24 Aqpan 2020, 20:45 8593 0 Syrtqy saıasat Baqytbek Qadyr

AQSh mamandary koronavırýctan saqtanýdyń 10 tásilin aıtty

Qytaıdan shyqqan koronavırýs álem halqyn ábigerge salyp otyr. Bul jóninde AQSh-tyń Foreign Policy jýrnalynda mamandar birlesip, koronavırýs jóninde ázirge tolyq málimet jınaı almasa da, MERS, SARS sııaqty juqpaly aýrýlarmen kúresken elderdiń tájirıbesin qoldana otyryp, saqtaný amaldaryn qolǵa aldy. Mamandar ózińizdi jáne otbasyńyzdy Covid-19 vırýsynan saqtanýdyń qarapaıym 10 tásilin usynady.

1. Úıden shyqqan kezde mindetti túrde qolǵap kıińiz. Qoǵamdyq mekemeler men kólikterde júrgen kezde qolǵabyńyzdy sheshpeńiz. Sondaı-aq úıge kelgennen keıin syrt kıimińizdi jýyp, zalalsyzdandyryńyz.

2. Eger siz qoǵamdyq oryndarda qolǵabyńyzdy sheship tamaqtanǵan kezde nemese kez kelgen adammen qol ustasyp amandasqan jaǵdaıda qanshalyqty qyshynsa da qolyńyzdy bet, kóz jáne murnyńyzǵa jolatpańyz. Qol jýǵan kezde jaqsylap sabyndap, jyly sýmen jýyp, kepkennen keıin qolǵabyńyzdy kıińiz. Múmkindiginshe basqalarmen qol ustap amandasýdan bas tartyp, bas ızesip sálem berińiz.

3. Maskany turaqty almastyryp, qolǵap sııaqty syrt kıimińizdi únemi jýyp turyńyz. Qandaı jaǵdaıda da ylǵaldy kıim kııýge bolmaıdy. Óıtkeni koronavırýs ylǵaldy ortada tózimdi bolýy múmkin.

4. Maskalar eń kóp degende 1-2 saǵat taǵýǵa ǵana arnalady. Keıbir jaǵdaıda maskany qoldaný da kóp nátıje bermeıdi deıdi keıbir mamandar. Ne dese de, maskany uzaq ýaqyt paıdalanýdyń paıdasynan góri zııany kóp. Sebebi syrt kıim, kýrtka, moıynoraýyshtyń ishinen taqqan maska jınalǵan ylǵalmen jyly jerge kirgen kezde nashar ıis shyǵarady. Bul sizdiń aýyz qýysyńyzdan shyqqan jaǵymsyz ıis. Mundaı orta vırýstyń kóbeıýine sebep bolady. Sondyqtan múmkindiginshe kópshilik jınalǵan jerlerden alys júrý qajet. Jalpy juqpaly aýrý órshigen kezde qarym-qatynas jasaý úshin adamdarmen 1 metrdeı qashyqtyqtan áńgimelesken durys. Kóptegen elder muny eń tıimdi tásil dep kóredi. Eger kimde kim túshkirinip, jótelip júrse, basqalardy qorǵaý úshin maska taǵýǵa keńes berińiz. Mundaı jaǵdaıda 3 metrden alys qashyqtyqta sóılesken jón jáne óte qajet bolmasa ol adamnan qashyqqa ketińiz.

5. Úı jaǵdaıynda tazalyq bólmesi men ashanadaǵy barlyq oramaldardy turaqty zalalsyzdandyryp nemese otbasy múshesiniń árqaısysyna jeke-jeke jańa oramal bergen durys. Al keńse jaǵdaıynda bir joly paıdalanatyn oramal, keptirgishterdi qoldaný qajet. Qanshalyqty turaqty qolyńyzdy jýǵanyńyzben taza, qurǵaq oramalmen súrtpeseńiz, ártúrli mıkrobtar men bakterııalar taralý qaýpin týǵyzady. Mundaı jaǵdaıda qoldy jýǵannan keıin keptirgen kóp jón. Ylǵaldy oramal kóptegen túrli tumaý, tumaý tektes aýrýlar vırýsynyń kóbeıetin yńǵaıly ortasy bolady.

6. Esikti ashqanda múmkindiginshe qolmen ustamańyz. Esikti tizeńiz, aıaǵyńyz, ıyǵyńyz qatarly eki qolyńyzdan basqa múshelermen ashýǵa tyrysyńyz. Esik tutqasyna kóptegen vırýstar men mıkrobtar jabysyp qalatyndyqtan joǵaryda aıtqandaı qolǵap kııý qajet. Sondaı-aq tutqalardy turaqty zalalsyzdandyryp, tazalap jaqsylap keptirińiz. Satynyń ustaıtyn jeri, uıaly telefon, teledıdardyń basqarý pýlti, kompıýterdiń pernetaqtasy jáne tintýirin turaqty tazalap otyrǵan jón. Qaıtalap aıtqanda, qandaı zatty ustasańyz da, sol qolyńyzben bet, kóz, murnyńyzdy shuqylaýǵa múldem bolmaıdy.

7. Tamaqtanǵan kezde tek ǵana ózińizge tıesili kese, tabaq, shanyshqy, qasyqty paıdalanyńyz. Eń negizgisi, balańyzǵa basqalardyń tamaqtanǵan kesesimen tamaq ishpeýdi, shyryn ishkishti almasyp paıdalanbaýdy eskertińiz. Mamandar Qytaıda kóptegen túrli juqpaly aýrýlardyń únemi shyǵatyn bir sebebi olardyń tamaqty bir tabaqtan bólisip jeý mádenıetine baılanysty dep kóredi. Sondyqtan vırýstyń taralýy kúsheıgen osyndaı kezde mundaı dástúrden bas tartý kerek. Sebebi siz qansha ózińizdiń qasyǵyńyz ben shanyshqyńyzben úlken tabaqtan as aldym degenińizben ol tabaqqa kelesi bir adamnyń silekeıi juqqan qasyǵy nemese shanyshqysy qaıta salynatynyn esten shyǵarmańyz. Juqpaly aýrýlar kúsheıgen kezde kópshilik tamaqtaný oryndaryna barǵannan bas tartyńyz.

8. Vırýstyń qaıdan taralǵanyn ǵalymdar naqty anyqtaǵansha jan-janýarlar, balyq sııaqty teńiz ónimderin paıdalanýǵa bolmaıdy. Shıki etti ustaǵan kezde bir ret kıetin qolǵapty paıdalanyńyz jáne ony dereý joıyńyz. Tipti ony qoqys jáshiginde de saqtaýǵa múldem bolmaıdy.

9. Úı jáne keńseniń esik terezesin ashyp, aýa almastyryp turyńyz. Sebebi vırýs aýa jaqsy almasqan jerde kóbeıe almaıdy. Biraq qysqy ýaqytta bólmeniń temperatýrasyn qalypty ustaý úshin terezeni kóp ashyp qoıýǵa bolmaıdy.

10. Siz mindetti túrde ystyǵy kóterilip, qandaı bir aýrýdyń belgisi bilingen otbasy múshesin qarap otyrǵan jaǵdaıda maska kıińiz. Syrqattanǵan adamnyń maskasyn aýystyrǵan kezde bir retki rezeńke qolǵappen ony sheship, dereý zalalsyzdandyryńyz. Sondaı-aq naýqastyń beti-qolyn jýǵan kezde únemi rezeńke qolǵap kıip, bir retki qoldanatyn zattardy paıdalanǵan jón. Ózińizdi qorǵaý úshin uzyn moıyn men etekti kıim kıińiz. Eger múmkindik bolsa, syrqatty jeke bólmede kútip, úı qabyrǵalaryn turaqty zalalsyzdandyryp otyrý qajet. Eń negizgisi, úıde naýqas adam bolǵan jaǵdaıda aýa almastyrǵan kezde sol jaǵdaıdy da eskergen jón. Bólmeniń temperatýrasynyń sýytýy naýqastyń jaǵdaıyn odan ary tómendetedi.

Qytaı úkimeti koronavırýs taralýyna baılanysty kún saıyn arnaıy sharalar qoldanyp jatyr. Vırýs ondaǵy elge aýyr salmaq salary anyq. Eger basqa elde de mundaı jaǵdaı bolsa, olar da sondaı shara qoldanýǵa májbúr bolady. Ǵalymdar bul aýrýǵa qarsy vakına men emdeý joldaryn tabý úshin atsalysýda jáne nátıje de joq emes. Sondyqtan ǵylym jeńiske jetkenge deıin siz ózińiz ben ózińizge jaqyn adamdaryńyzdy ólim qaýpinen qorǵap saqtandyra alasyz. Sondyqtan elmen birge qur dúrlikkennen góri aldyn alý sharalaryn jaýapty túrde júzege asyrý eń durysy.

Materıaldy daıyndaǵan

Baqyt BEKOV

Sońǵy jańalyqtar