13 Jeltoqsan, 12:26 553 0 Qoǵam Anar LEPESOVA

Quıylsyn kóshiń...

Táýelsizdiktiń qazaqqa bergen úlken syıynyń biri – álem qazaq­tarynyń basy atajurtta jınalǵan­dyǵy. El egemendigin ala salysymen tarıhı Otanyna qaraı aǵylǵan kósh­tiń legi áli kúnge deıin tolastaǵan joq. «Elge el qosylsa qut» dep halqymyz be­­ker aıtpasa kerek. Osy ýaqytqa deıin atajurtyna kóship kelgen qan­dastar sany 1 mıllıonnan asty. Olar eldiń ár túkpirinde qonystanyp, kásip istep, tarıhı Otanynyń damýyna ózin­she qyzmet etýde. Osy oraıda, kó­ship kelgen aǵaıynnyń ómir tirshiligi men qoǵamdaǵy orny jaıly  gazet betinde turaqty jazyp turý maqsatynda «Ata­jurt» jobasyn bastap otyrmyz. Joba aıasynda elimizdiń barlyq óńirine kó­ship kelgen qandastardyń ómir-tir­shiligi qamtylady. Sonymen qatar foto-vıdeo materıaldardy Túrkistan.kz saıtyna ornalastyratyn bolamyz.

Egemendik alyp, Táýelsizdiktiń týy jelbiregen kúnnen bastap elimizdiń alǵa qoıǵan basty muraty – álemniń ár qıyryndaǵy qandastarymyzdy atajurtqa qaıtarý boldy. Dúnıejúzine tarydaı shashylǵan qazaqty túgendeýge el aǵalary Qazaqstan derbes memleket bolyp jarııalanbaı turyp-aq kirisken-di. 1991 jyldyń 18 qarashasynda Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen qabyldanǵan sheteldegi qandastarymyzdy elge kóshirý týraly QazSSR Úkimetiniń qaýlysy sózimizge dálel. Baýyrlarymyzdyń atajurtqa oralýyna jol ashqan da sol qujat edi.

Kóshi-qon óz tizginin qolyna alǵan táýel­siz el bolǵanymyzdy shyn máninde aı­ǵaqtaǵan taǵy bir mańyzdy qujat – 1992 jyly 26 maýsymda qabyldanǵan «Kóship kelý týraly» Qazaqstan Respýb­lı­kasynyń zańy. Al 1997 jyly «Halyqtyń kóshi-qony týraly» zańy qabyldandy. Bul sharalardy memleket tarapynan baqylaý úshin 1997 jyly 8 qarashada Kóshi-qon já­ne demografııa jónindegi agenttik quryl­dy. Osynaý ıgi bastamalardyń ar­qasynda qandastar kóshi jandanyp, qıyn-qystaý kezeńderde shekara asýǵa májbúr bolǵan qazaq ataýly tarıhı Otanyna, Qazaqstanǵa aǵyla bastady. Ulttyq eko­nomıka mınıstrligi  Statıstıka agent­tiginiń deregine súıensek, 1991 jyldan beri 1 046 158 qandasymyz elge oralypty. Onyń 497 248-i er adam bolsa, 548 910-y – áıelder. Kóship kelgenderdiń ishinde 589 602 adam eńbek jasyndaǵylar, al 49 695 adam – zeınetker.

Baýyrlarymyzdy atajurtqa shaqyryp qana qoımaı, olardyń jańa ortany jatsynbaı, birden sińip, jaıly ǵumyr keshýine jaǵdaı jasaýǵa memleket al­ǵashqy kúnnen-aq úlken jaýapkershilikpen kiristi. Qandastardyń azamattyq alýyna, áleýmettik jaǵdaıyn ońaltýǵa, kásip bastaýyna kómektesýdi paryz sanaǵan elimiz arnaıy baǵdarlamalar qabyldap, barynsha qoldaý kórsetti. Atajurttyń jyly qushaǵyna, qamqorlyǵyna razy bol­ǵan qonys aýdarýshylar da el jaq­sylyǵyn eselep qaıtarýǵa tyrysty. Kó­ship kelgen qandastarymyzdyń  arasynda joǵary bilimdi 53 843 adam, orta bilimdi 122 058 adam bolsa, olardyń árqaısysy jatjurtta jıǵan ilim-bilimin, tájirıbesin Qazaqstannyń órkendeýine jumyldyrdy. Ózge memleketterdiń mádenıetindegi ozyq úlgilerdi qazaq jastarynyń boıyna sińirýge kúsh jumsady. Tarıhı Otanyna oralǵan 85 ǵylym doktory, 226 ǵylym kandıdaty óz salasyndaǵy izdenisterin jalǵastyryp, qazaq ǵylymynyń damýyna úles qosýda.

El egemendigimen birge qanat jaıǵan qazaq kóshi tolastamaıdy. Sonaý jyldary soǵys bolyp jatqan Aýǵanstan men Tájikstannan qazaqtardy ushaqpen alyp shyqqan Qazaqstan qandaı jaǵdaıda da óz jurtyn ózekten teppeıtinin kórsetti emes pe? Birligimiz ben berekemiz jarasqan beıbit kúnde baýyrlarǵa degen janashyr­lyq, qamqorlyq artpasa, kemimesi anyq. Bıyl­dyń ózinde 13 myń qandasymyz ata­mekenine oraldy. Keler jyly Qazaqstanǵa kósh túzeıtinderdiń sany arta túserine senim mol. Óıtkeni Úkimet qandastardy qoldaýdyń jańa tetikterin qarastyrýda. Bul týraly jýyrda  «Otandastar. Bola­shaqqa baǵdar» atty halyqaralyq forýmda  Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Dáýren Abaev málimdegen bolatyn.  «Mı­nıstrlik etnıkalyq qazaqtardyń elimizge kóshý rásimin ońtaılandyrýǵa baǵyttalǵan júıeli sharalar ázirleý boıynsha úlken jumys júrgizdi. Biz adamdardyń «qandas» mártebesin alýǵa ótinish berýinen bastap, qazaqstandyq pasport bergenge deıin barlyq proesti taldaı kele, qandastar­dan suralatyn qujat sanyn 46-dan 20-ǵa deıin qysqarbaqpyz», – dedi mınıstr.

Budan bólek, Dáýren Abaev qujat rá­simdeý boıynsha barlyq qyzmet tek bir jerden – HQO-da «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha kórsetiletinin atap ótti. «Bul rette alǵashqy ótinishti Qazaqstanǵa kelmeı-aq bizdiń sheteldegi elshilikterdiń ko­n­sýldyǵyna berýge bolady. Qandastarǵa ýaqyt jáne qarajat jaǵynan tıimdi bolýy úshin osy máseleni eskerdik. Oǵan qosa, qujat rásimdeý boıynsha barlyq qyz­met kórsetý merzimi 6 aıdan 3 aıǵa deıin qysqarady» dep aqjoltaı jańa­lyqty súıinshilegen edi.

«Tórtkúl dúnıege tarydaı shashylǵan qazaqtardyń da jalǵyz-aq Otany bar, ol – Qazaqstan!». Elbasy Nursultan Nazar­baev­tyń jiger janıtyn osy sózi áli talaı qandasymyzdy atamekenge jetýge asyq qy­lary sózsiz. Búginde álemniń ár bury­shynda 6 mıllıonǵa jýyq qazaq ómir súrýde. Qazaqstannyń qushaǵy olar úshin qashan da aıqara ashyq. Shetten kelgen baýyrlar óz jerin jatsynbaý úshin elimiz «oralman» ataýynan túbegeıli bas tartýǵa nıetti. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev­tyń ózi: «Tarıhı Otanyna oralǵan qazaq­tardy «oralman» dep ataýdan bas tartyp, «qandas» termınin paıdalan­ǵanymyz jón. Jeti atasyn biletin halyqqa «qandas» degen uǵym jarasady» demep pe edi? Ata­jurty «azamatym» dep ardaqtasa, jyraq­taǵy er «elim» dep eljireıtini kámil.

Sońǵy jańalyqtar