17 Qańtar, 12:48 369 0 Bilim Anar LEPESOVA

30 jylda 30 tom eńbek jazǵan ǵalym

Iran qazaqtary jaıly aıtylǵanda esimin aıtpaı ketýge bolmaıtyn tulǵa – belgili shyǵystanýshy ǵalym Islam Jemeneı. Ol elge oralǵan kóshtiń basyn bastap kele jatqan tulǵa.

Islam Aqmuratuly – 1952 jyly Iran ıslam respýblıkasy, Gorgan qalasynda týǵan. QMDB Ǵulamalar keńesiniń múshesi, Pen klýb múshesi, Mádenıet qaıratkeri. Ál-Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıteti, «Turan-Iran» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń  doktory, professory.

Ol áýeli  Iranda júrip, qazaq jastary ana tilin umytyp ketpesin degen nıetpen sondaǵy jastarǵa basshylyq etip, «Qazaq mádenı qoǵamyn» quryp, Qazaqstandaǵy «Otan qoǵamymen» baılanysa otyryp, tóte jazýda shyǵatyn «Bizdiń Otan» gazeti men qazaqsha kitaptar, qazaq ánderiniń kúı taspalaryn alyp turǵan. Sondaı-aq qazaq tilin úıretý maqsatynda «Qazaq álippesi» atty parsysha-qazaqsha shaǵyn kitapsha shyǵardy. Qazirgi ıran qazaqtarynyń ulttyq sıpatyn saqtap qalýyna Islam Jemeneıdiń eńbegi orasan.

«Islam Jemeneıdiń bilimi men biliktiligin durys paıdalana bilsek, onyń áli bereri kóp. Islam elimnen alsam, paıda kórsem dep emes, Otanyma bersem, paıdam tıse, jurtyma qınalǵan kezde kómegim tıse deıtin azamat. Islamnyń san salaly bilimge qol jetkizgeni, zaman talaby edi. Qazaq tarıhynyń bir dáýirinde Alash qaıratkerleri, barlyq ǵylymı salany barynsha damytýǵa atsalysty. Biz maqtandyq. Islam da baryn salyp, jan-jaqtylyqpen bir kemimizdiń ornyn toltyrýǵa talpynyp kele jatqan abzal jan», – deıdi shyǵystanýshy ǵalym Ábsattar Derbisáli.

Islam Jemeneıdiń elge kelip, ıgi ister tyndyrýyna, boıyndaǵy bar talantyn erte tanyp, Otanǵa shaqyrǵan, baǵasyna jete bilgen ǵalym Ábsattar Derbisáli edi.

Alǵash Quran Kárimdi qazaq tiline tárjimalaǵan Halıfa Altaı aqsaqalmen erte tanysyp, hafız qarttyń elge kelip ornalasýyna da zor úles qosty.

Ol eń alǵashqy jáne biregeı parsytanýshy. «Parsysha-qazaqsha jáne qazaqsha-parsysha sózdik» kitaby shyǵystaný ǵylymy úshin eleýli eńbek ekeni belgili.

Parsy tilin ana tilindeı biletin ǵalym ortaǵasyrlyq kóptegen iri eńbekterdi aýdarýda qajyrly ister atqardy. Atap qaıtsaq, «Tarıh-ı-Rashıdı» tereń tanym men bilimdilikti talap etetin týyndy. Onyń tereńine súńgı bilý úshin qasıetti Quran, ıslam tarıhy, ıslam fılosofııasy, ortaǵasyrlyq túrki tarıhy men ádebıeti, parsy tarıhy men ádebıeti, parsy hám túrki men arab tili, ortaǵasyrlyq arab grafıkasy, shyǵys psıhologııasynyń shyǵystyq qundylyqtarynan habardar bolýy qajet ekeni anyq. Osylaısha Islam Jemeneı jan-jaqty biliktigimen «Tarıh-ı-Rashıdıdi» ana tilimizge aýdaryp, zerttep, otandyq shyǵystaný ilimine úlken olja qosty.

1990 jyldan beri qazaq eliniń ǵylymyna qaltqysyz qyzmet etip keledi. Sodan beri 30 jyl. 30 jylda ǵalym 30 tom eńbek jazdy. Bul – ǵalymnyń óz salasyna degen adaldyǵy, zor eńbekqorlyǵynyń kýási. Onyń júrip ótken jolyna, istegen izgi isterine qarap otyrsaq, ár istiń basynda júrip, kóshti bastap kele jatqanyn kóremiz.

Bul kúnde ál-Farabı atyndaǵy qazaq ulttyq ýnıversıteti «Turan-Iran» ǵylymı-zertteý ortalyǵyn basqaryp  otyrǵan ǵalymnyń ózimen habarlasyp, az-kem suhbattasqan edik.

Ǵalym Islam Jemeneı jaıly aıtylar sózdiń bul álqıssasy ǵana. Alda gazetimizge Turan-Iran taqyrybynda shyǵystanýdaǵy 30 jylda atqarylǵan ıgi eńbekterdi qorytyp, tolymdy suhbat jasaıtyn bolyp kelistik.

 

Baqytbek QADYR

 

Sońǵy jańalyqtar