16 Qańtar, 13:48 390 0 Rýhanııat Anar LEPESOVA

TÝRA JOLDAN TAIMAǴAN

Tarıhsyz halyq bolmaıdy. Qazaq halqynyń sherli shejiresi de tereńde jatyr. Sol myń qatparly qıly-qıly kezeńder tarıhynan bizge aýyzsha jetkeni «Qasym hannyń qasqa joly», «Esim hannyń eski joly» bolsa, bertin kele buǵan Táýke hannyń «jeti jarǵysy» qosyldy. Iá, bular qazaq halqy óz aldyna shańy­raq kóterip, el bolyp bastary quralǵan shaqtan ulttyń salt-dás­túr, ádet-ǵuryptaryna súıenip jasalynǵan tuńǵysh zańdyq negizderi edi. Halqymyz osy zańdarymen Reseı patshalyǵyna bodan bolǵan ýaqytqa deıin ǵumyr keshti.

Damyǵan kóne Eýropa elderinde zańdy Demosfen, ıeron sekildi ozyq oılylary shyǵarsa, túrki halyqtarynda, onyń ishinde qazaq ultynyń bilikti, kóregendi parasat ıeleri jalpyǵa tán ári sol jolmen júrýge mindetteıtin qoǵamdyq-turmystyq erejelik zańdaryn keleli keńesterinde júıelep bergen. Bılerimizdiń keıbir zańdyq sheshimderi sol eýropalyqtardan asyp tús­pese, bir mysqal da kem emes. Buǵan sol zamandarda alys-jaqyn el­derden kelgen jıhanger-zert­teý­shiler A.Levshın, N.Grodekov, I.Mýsh­ketov, N.Severov, V.Bartold sekildi ǵalymdardyń bergen baǵalary dálel. Bilikti dana bıler shoǵyry­nyń bul zańdaryn el arasyndaǵy keıingi kemeńger bıler qoǵamdaǵy san alýan aıtys-tartysty sheshýde utymdy qoldanyp otyrdy. Ulttyń bıler ınstıtýty osylaı qalyp­tas­ty.

Bıler ınstıtýty jóninde bú­gingi ǵalymdarymyzdyń jazǵan­dary joq emes bar. Biraq áli de túıini tarqatylmaı, aıtylmaı jatqan jaqtary qanshama. Jańa basylym­dardy oqyp, tanysqan saıyn buǵan kóziń anyq jete túsedi. Osy oraıda ulttyń tarıhı kezeńderi men tulǵa­laryn zerttep, qalyń oqyrmanǵa keńinen tanys bolǵan Muhtar Qazy­bektiń jýyrda ǵana jaryq kórgen bes taraýdan turatyn jańa týyndysy «Qoıbek bı» zertteý-esse kitabyn erekshe ataýǵa týra keledi. Ol bul týyn­dynyń alǵysózinde «Qazaq hal­qynan shyqqan aıtýly bı-sheshen­der­diń bizge jetken bılik muralary elimizdiń mádenı, ádebı, tarıhı, etnog­rafııalyq, quqyqtyq qundy­lyqtaryn quraıtyn baǵa jetkisiz qazyna. Bı-sheshender murasy son­dyq­tan tek folklorlyq qazyna, mura retinde ǵana qaralýǵa tıis emes. Bı-sheshender qazaq halqynyń ósý, damý kezeńderiniń beder-beınesin aıqyn kórsetetin tarıhı tul­ǵalar», − deıdi. Onyń osy bir túıin­di sózi halqymyzdyń birtýar uly batyr Baýyrjan Momyshuly­nyń bılerge bergen anyqtamasymen de astasyp jatyr. «Qazaqtyń ózge ha­lyqtarǵa uqsamaıtyn úshinshi qa­sıeti, ereksheligi – bıler, bılerdiń bı­lik júrgizýi. Búgingi tilmen aıt­qanda, bıler ınstıtýty, bıler soty. Bıler dala demokratııasyn damytýshy, ádildik normalaryn, joral­ǵylaryn ornyqtyrýshy, qoǵamdyq qarym-qatynastardy retteýshi, qalyptastyrýshy, ozyq dástúrlerdi ornyqtyryp, óristetýshi. Qazaqtyń ómirsheń salt-dástúrleri zań ispettes, mindetti túrde oryndalyp oty­rady. Bıler tarıhy – azamattyq ta­rıhymyzdyń bir ajyramas tar­ma­ǵy, bóligi dep bilýimiz kerek». Avtor kitaby nesimen tartymdy? Qoıbek bıdiń aqyl-parasatyn, sheshendigin, tapqyrlyǵyn, el basqarý­daǵy ádildigin, uıymdastyrýshylyq qasıetin keńinen kórsete bilýimen, bı ómir súrgen kezeńderdegi eldegi saıası ári tarıhı oqıǵalardyń máni men mańyzyn qozǵaı otyryp, tarıhı tulǵalar jóninde tereńnen zerdeli oı túıgenimen qundy. Sonymen birge joǵaryda famılııalary atalǵan Reseıdiń jıhanger-zertteý­shilerin qazaq eli nege qyzyqtyrdy? Olar ómirde kim boldy jáne maqsat­tary qandaı? Patsha úkimetiniń eldi otarlaý saıasaty maqsatymen zertteý júrgizgen ǵalymdarynyń ǵylymı eńbekteriniń tarıhı máni men biz úshin qandaı qundylyqtary bar? Avtor atalǵan eńbeginde zertteý­shiler­diń árqaısysyna arnaıy toq­talyp, tolyq málimetter bergen. Ki­tap keıingi oqyrmandar úshin osy­nysymen de qundy.

Iá, bıler murasy – baǵa jetpes qazyna. Sol muralarǵa kúni búginge deıin ulttyq aqyl-oıdyń keni dep qa­raımyz. El ishindegi talas-tartys­ty sheshýdegi bılerdiń eki jaqty da qanaǵattandyrǵan utqyr sheshimderine eriksiz qaıran qalasyń. Deı tur­ǵanmen «Týra bıde týǵan joq, týǵan­dy bıde ıman joq» degen má­tel­ge aınalǵan sóz sol ýaqytta shyq­­qan. Osyǵan qarap bı ataýly­nyń bári de el múddesinen shyǵa ber­megenin zerdeli jan sezedi. Alaıda týǵanynan asa almaǵan pende­shilikke boı aldyrǵandary halyq tal­ǵamynan, seniminen shyǵa almaı, ysyrylyp shettep qalyp jatty. Halyq shyndyq pen ádildikti, aq pen qarany qara qyldy qaq jarǵan etip úkim etetin bılerge ǵana júgindi. Son­­daı bıiń biri Qoıbek bı ekeni daý­­syz. Avtor kitabynda buǵan esh kú­mán qaldyrmaıdy.

Qoıbek bı ómirde kim bolǵan? Ol qan­daı qasıetterimen qalyń buqa­ra­nyń qurmetine bólendi? Kitap av­tory onyń arǵy atasyn Abylaı han­nyń qolbasshysy bolǵan Jaý­ǵash batyr shyqqan Qoralas rýynan eke­nin aıta kelip, atasy Aqserke bıdiń uly Myńbasy kindiginen jaral­ǵanyn, ákesiniń kórgeni kóp, oıǵa túıgeni mol, elge syıly jan bolǵanynan habardar etedi. Myń­basy uly Qoıbektiń zerektigin bala kezinen sezinip, oǵan el ishinde daý-damaıǵa tórelik jasap júrgen aq saqaldy abyz jandardyń sózin tyń­datyp, solardyń ónegesinen tá­lim aldyrǵan. Sodan bolar Qoıbek qazaqtyń sóz ónerin, sheshendigin, tapqyrlyǵyn boıyna sińirip, erte bastan-aq el isine aralasa bastaıdy. Áýeli kishigirim aýqymdaǵy daý-damaıǵa tórelik aıtyp, keıin halyq qalaýymen keń aýqymdaǵy talas-tartystardy qolǵa alǵany kópshi­likke málim. Ońtústiń óńirindegi Jýa­ly, Túlkibas, Saıram jáne qazir­gi Tóle bı aýdandaryna ádil sheshimderimen tez tanylǵan bı atanǵan.

Qoıbek bı kúrdeli tulǵa. Óıtke­ni onyń ómir joly basqynshylar Qoqan handyǵy men Reseı patshasy úkimetiniń zorlyq-zombylyq kezeń­derinde tarazyǵa tústi. Qoqan han­dyǵy qazaqtardy elý jyldaı ýaqyt bılep, shamadan tys jónsiz salyq­tarymen eldiń eńsesin basyp, tı­tyq­tatyp jibergen. Ásirese, qyz salyǵy qazaqtardyń arqasyna aıaz­daı batty. Olardyń zorlyqtaryna budan ary shydaý múmkin emes edi. Qoı­bek bı men Batyrbek datqa Qo­qan hannyń ezgisinen qutylý úshin aqyldasa kelip, Ombydan shyqqan áskerı ekspedıııanyń bastyǵy polkovnık Chernıaev Áýlıeatany kúshpen alardyń aldyndaǵy keńeske shaqyrtýyn qabyl alyp, kezdesýge barady. Chernıaev qoqandyqtarmen qarsy soǵysýǵa áskerı jáne azyq-túlik jaǵynan kómek berýin suraı­dy. Batyrbek datqa onyń bul usy­ny­syn qabyl almaıdy da, óz jur­tyn alysqa shetkeri alyp ketedi. Qoıbek bı Chernıaevtiń usynysyn amalsyz qoldaıdy. Sebebi Suranshy, qazaqtyń basqa da batyr bastaǵan sarbazdary Chernıaevtiń áskerı ekspedıııasy quramyna qosylyp, qoqandyqtarmen birlesip soǵysýdy jón dep tapty. Qoıbek bı Chernıaevpen sol kelissóz kezinde ekspedıııa quramynda júrgen jas ofıer Shoqan Ýálıhanovpen kezdesedi. Ol sonda Shoqannyń Uly júz qazaq­tary­nyń Reseıge qarýly kúshpen emes, beıbit kelisimmen qosylýy úshin júrgenin estıdi. Qoıbek bıdiń sózin Chernıaevke aýdaryp bergen. Avtor: «Qoıbek bı Sh.Ýálıhanovtan Áýlıeata jerinde biraz jaǵdaılar­dyń jaı-japsaryna qanyǵady. Shoqandy Qunanbaı da, Abaı da, Súıinbaı aqyn da, Jambyl da, qyr­ǵyzdardyń baı-manaptary da jaqsy bilgen. Jetisý oblysy general-gýbernatory G.Kolpakovskııdiń ózi Shoqannyń qyzmeti men talantyn joǵary baǵalaǵany málim. Onyń arhıvinde uly ǵalymnyń jazǵan segiz haty saqtalynyp, bizge jetkeni belgili», − dedi.

Avtor kitabynda osy kezdesýge mán bere otyryp, 1864 jyly Chernıaev Áýlıeatada beıbit kelisimdi kútpeı halyqty zeńbirekpen atqy­laǵyn jaýyzdyǵyna qarsy bol­ǵan Shoqan onymen qatty keri­sip, Altyn­emeldegi Uly júz sultany Tezek tóreniń aýylyna ketip qalady. Chernıaevtiń aldaýyna túsip, qoqan­dyq­tarmen kelissózge barǵan Baızaq datqanyń da trage­dııa­lyq taǵdyry da avtordyń nazarynan tys qal­maǵan. Ókinishtisi sol, Qoqannyń ornyn Reseı basqynshylary basty. Avtor kitabyna taǵy da mynandaı qundy derek keltirgen. «Qazaq jerin ońtústiginen Syrdarııa shebiniń komandashysy polkovnık N.Verevkın áskeri, al shyǵysynan polkovnık M.Chernıaev ekspedıııasy basyp alyp kele jatty. Qarýly ásker oń­tústikti eki búıirinen syǵa tústi. Ve­revkın áskerinde 44 ofıer, 1 593 soldat, 150 erikti qazaq, 18 zeńbirek bolǵan. Al M.Chernıaev otrıadynda 68 ofıer, 2 571 soldat, jáne sultan porýchık Qazı Bolatuly Ýálıhanov bastaǵan 400 qazaq sarbazdary, 22 zeńbirek bolǵan. 1864 jyly 22-23 shildede Chernıaev Shymkentke shabýyl jasady. ...Shymkent qorǵanyn alarda eki myńdaı qazaqtyń oqqa ushqany da el ishin kúızeltip ketti», − dep jazady. Bul buryn-sońdy jalpyǵa keńinen aıtylmaǵan, az ǵana tarıhshylar bolmasa kópshilik bile bermeıtin qundy derek. Qoqan hany áskeri jeńilgenimen, qazaq halqy ezgiden qutyla alǵan joq. Kóp uzamaı patsha úkimetiniń ońtús­tik qazaqtarynda álimsaqtan qalyp­tasqan handyq, sultandyq bılikti taratyp, artynsha elge tutqa bolǵan bıler ınstıtýtynyń bıligin de tómen­detip, ózderine táýeldi etip qoı­ǵa­ny jóninde avtor shyǵarma­synda naqty derekter keltirgen.

Qoıbek bıdiń ómiri men taǵdyry, halqymen birge ótkizgen qıly-qıly kezeńderi, saıası oqıǵalar jáne ulttyń aıtýly tulǵalarymen sabaq­tasyn ári olarmen baılanysy bol­ǵanyn osy kitaptan oqyǵan jan beımálim mán-jaıǵa qanyǵa túsedi. «Haq jolynan, aqıqattan aınymaı, bıliginde baılyqqa bas urmaı týra joldan taımaı ótken tulǵa boldy. Qazaq qaýymyna uly bılerdiń óne­gesin, dástúrlerin is-tájirıbe­si­men nasıhattap, qylmyssyz qo­ǵam, qaýym ornyqtyrý jolynda ushan-teńiz eńbek sińirgen bılerdiń biri osy Qoıybek bı Myńbasuly», − deıdi bı-babamyzdyń ómir jolyn, qaıratkerlik qyzmetin, kórkem tilmen aıshyqtap baıandaǵan ádebı ólketanýshylyq eńbeginde zertteý­shi-jazýshy Muhtar Qazybek.

 

 

Sońǵy jańalyqtar