanshalyqty kıeli hám mańyzdy ekeni túsinikti.

Qazaqstan azamattyǵyn alý týraly zań boıynsha kim­der aza­mat­tyq ala alady, kimder ala al­maıdy degen másele emes, biz bul ma­qalada shetelden kóship kel­gen et­nıkalyq qazaqtardyń aza­mat­tyq alý máselesin sóz etpekpiz. Sebebi 1991 jyldan beri atajurtqa oral­ǵan aǵaıynnyń eń basty «bas aý­rýy» – azamattyq alýy. Bul pro­es­­tiń mashaqaty men kedergileri kóp. Ár jyldar ártúrli jeńildikter ja­saldy. Zań jobalary da uzaq zert­telip, túzetýler men tolyq­tyrý­­lar engizildi. Qoǵamda jıi tal­­qylaýǵa tústi. Biraq qandas­tar­dyń azamattyq alý máselesi áli jeńildegen joq.

Buǵan deıin jazylǵan bas­pa­sóz bet­terindegi derekter men quzyrly oryndardyń bergen málimetterine súıensek, azamattyq ala almaı júr­gen qandastarymyz áli de kóp. Ótken 2-3 jylǵy máli­met­terge kóz júgirtsek, 2017 jyly Eńbek jáne ha­lyq­­ty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine qarasty Kóshi-qon komıtetiniń ókili Baǵlan Qasenovtiń aıtýynsha, 2 myńdaı oralman kýáliginiń mer­zimi ótip ketken.

2018 jyly qarashada Parla­ment depýtattary qandastardyń aza­mattyq alý máselesin jeńil­de­tilgen tártippen sheshý týraly Úki­­met­ke hat jazyp, depýtattyq saýal joldaǵan. Depýtattyq saýal­da «Azamattyq ala almaı júrgen qandastardyń sany 7 myńǵa jýyq ekeni» aıtylǵan.

Eki ıfrdyń da az kórsetkish emes ekeni belgili. Jeti myń taǵ­dyr, jeti myń másele. Alaıda 2019 jy­ly naýryz aıynda oralman már­­te­besiniń ýaqytyn uzartý tý­raly Tuńǵysh Prezıdent N.Nazar­baev­­tyń jarııalaǵan bir jyldyq mora­to­rııi – joǵaryda aıtylǵan aza­mat­tyǵy joq qandastardyń kó­bi­niń aza­mattyqqa ıe bolýyna oń yq­pa­lyn tıgizdi.

Buǵan gazettiń qandastarǵa arnalǵan ATAJURT  jobasy aıa­synda óńirlerdi aralap, azamat­tar­dyń tynys-tirshiligimen tanysý barysynda naqty kóz jetkizgen edik. Elbasynyń oralman mártebe­sin uzartý týraly bastamasynyń aıa­syn­da bir ǵana Qaraǵandy obly­syn­da myńǵa jýyq qandas azamat­tyq alǵan.

Eńbek jáne halyqty áleý­met­tik qorǵaý mınıstr­ligi­niń ótken jyldyń 26 tamyzda jarııalaǵan málimeti boıynsha, akııa sheńberinde elimizde 5 789 et­nıkalyq qazaq «oralman már­tebesi» kýáliginiń merzimi uzar­tyl­ǵan. Onyń 4 909-y azamattyq alýǵa qujattaryn tapsyrǵan.

Eger bul akııa jarııalanbasa qanshama qandastardyń aza­mattyq alý máselesi jáne azamat­tar­dyń áleýmettik jaǵdaıy qıyn­daı túseri sózsiz edi. Sondyqtan da mun­daı jeńildiktiń asa qajet eke­nin dáleldeý úshin budan basqa qan­daı mysal keltirýge edi.

Memleket basshysy Q.Toqaev prezıdenttik mindetti qa­byldaǵan­nan keıingi málim­deme­sinde Kóshi-qon saıasatynda Elbasy­nyń ustan­ǵan baǵytyn jalǵas­tyra­tynyn jetkizgen bolatyn.

«Qandastardy qaǵazbastylyq­tan, bıýrokratııadan meılinshe aryltý úshin Elbasy jarııalaǵan ak­ııa áli de jalǵasyn tabýy qa­jet», – deıdi kóshi-qon salasy­nyń bi­likti mamany Talǵat Múrsálı.

Azamattyq alýda kezdesetin kedergiler

2013 jyly 10 jeltoqsan kúni be­­ki­tilgen «Qazaqstan Respýb­lıka­synyń keıbir zań aktilerine eńbek mıgraııasy máseleleri boıynsha túzetýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańyna sáıkes qandastarǵa azamattyq Qazaqstanǵa kóship kelgen soń 4 jyldan keıin beriledi dep kórsetilgen. Bul zań qandastar men olardyń quqyǵyn qorǵaýshy­lardyń narazylyǵyn týdyryp, qoǵamda qyzý talqylaýǵa ulasty. 2018 jyly zańǵa qaıtadan ózgeris­ter engizilip, shetelden kelgen et­nıkalyq qazaqtar 1 jyldyń ishin­de azamattyq alatyn bolǵan. Biraq sol ýaqytqa deıin jaramdylyq merzimi shekteýsiz túrde berilip kel­gen «oralman» mártebesi 1 jyl­ǵa ǵana jaramdy bolyp bekitildi.

Azamattyq alýǵa basty ke­der­gilerdiń biri – «oralman mártebesiniń»  merzimdi ýaqytynyń qysqalyǵynda emes, azamattyq alýǵa tıisti qujattardy jınaýdyń mashaqatynda.

Tarıhı Otanyna oralǵan ár qazaqqa 5 kún ishinde «oral­man kýáligi» beriledi. Turaqty tir­keý­ge otyryp, yqtııarhat alady. Ary qaraı jergilikti Ishki ister me­­­­kemelerine tıisti qujattaryn to­­lyq ótkizse, jeńildetilgen tár­tip­­pen 3 aı ishinde, ary ketse bir jyl­da azamattyǵyn alady. Biraq bul jumsaqtap aıtqanda sóz júzin­de. Al is júzinde qandastar kópte­gen ótkelden ótetini belgili. Endi tıis­ti qujattardyń tizimine jeke-jeke toqtalyp ótsek.

Oralman kýáliginiń jyry

Shetelden kóship kelgen qan­das úshin oralman kýá­ligin alý qıyndyq týdyrmaıdy. Ary ketse bir aptada daıyn (5 jumys kún) bolady. 1 jylǵa ǵana be­riletin oralman kýáliginiń ja­ram­dy merzimi ótip ketken qan­das­tar kóp. Al oralman kýáliginiń ýa­qyty ótip ketken soń azamattyqqa tap­syrý múmkindiginen aıyrylady. Tek zańda kórsetilgen shart boıyn­sha azamattyqqa tapsyrýǵa bolady. My­saly, azamat sol eldiń azamat­ty­ǵynan shyqqany týraly anyq­tama ákelýi qajet. Al bir jylǵa ǵa­na jaramdy oralman kýáligi qaı­ta uzartylmaıdy. Tek burynǵy ózi turǵan elinen azamattyqtan shyq­qany týraly anyqtama ákelip qa­na Qazaqstan azamattyǵyn alýǵa qujat ótkize alady. Al buǵan qara­ma-qaıshy keletin jáne bir másele bar. Mysaly, Qytaı eli ondaı anyq­tamany bere salmaıdy. Olar­dyń da óz ta­la­by bar. Eger Qy­taıdyń azamat­tyǵy­nan shyqqyńyz kel­se, basqa eldiń azamaty bol­ǵa­nyńyzdy anyqtaı­tyn anyq­tama­ny Qytaı tarapyna tapsyrýy ke­rek. Sonda ǵana olar  «azamat­tyq­tan shyqty» degen anyqtama beredi. Onyń ózin eki jyldan keıin ǵana ala alady. Osyndaı eki  eldiń bir-bi­rine qara­ma-qaıshy zańdardyń zar­daby qan­dastarǵa tıip keledi.

Qoldanystaǵy jańa zań jo­basyna sáıkes, «Qazaqstan­da oralman mártebesin alǵan etnı­kalyq qazaqtarǵa jeńildetil­gen tártippen azamattyq alý úshin qo­laıly jaǵdaı jasaldy. Bul márte­be bir jylǵa jaramdy. Mártebeni uzartý oralman mártebesi toqta­tyl­ǵan kúnnen bastap úsh aıdan aspaıtyn merzimge ótinish bergen kez­de jeńildetilgen tártippen aza­mat­tyq alý úshin ǵana kózdeledi», – deıdi Eńbek jáne halyqty áleý­mettik qorǵaý vıe-mınıstri Ahma­dı Sarbasov.

Azamattyq alý úshin talap etiletin qujattar

Azamattyq alý úshin jına­la­tyn qujattardyń tizimin jáne onyń júzege asý barysyn eg­jeı-tegjeıli jikteý uzaq proesti qajet etedi. Sebebi jınaıtyn qu­jat­tardyń tizimi kóp. Sonymen qa­tar zań bireý bolǵanymen ár óńirdiń isti júzege asyrý tásilderi ártúrli. Kóshi-qon salasynda qan­das­tardyń qujattandyrý máse­le­simen aınalysyp júrgen «Atajurt» bos­qyndar men qandastardy qol­daý qoǵamdyq qorynyń tóraǵasy, zań­ger Talǵat Múrsálıdiń aıtýyna qaraǵanda, mundaı ártúrlilikti qó­shi-qon zańynyń áli de jetil­diril­meýinen deıdi.

Sonymen azamattyq alý úshin talap etiletin qujattar: sot­talmaǵany týraly anyqtama, ulty qazaq ekenin rastaıtyn anyq­­tama, sol eldiń azamattyǵynan shyǵý týraly anyqtama (shyǵý paraǵy) jáne elshiliktiń kelisimi. (Óz­bekstan qazaqtarynyń «shyǵý para­ǵyn» alýy biraz shyrǵalańǵa salady. Bul ózi bir úlken taqyryp). Osy tórt basty anyqtamanyń ár qaısysynyń quny – $10. Al jyl­dam alý kerek bolsa – $20. (Astana­dan alys óńirden keletin qandastar keı anyqtamalardy $20-ǵa alýǵa májbúr bolatyn kezderi de jıi ushyrasady). Elshiliktiń barlyq qyz­­meti aqyly (dollar arqyly) jú­zege asady. Ár anyqtama 5 jumys kú­ninde daıyn bolady.

Endi bul alynǵan qujattardy Syrtqy ister mınıstrligi­niń Konsýldyq qyzmet departa­men­tinen legalızaııadan ótkizedi. Bul qyzmettiń quny árqaısy 10 myń teńge, 3 anyqtama 30 myń teń­ge­ni quraıdy. Bul basty anyqtama­lar­dan bólek taǵy da 20-ǵa jýyq qu­jattyń tizimi bar. Burynǵy zań boıynsha azamattyqqa tapsyratyn qandastar forma 086 medıınalyq anyqtama ótkizetin. Qazir ol talap alynyp tastaldy.

Alaıda Densaýlyq saqtaý mı­­­nıstriniń 2011 jylǵy 30 qyr­kúıektegi №664 buıryǵymen bekitilgen sheteldikterge jáne azamattyǵy joq adamdardyń Q­a­zaqstan aýmaǵyna kelýine tyıym sa­latyn aýrýlardyń tizbesi:  na­shaq­or­lyq; psıhıkalyq buzylý (aýrý); týberkýlez; lepra (gansen aý­rýy); jynys joldarymen beri­le­tin ınfekııalar (JJBI) – me­rez, merez lımfogranýlemasy (do­novanoz), shankroıd; jiti ın­fek­ııalyq aýrýlar (jiti res­pıra­torlyq vırýstyq ınfekııasy (ty­nys organdarynyń jiti vırýs­tyq ınfekııasynan) jáne grıpten basqa) qatarly 6 túrli anyq­tamadan ótpegen adamǵa aza­mat­tyq berilmeıtini týraly ar­naıy buıryq shyqqan. Qandastar aza­mattyq alý úshin bul buıryqta kór­setilgen 6 túrli anyqtamany jı­­­naıdy.

Bul anyqtamalardyń bar­ly­ǵy aqyly. Jıyny 27 myń teńgeni quraıdy. Sonymen birge 6 túrli anyqtama 1 emhanadan beril­meı­di. Árqaısysy qalanyń ártúrli jerine ornalasqan bolýy múmkin jáne uzyn-sonar kezek kútýdi eles­te­tip kórińiz.

Sonymen osynsha qujattyń bárin sergeldeńge túsip jú­rip jınaǵan qandastar taǵy bir ke­der­gige tap bolady. Ol – turaqty tir­keý máselesi. Kóshi-qon zańynda ýa­qytsha tirkeýge turý, beıimdelý, yq­paldastyrý degen tarmaqtary bar. Biraq bul zańda tolyqqandy jú­zege asyp jatqan joq. Keıbir óńir­lerde mundaı bir jylǵa beri­le­tin áleýmettik jataqhanalar bar. Alaı­da bul elimizdiń barlyq óńi­rin­de qarastyrylmaǵan. Osy kezde ala­qanyn ysqylap deldaldar shy­ǵady. Turaqty tirkeýge tur­ǵyzý úshin eń kemi 90 myń teńge ta­lap etedi. Bul bir adamǵa ǵana. Kóp­balaly otbasylar úshin úlken shy­ǵyn. Al bul qarjylardan mem­leketke bir tıyn túspeıdi. Tek del­daldardyń qaltasy qampaıady.

Shetel pasporty azamat­tyq alǵanǵa deıin 6 ret aý­dar­tady eken. Ár aýdarma 3 500 teń­ge. Árqaısysy notarıýspen zań­­dastyrylady. Qysqasy, azamat­tyq­qa tapsyrý úshin ár qandas or­tasha eseppen 90 myń teńge jum­saı­dy eken. (Turaqty tirkeýdi qos­paǵanda).

Turaqty tirkeýge turyp, tórt anyqtamany ákelgen soń, eki aı ishinde yqtııarhat shyǵady. Odan keıin taǵy da 3-4 qujattyń tizimi beriledi. Ol qujattardy jı­nap, fotoǵa túsip, azamattyqqa tap­syrady. Ótkizilgen qujattar durys bolsa azamattyq alty aı ishin­­de shyǵady. óıtkeni 6 aı boıy tıisti me­­kemelerdiń tekserýinen ótedi.

Sottalmaǵany týraly anyqtama

Sottalmaǵany týraly anyq­ta­ma bolmasa yqtııarhat be­ril­meıdi. Yqtııarhat – álemdik tá­jirıbede bar qujat. Etnıkalyq qazaq­tar Qazaqstan azamattyǵyn alý úshin áýeli «oralman mártebesin» ıe­lenip, so­syn yqtııarhat alady. Yq­tııarhat alý úshin sottalmaǵany tý­raly anyqtama tapsyrýǵa min­dettelgen.

Kóshi-qon zańy 49 baptyń 9 tar­maqshasyndaǵy sottal­ma­­ǵany týraly anyqtama Qy­taıdan keletin qazaqtardan sural­maı­dy. Sebebi Qytaı eli qylmysty bol­ǵan, sottalǵan adamdy shetelge shyǵar­maıdy, pasport bermeıdi.
ol Qytaı zańymen shegelegen. Bul saıa­sat kóptegen qandastar men ma­­man­dardyń narazylyǵyn týdy­ryp, kóshi-qon proesine kedergi ekeni aıtylǵan soń, Kóshi-qon qyz­­meti mundaı anyqtama alý shar­tyn (ásirese Qytaıdan kele­tin­derge) tıisti mınıstrlikten emes, qonys aý­darýshynyń turyp jatqan me­kenindegi polıııa bólimshesinen de alsa bolady dep ońaılatqan.

Ulty – qazaq

Azamattyq alý úshin qoıy­la­tyn ta­laptardyń biri – ulty­nyń qazaq bolýy. Azamattyqqa óti­nish tap­syr­­ǵan kez kelgen azamattyń ulty­nyń qazaq bolýy shart. Sebebi Aza­­mattyq týraly zań­nyń 3-ba­byn­da bylaı delingen: «Qazaqstan Respýblıkasy jappaı qýǵyn-súr­gin, kúshtep ujymdastyrý kezeń­derin­de, adamgershilikke jat ózge de saıa­sı sharalar saldarynan Respýb­lıka (Qazaqstan) terrı­torııa­synan ketýge májbúr bolǵan adam­dar men olardyń urpaqtary­nyń óz terrı­torııasyna qaıtyp oralýy úshin, sondaı-aq basqa mem­leketter ter­rıtorııasynda tura­tyn qazaqtar úshin jaǵdaı jasaı­dy».

Sondyqtan ol zańdy anyq­tama arqyly dáleldenedi. Kó­ship kelgen eliniń quzyrly oryn­daryna júginedi.

Bul anyqtama, ásirese eýropa­dan kóship keletin qandas­tar­ǵa úlken kedergi. Bul týraly ga­­­zetimizdiń №6 sanynda (13.02.20) «Túrkııadan kelgen qandastar qazaq ekenin nege dáleldeı almaı júr?» degen taqyrypta maqala jarııalan­dy. Túrkııa elinen kóship keletin qan­dastar ulty qazaq ekenin dálel­deı­tin anyqtamany buryn Dúnıe­júzi qazaqtarynyń qaýymdasty­ǵy­nan alyp kelgen. Endi eldegi Kó­shi-qon zańy boıynsha bul anyq­tama qabyldanbaı otyr. Iaǵnı, ke­dergi Túrkııa tarapynan emes, eli­mizdiń shyǵarǵan Kóshi-qon zańyn­da­ǵy talap kedergi bolýynda.

Ekinshi, Iran Islam Respýb­lı­kasynan kóship keletin qandastardyń ulty qazaq ekenin anyqtaıyn qujatty alýy qıyn. Sebebi Iran elinde azamattardyń qu­jatynda ulty jazylmaıdy. Son­dyqtan Iran elinnen kóship kelgen qandastar ultynyń qazaq eke­nin dáleldeı almaı kóp áýre-sar­sańǵa túsedi. Qazaqstan Kóshi-qon qyzmeti ulty qazaq ekenin dá­leldeıtin qujatty elshilik ar­qyly alýdy talap etedi. Al Iran eliniń Konsýly ondaı qujat bermeıdi. Iran qazaqtary ol anyq­tamany alý úshin jergilikti meshitke jú­ginedi. Meshit ımamy «myna aza­mattyń ulty qazaq» degen bir ja­pyraq qaǵaz jazyp beredi (parsy ti­linde).  Al Qazaqstan zaıyrly mem­­leket, Iran aty aıtyp turǵan­daı dinı memleket. Osyndaı qara­ma-qaıshylyqtar Iran qazaqtary­nyń qujattanýyna zor kedergi kel­tirip otyr. Osy rette Qytaı, Re­seı, Mońǵolııa qazaqtary úshin bul anyqtamany alýǵa kóp kedergi joq.

Azamattyqty tez alýdyń bir joly

2014 jyly Qazaqstan Úkimeti sol jyldyń 20 naýryzynda «Oral­man­dar qonystandyrylatyn óńir­lerdi anyqtaý» týraly qabyldaǵan № 248 qaýlysynda Nur-Sultan men Al­matydan basqa 14 oblysty ata-­ǵan.

2019 jyly Eńbek jáne áleý­met­tik qorǵaý mınıstrliginiń buı­ryǵymen qandastardy qonys­tan­dyrýǵa 5 oblys belgilendi, olar: Aqmola, Pavlodar, Qostanaı jáne Shyǵys Qazaqstan, Soltústik Qa­zaq­stan oblystary.

Joǵaryda kóptegen qandas­tardyń azamattyq jáne járdemaqy ala almaı sarsańǵa túsýi­niń taǵy bir syry – «Oralman­dar qonystandyrylatyn óńirlerdi anyqtaý» týraly qaýly jaıly aq­parattyń jetkiliksizdigi. Shetel­den kóship kelgen qandastar eń birinshi osy atalǵan óńirlerge bar­sa, azamattyqty tez arada alýǵa múm­kindik mol.

Sheteldik etnıkalyq repatrıanttardyń azamattyq alý modeli

Birinshi jáne Ekinshi dúnıe­júzi­lik soǵystardyń alapat zar­dabymen birge basqa da tarıhı oqıǵalarǵa baılanysty álemniń ár ta­rabynda júrgen dıasporalar ta­rıhı Otanyna kóshýine múmkin­dik bar. Bul kóshi-qon saıasaty Ger­manııa, Izraıl, Reseı jáne Qa­zaqstan qatarly elderde júrgizilý­de. Qazaqstan kóshi-qon saıasaty álem­dik tájirıbelerdi de qalys qal­dyrǵan joq.

Germanııa – etnıkalyq re­patrıant saıasatynyń mode­lin­de 100 myń adamǵa deıin aza­mat­tardy qabyldaýǵa arnalǵan kvota bar. Bul rette Germanııaǵa kirý úshin etnıkalyq nemisterge tildi jáne nemis mádenıeti men dástúrin bilýine joǵary talaptar qoıylady. Etnıkalyq nemister GFR-ge kelgen kezde arnaýly jeti qa­byldaý la­gerleriniń birine tirkele­di jáne belgili bir jerdiń aýma­ǵynda (ákimshilik) turýǵa joldama alady. Repatrıant mártebesin (bizdiń «oral­man mártebesine» uqsas) al­ǵannan keıin «qandas» ne­mis­ter av­tomatty túrde Germa­nııa azamat­tyǵyn alady. Áleýmet­tik qoldaýǵa keletin bolsaq, nemis tilin oqytý kýrsy tólenedi jáne zeı­netaqyny esepteý kezinde shyq­qan elindegi eńbek ótili esepke aly­nady.

Reseı Federaııasy – kó­shi-qon saıasatynda shetelde tura­tyn otandastardyń erikti túr­de qonys aýdarýyna jeńildik kóz­­delgen. Shetelden kóship barǵan etnı­kalyq orystar belgili aýmaqqa tirkelgen soń jáne azamattyq alǵanǵa deıin mektepke deıingi tár­bıeleý, jalpy jáne kásiptik bilim berý, áleýmettik qyzmet kórsetý, densaýlyq saqtaý,  jumyspen qamtý memlekettik jáne mýnıı­pal­dyq mekemeleri qyz­metterin qamtıtyn ótemaqy pa­ketin berý arqyly járdemdesedi.

Izraıl – etnıkalyq ne­mese dinı topqa tıesili eke­nin dálel­degen evreılerge bastapqy or­na­lasýǵa, kúndelikti shyǵystarǵa, pá­ter jaldaýǵa jáne ıvrıt tilin úı­­renýge  qarjylaı kómek kórse­te­di. Bul rette kóship kelý­shiler she­karadan ótisimen birden aza­mat­tyq alady.

 

P.S. Qazaqstan – dúnıejúzindegi ár qazaqtyń tarıhı Otany. Zańda kórsetilgendeı ár etnıkalyq qazaqqa azamattyq beriledi. Jeńildetilgen joldary da jyl saıyn jetilip keledi. Alaıda basy artyq qujattar men kedergiler qazaq kóshine áli de salqynyn tıgizip otyrǵany jasyryn emes.

Sońǵy jańalyqtar