27 Aqpan, 09:10 949 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Hakimniń jıyrma besinshi qara SÓZI jáne BIZ

Abaıdyń qara sózderindegi til bilý, bilim alý jaıyn jan-jaqty qozǵaǵan myna bir joldarǵa nazar aýdaraıyq. Uly oıshyl bylaı deıdi:  «Oryssha oqý kerek, hıkmet te, mal da, óner de, ǵylym da – bári orysta tur. Zararynan qashyq bolýǵa, paıdasyna ortaq bolýǵa tilin, oqýyn, ǵylymyn bilmek kerek. Onyń sebebi – olar dúnıeniń tilin bildi... Sen onyń tilin bilseń, kókirek-kóziń ashylady. Árbireýdiń tilin, ónerin bilgen kisi sonymenen birdeılik daǵýasyna kiredi... Orystyń ǵylymy, óneri – dúnıeniń kilti, ony bilgenge dúnıe arzanyraq túsedi».

Bular – oıshyl aqynnyń sonaý XIX ǵasyrda jazǵandarynan. Ǵaqy­lııa­syndaǵy 25-shi sózden alynǵan úzik­ter. Osy joldardyń «Orystyń tili – dúnıeniń kilti» dep qysqa tujy­rym­dalǵan nusqasy keshegi Sovet za­ma­nynda baǵdarsham ispettenip, bar­shamyzdyń sanamyzda jarqyrap janyp turǵany belgili. Ony táýelsizdik dáýiri bastalǵaly, ásirese qazirgi tańda da umytqan emespiz. Áıtse de,  bul tu­jyrymdy búgingi 21-shi ǵasyrda keı­de keıbir saıasatkerlerimiz esimizge salyp qoıady. Soǵan qarap, uly Abaı ósıet­terin osynaý azamattarymyz tym birjaqty túsingen eken-aý degen oıǵa eriksiz jyǵylasyń...

Kóńil kúı kógin otarshyldyq bul­ty qymtap turǵan kezeńdegi atalǵan paıymdarynda (25-shi qara sózinde) uly oıshyl Abaı atamyz balany orys­sha oqytýdy kerek etýdiń shartyn da aıtqan. «Áýeli mal tabý kerek» degen. Onysyn: «Qarny ash kisiniń kóńi­linde aqyl, boıynda ar, ǵylymǵa qu­marlyq qaıdan tursyn?»  dep dáıek­tegen.  «Maldyń tapshylyǵy» toıyp ta­maq iship, eńseni kóterip júrýge múm­kindik bermeıtini óz aldyna, «aǵaıyn­nyń arazdyǵyna ýa ártúrli bá­lege, urlyq, zorlyq, qýlyq, sumdyq se­kildi nárselerge úıirlendirýge sebep bolatuǵyn» páleket ekenin de  atap kór­setken. Eńbektenip «mal tapsa – qaryn toıady». Sodan soń bilim izdeıdi, «bilim túgil, óner kerek» ekenin tú­sine­di. «Sony úıreneıin, ne balama úıre­teıin» degen jaqsy oıǵa ketedi. Biraq moıyndaý kerek, «jaqsy oıǵa» qula­ǵannyń báriniń birdeı nıeti taza bola bermeıdi. Aqyn dál ańǵarǵan: «Lákın osy kúnde orys ǵylymyn balasyna úıretken jandar sonyń qarýymen taǵy qazaqty ańdysam eken deıdi». Iaǵnı shalasaýat, páreqor tilmásh qa­tarynyń kóbeıgenine narazylyq bil­diredi. Sheshimdi túrde: «Joq, – deıdi, – olaı nıet [etý] kerek emes». Orys­sha oqýdy qazaq ústinen haramdyqpen ońaı paıda tabý kózine aınaldyrma deıdi.

Aqynnyń sol zamanda oryssha oqyǵan qazaqqa bergen keńesi mynandaı: «Maldy qalaı adal eńbek qylǵanda tabady eken, [barsha qazaqqa] sony úıreteıik!». «Oryssha oqyǵan­dar­dyń járdemimen orystyń ozyq jumys tásilderin tú­sinip kórgender jáne olardy úırenýshiler kó­beıse» deıdi danyshpan aqyn, sonda «ulyqsyǵan orystardyń jurtqa birdeı zakony bolmasa, zakonsyz qorlyǵyna kónbes edik». Mine, qarańǵy halyq arasynda ómir súrgen Abaı oıshyldyń armany:  qazaqqa ulyq bolyp kelgende ımper-ııada ba­r zańdy belinen basyp, óz degenin qa­laýyn­sha jasaı beretin otarshyl orystyń ozbyr­ly­ǵyna bas shulǵı bermeý, «ulyqsyǵan orysqa» emes, barshaǵa ortaq zańǵa ǵana baǵyný. Al bul úshin orystyń tilin bilý qajet. Orystyń tilin «qazaq­qa kúzetshi bolaıyn dep, biz de el bolyp, jurt bilgendi bilip, jurt qataryna qosylýdyń qamyn jeıik dep nıettenip úırený kerek». Osyndaı paıym­daryn tarqata kele, aqyn oıyn bylaı she­gendeıdi: «Týrasyn oılaǵanda, balańa qatyn áper­me, enshi berme, baryńdy salsań da, orystyń ǵy­lymyn úıret! Myna men aıtqan jol – mal aıar jol emes. Qudaıdan qoryq, pendeden uıal, balań bala bolsyn deseń – oqyt, mal aıama!»

Jaqsy ósıet, jaqsy tilek. Óner-bilimi, turmysy ozyq orystyń tilin bil degen ósıet­ti uly Abaıdyń ózi aıtqanyn kim bilmeýshi edi? Alaıda sony  qazir memlekettik tildi qabyl alǵysy kelmegenderdiń kez kelgeni esine túsire qoıady dep kim oılaǵan? Olardyń eń saýaty artyp ketkenderi muny ózderi unatpaıtyn «ult­shyldardyń» betine basatyny da kórinip qalyp júr. Ondaılardyń uly oıshyl osy ósıetinde orys tilin úırenýdegi maqsattyń mańyzdy jaǵyn eskerte ketkenin de umyt qaldyrmaǵany jón. Orystyń tilin otarshyldardyń zańyn bilip, ozbyrlyǵynan qorǵaný úshin jáne óz jurtyn el qataryna qosý úshin úırený kerek degen aqyn shartyna mán bere qaraý lázim. Jıyrma besinshi sózdegi pikirler men oılardyń, aıtylǵan usy­nys­tardyń otarlyq qamyt kıip júrgen XIX ǵa­syr qazaǵyna arnalǵanyn oıdan shyǵarmaǵan durys.

Uly Abaı aıtqan ósıet otarshyl ókimettiń is-áreketimen sol shaqta tamasha ushtasyp ketti. Patsha úkimeti buratanalardy memlekettik tildi bilýge  baýlýdy kózdeıtin arnaıy oqý oryndaryn qazaq arasynda ashyp berip jatqan. Sóıtip XIX ǵasyrdyń sońǵy shıreginde Túrkistan ólkesinde ashylǵan orys-týzem mektepteri, XX ǵasyrdyń basynan Dala ólkesinde kóptep ashyla bastaǵan orys-qazaq mektepteri Imperııa ákim­shiliginiń basqarý júıesindegi eleýli tetikke aınalǵan-dy. Bul mektepter arqyly bir jaǵynan  ólkelerdi ımperııanyń halyq aǵartý júıesine qosý, ekinshi jaǵynan  qazaqtardyń dinı belsendiligine tejeý salý kózdeldi. 25-shi qara sózinde Abaı: «Dinge de jaqsy bilgendik kerek. Jorǵalyqpenen kóńilin alsam eken degen nadan áke-sheshesin, aǵaıyn-jurtyn, dinin, adamshylyǵyn jaýyrynnan bir qaqqanǵa satady. Tek maıordyń kúlgeni kerek dep, k... ashylsa da, qam jemeıdi», – degen-tin. Otar ákimderi («maıor») aldynda múláıimsip qalatyn jaǵympazdardyń osy bir keleńsiz qa­sıetin patsha ákimshiliginiń qyzmetshileri jiti ańǵara bilgen. Eki ólkeni de tereń zertteı kele, qazaqtardy orys tilin oqýǵa beıim, dinge sonsha­lyqty qatty emes dep tapqan. Sóıtken de, ákimshilik isin júrgizýge kómekshiler daıyndaý úshin, qazaqtyń uldaryn memleket mektepterine tartqan. Bolashaq qazaq otbasylarynda orys mádenıeti erkin oryn alýyn erte bastan qam­tamasyz etý úshin, erteń ana bolýǵa tıis qazaqtyń qyzyn da memleket mektepterinde oqytýdy bastaǵan. Buratanalardy birtindep shoqyndyrý jobasyn da jasaǵan. Osyndaı jáne basqa da joldarmen ımperııa ıdeologtary orys tilin sanany jańartý tili, modernızaııa tili retinde keń qoldanysqa engizip, qazaqtardy akkýltýraııalaýdy, ıaǵnı orys mádenıetine jaqyndata túsýdi maqsat etti. Bul shyntýaıtynda, ólkeni orystandyrýdyń, túptep kelgende assımılıaııa­laýdyń alǵashqy basqyshy bolatyn.

Abaı osy biz tilge tıek etip otyrǵan ǵa­qy­lııasyn jurttyń saýaty shamaly XIX ǵasyr qazaǵyna aıtqan edi. Patsha zamanynda ashylǵan orys-qazaq mektepterindegi shákirtterdi yntalandyratyn maqtaý gramotalarynda qazaqtyń uly aǵartýshylary Abaı, Ybyraı, Sho­qan sýretteri beınelenetin. Odan keıingi, ásirese Sovet zamanyndaǵy ózgerister orys tiline sura­nysty arttyra túskendikten, bıleýshilerimiz árdaıym uly Abaı ósıetin tý etetin. Kezinde patsha ókimetiniń orys tilin ózge ult pen ulys ókilderine kúshtep úıretý saıasatyn Lenın qatty synaǵan edi. Orys tilin orys emesterge zorlyq­pen tańýdyń durys emestigin aıtqan. «Tegi bó­tenderge orys tilin úıretý úshin bar bolǵany muq­tajdyq týǵyzý jetkilikti, al aqymaq úki­mettiń soǵan aqyly jetpeı tur» degen-di. Bılikke kelgennen keıin bolshevızm tap solaı etti, jer-jerde orys tilinsiz kún kórý múmkin bolmaıtyn jaǵdaı jasady. Úsh dúrkin júrgen alapat ashtyq náýbetinen seldirep, odan, tyń kóterý jeleýimen jeri jańasha otarlanǵandyqtan ulttyq azshylyq deńgeıine túsip qalǵan qazaq halqynyń arasyna, durysynda, ishindegi táýir jerlerge qonystanǵan eýropalyq jurttyń tilin úırenýdi ómirdiń ózi talap etken. Sovettik dáýir­diń «kommýnızmge orys tilimen barý» urany, tegeýrindi ıdeologııalyq jumystar nátıjesi retinde orys tilin «dostyq tili», «ekinshi ana tili» dep taný, týrasyn aıtqanda, qazaqtyń týǵan tili­niń, ana tiliniń qoldanys aıasyn múldem shektedi. Ony qoǵamdyq-saıası ómirden is júzinde ysyryp tastady. Baıaǵy patsha ıdeologtary men saıasatkerleri kózdegen maqsatqa – ımperııa tur­ǵyn­daryn bir tilde sóıletýge, etnıkalyq kelbeti bólek bolǵanmen, janyn quddy orys mujy­ǵyndaı bir turpatty etýge jetip te qalǵandaı ahýal ornady. Sovet zamanynda keń qoldanylǵan formýla («túri – ulttyq, mazmuny – soıalıstik») sanany qyrnap, birtekti kúıge túsirýdi kózdedi, tek qana orys tilin múltiksiz meńgerip, áldebir eńbegimen tanylǵandardy  «ınternaıonalıst»  atandyrdy. Keıbir  orystildi qalam­ger­ler qyza-qyza ózderin «mádenıetterdi jaqyn­dastyrýdyń avanpostyndaǵy jaýyngerlermiz» dep sezindi, táýelsizdikke deıin maqtanyshpen solaı aıtyp ta júrdi.  Halyqtyń biraz bóligi – túri qazaq bolǵanmen, jany orys, tilden maqu­rym, is júzinde orysqa sińisken, assımılıaııa­lan­ǵan, basym bóligi – eki tildi, onyń kópshiligi orys­shyl bolatyn. Osyndaı jaǵdaıda táýel­siz­dikke jettik.

Táýelsizdik kelgende, orysshyldardyń sol shaqtaǵy parlamentte basym bolýy salda­rynan, Sovet Odaǵy dáýirinde Qazaq Respýblıkasy atanǵan sovettik soıalıstik memleketimizdiń ataýyndaǵy osy eki ıdeologııalyq quramdas bó­likti  – «Sovettik Soıalıstik» degen sózderdi alyp tastap, el ataýyn «Qazaq Respýblıkasy» dep qaldyrý jaıyndaǵy usynysqa orystar men orys­tildiler jan-tánderimen qarsy bolyp, qa­zir­gi atalymǵa toqtady. Ózimizdiń orystil­dileri­mizdiń ásire belsendiliginen alǵashqy til týraly zań qabyldanǵan shaqtaǵy bastama – úkimettiń bılik býyndaryn birtindep memlekettik tilde jumys isteýge kirgizý kestesi qurdymǵa ketti. Sodan beri «tildi damytý kerek» degen jasandy uranmen, sovettik qyspaqqa qaramastan álde­qashan damyǵan tildiń qoldanys órisin keńeı­týdiń ornyna, is júzinde qoldap shekteý júrip keledi. Otyz jyl boıy memlekettik tildi bilýge qajettilik, muqtajdyq jasalǵan joq. Eger bizdiń bilim berý salasyn basqaratyn mınıstrligimiz orys mektepterinde memlekettik tildi shynymen durys oqytyp júrgen bolsa, otyz jyl ishinde tildik másele bultartpasyz sheshilgen bolar edi. Árádik kórinis berip qalatyn irgemizdegi, ara­myzdaǵy tildi mensinbeý (týrasyn aıtqanda memleket qurýshy qazaqty mensinbeý) mysaldary, tıisinshe túrli shıelenis týǵyzatyn oqıǵalar oryn almas edi. Tym bolmasa, túrli býyndaǵy memlekettik apparattar men bıýdjetten qar­jylandyrylatyn mekemeler memlekettik til­de jumys atqarsa, sol oraıda kópshilikke qyzmet etetin aýdarmashy, tilmásh qyzmetteri keń jolǵa qoıylsa, qazaq tiline de, tıisinshe qazaq halqyna da qurmet artqan bolar edi. Ótken zamandaǵy orystandyrý saıasatynyń qurbandary ekendigin sezinse, orystildi azamattar tarıhı ádilettilikti qalpyna keltirýge belsene atsalysar edi. Áli de kesh emes, kóp soza bermeı, solaı etýge tıis. Otar zamanda orys tiline baılanysty aıtylǵan Abaı ósıeti qazirgi táýelsiz elde qazaq múddesi turǵy­synan  qaralý keregin  ómirdiń ózi kórsetip otyr.  Orystyń tilin jete meńgergenderdiń «qazaqqa kúzetshi» bolýǵa umtylatyn, «el bolyp, jurt bilgendi bilip, jurt qataryna qosylýdyń» sara jolyna túsken eliniń qorǵany bolýǵa tyrysatyn kezi áldeqashan kelgen. Uly oıshyldyń qara sózderindegi 25-shi taraý osyndaı oılarǵa jeteledi...

Beıbit QOIShYBAEV

Sońǵy jańalyqtar