13 Jeltoqsan, 10:18 541 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

AZATTYQ TAŃY ATQANDA

«Bodandyqtyń ay dámin tatqan, ómir boıy týǵan Otanyn kóre almaı qor bolǵan, ulttyq sanasy men namysy joǵary shetel qazaqtary qyzyl ım­perııanyń qursaýynda qalǵan Qazaqstanda ne bolyp jatqanyna únemi qu­laqtaryn túrip, kóńilderi alańdap, saǵynyshpen kún keshken. Sondyqtan qyzyl ımperııa qulap, onyń otary bolǵan ult respýblıkalary 1991 jyly birinen soń biri bostandyq alyp, saltanat quryp jatqanda, Qazaqstan qashan táýelsizdigin jarııalaıdy eken dep kún sanap, aı sanap, taǵatsyzdana kúttik»,  – deıdi  Túrkııa, Mońǵolııa  jáne Qytaı qazaqtary. Ospan batyr Islamulynyń (1889-1951) «Bala batyr» atanǵan ataqty mergeni, kózi tiri Qunanbaı batyr: «Onyń aldynda KSRO-ny saqtaý jóninde re­ferendýmda Qazaqstan halqynyń 80 paıyzy  «KSRO saqtalsyn»  dep daýys beripti degen laqap tarady, Qytaı qazaqtarynyń kóńiline qobaljý uıalap, qajyp ketkendeı boldyq», – deıdi.

Qazaqstannyń erkindik alatynyna birden-bir sengen – Túrkııa qazaqtary. Stam­buldyń kóshesinde nemeresimen kele jatqan Halıfa Altaı Qazaqstan táýelsizdik aldy degendi estigende sol jerde otyra qa­lyp jaınamazyn jaıyp jiberip, Quran oqı­dy. 1991 jyly 25 qyrkúıekte An­kara­nyń Esenbuǵa alańynda 200-den astam qa­zaq­tar ulttyq kıim kıip shyǵyp: «Qa­zaq­stan Jumhýrbashkany Nursultan Nazarbaevqa jalyndy sálem! Jer betindegi qa­zaqtyń jalǵyz kósemi «Kósegeń kógersin» degen sózder jazylǵan plakattar ustap qar­sy al­dy», – deıdi osy oqıǵany kózimen kór­gen de­legaııa múshesi Oqap Qydyrhanov. Túr­kııalyq qazaq aǵaıyndar Nazarbaevty – «Jumhýrbashkan», ıaǵnı Prezıdent dep qarsy alýy Qazaqstan egemen el degenniń belgisi edi. Delegaııa músheleri Jazýshylar odaǵynyń basshysy Q.Naımanbaev «Qazaq ádebıeti» gazetiniń redaktory T.Ábdikovpen, Qurandy qazaq tiline tuńǵysh aýdarǵan O.Qydyrhanovpen áńgimesinde 80-nen asqan Uıadan Aqaı qarııa bylaı degen: – Baýyrlar, egemendiktiń erekshe bir belgisi jetpeı turǵanyn aıtsam aıyp etpeńizder. Qazaqstan Prezıdentine kórsetken jańaǵy qurmet meniń ómirimdegi eń zor qýanyshym. Buǵan jetkizgen táńirge myń shúkirshilik. Átteń, jańaǵy jerde «Istıhlal Marshynan» (Túrik gımninen) soń qazaqtyń óz memlekettik gımni oınalsa bizdiń boıymyzdaǵy qan kerneýi eki ese ulǵaıar edi-aý.

Shetelderdegi qazaqtarmen qoıan-qol­tyq aralasyp, ómir turmystaryn kórip áń­gime-dúken qurǵanda, eshkimniń qas-qa­baǵyna qarap jaltaqtamaı, óz elindegideı emin-erkin ómir súrip jatqan Túrkııa qazaq­tary ǵana. Ókinishke qaraı, mundaı jaǵdaı, tirshilik basqa birde-bir alys-jaqyn sheteldegi qazaqtarda joq. Biraz jyldar qazaq dıasporasyn zerttegende oıyma túıgenim.

–Qazaqstannyń Táýelsizdik alǵanyn estigen Pekındegi júzdegen qazaq stýdentteri jınalyp burynǵy gımnnen «Biz qazaq ejel­den erkindik ańsaǵan» degen sózdermen bi­rin-biri quttyqtap, E.Hasanǵalıevtiń «Ata­meken» ánin shyrqaıdy...

Qazaqstan Táýelsizdik alyp, óziniń bos­tandyǵyn jarııalap, N.Nazarbaevtyń sózin ra­dıodan estigende Shyńjań qazaǵynda qýanbaǵan adam joq, – deıdi jazýshy Kóben Asqaruly. Úıdiń ishinde bir adam qýansa meniń ákem qýandy, 90-nan asyp kózi kórmeı qalǵan bolatyn. Kózim kórmese de, kóńilim sendi, men baqytty ekem, qazir ólip ketsem de armanym joq, – dedi ákem. Eki jyldan soń qaıtys boldy. Nazarbaevtyń sózin estigen soń «Altaı aıasynda» jýr­na­lynyń mekemesine bardym. Jýrnaldyń bas redaktory meniń atalas baýyrym Qabyl degen jigit edi: «Aǵa, Qadys Ýálı Altaı aı­maǵynyń gýbernatory bizde jıyn ashsam dep jatyr, birtalaı zııalylar men kadrlar túgel qatysady, siz zamandasyńyz ǵoı Ǵalaǵandy shaqyryp kelińizshi, bizdiń shaqyrǵa­ny­myzǵa kelmeıdi, – dedi. Ǵalymbek degen kári tóńkerisshi túrmeden kelgen, úıinde jatyp alady, qyzmetine kóp kelmeıdi, zeınetke shyǵýǵa taıap júrgen. «Maqul» dedim de úıine baryp, esigin qaǵyp edim, áıeli qyzmetine shyǵyp ketken kez, esikti Ǵalymbektiń ózi ashty. Úı araq sasıdy, ústeldiń ústinde jarty bótelke araq tur.

– Aı Ǵalymbek dedim, seniń ákeń Áýet araq­tan ólgen joq, naızaǵaı túsip ólmep pe edi, mynaýyń ne, tań atpaı istegeniń, úıiń araq sasıdy.

Ǵalymbek: – Dál aıttyń, jaı túsip ólgen ákem tirildi, mine, sol úshin iship otyrmyn. Sen otyr, men áńgime aıtyp bereıin. Jıyr­ma jyl túrmede otyryp keldim, kel­gennen keıin úkimet sende qylmys joq eken, sen «aq adam» ekensiń dep meni qyzmet­ke ornalastyrdy. «Altaı aıasynyń» redakııasyna kelip, dırektor boldym, áıel aldym, bala súıdim, jańaǵy 20 jyl beınet umy­tylyp ketti, biraq kóńilimde bir muz qa­typ qalyp edi, sol muz búginge deıin erimeı kelip, búgin túni eridi. Aqdalada aıdaýda sońǵy jyldary júrgende azdap erkindikke shyǵaryp, jazdyń bir kúni meni egin sýarýǵa jiberdi. Túski tamaq iship keleıin, – dep sýdy tospalaý jerge baıladym da, ashananyń tamaq beretin tesiginiń aýzyna kelsem, qalyń kezek. Sýym oryp ketedi-aý dep bireýdiń kezegin alaıyn desem, eshkim kezegin bere qoıatyn emes, kezektiń artyna tursam sýym qashyp ketetin túri bar. Turǵandardy jaǵalap kelsem 6-qatarda ózimmen qal­jyńdasyp júretin bir muńǵul bar edi, qo­lynda ydysy bar álgi jaıbaraqat tur eken. Tý syrtynan kelip ıterip jiberip edim, sendelip ketip qolyndaǵy ydysy ushyp tústi.

– Jaman qalmaq, bul sen turatyn jer emes, men turatyn jer. Muńǵul jerge tús­ken ydysyn alyp, ishindegi topyraǵyn súr­tip turyp:

– Aı Ǵalymbek, sen qazaqtyń oqyǵan zııa­lysysyń, ońshyl, teris tóńkerisshil bolyp kelgensiń. Men úkimettiń bir qoıyn urlap jep qoıǵan Balǵanjap atty qoı­shy­myn, ózim ury, ózim nadan. Sen jaman Bal­ǵanjap deseń, onyń durys, men moıyndaımyn, endi jaman qalmaq degenińe kelispeımin. Jaman qalmaq degenshe, 500 jyl tóbeme shaı qaınatqan qalmaq de. Qazaq, se­niń neń bar, meniń jaman da bolsa memle­ketim bar.

Álgi sózdi estigende, kózimnen jas shy­ǵyp ketti. Tez júrip artyma da, tamaqqa da qara­maı ketip qaldym. Osy sóz kóńilimde muz bolyp qalyp qaldy, oıymnan ketpeı qoıdy. Búgingi kúni derbestik alǵanda sol muz eridi.

Kóshege shyqtyq, bir top adam shýlap júr: «Qazaǵym jasasyn», «Qazaqstan jasasyn», « Qazaqstan memleket boldy» degen uran sózder estiledi, álgilerge qosylyp, Qa­byldyń ózin qosyp alyp, túnde jına­lys­qa bardyq. Jınalystan rýhtanyp shy­ǵyp úsh kún toıladyq.

«Qazaqstan qashan táýelsizdik alady»  dep kún sanap kútip júrdik deıdi Mońǵolııa­nyń burynǵy vıe-premeri Zardyhan Qınaıatuly.  Mońǵolııalyq qyzmettes árip­tester: «Sender qazaqtar orystyń qusha­ǵy­nan shyqpaı qoıdyńdar ǵoı, sirá?» dep ázil-qaljyńy aralas sózdermen kúnde qa­jaıdy. Bir kúni Mınıstrler kabınetiniń má­jilisinde otyr edik, qyzmetshi qyz esikten kirdi de aıaǵyn tez basyp premer-mı­nıstr­diń janyna kelip aldyna bir qaǵazdy qoıyp ketti, Premer qaǵazdy qarady da meniń aldyma qaraı ysyrdy, qarasam «Qazaqstan Táýelsizdik aldy» degen telegramma eken. Kózimnen jas shyǵyp ketti.

Mońǵolııa qazaqtarynda Qazaqstannyń táýelsizdik alǵany soǵym basyna shaqyrý dás­túrimen sáıkes keledi. Dastarqanǵa jı­nal­ǵan halyqtyń qystyń uzaq sary tańyn­da birden-bir áńgimeleri Qazaqstannyń jeke memleket bolǵany týraly bolady, án aıtylyp, kúı shertilip, sybyzǵy tartylady. Keıbir otbasylar arnaıy aqsarbas soıyp, Qazaqstannnyń táýelsizdik toıy dep atap ótedi. Jastardyń arasynda Qazaqstan jeke memleket boldy, biz óz elimizge ketemiz degen sııaqty sózder aıtylyp, mońǵoldyń aq­shasyn jyrtyp, laqtyrǵan keleńsiz jaǵ­daılar da bolypty.

Qazaqstannyń týyna, týynyń túsine, kók baıraqqa ózderiniń oılaryn aıtyp pi­kirlerin bildirgen monǵolııalyq qazaq, qalqa, týva, dórbet halyqtary «Týdyń túsi óte durys tańdalǵan», «Ejelgi kók túrikten kele jatqan kók baıraq qoı»  dep qazaq­tar­dan, «kók aspandaı, keń aspandaı tústes eken, Kók táńiriniń qasıetti kók túsi emes pe?» degen sózderdi mońǵoldar men týva­lyqtardyń aýzynan estidim.

Tashkent qalasyna baryp júrgende ózbekstandyq áriptesterimiz mynadaı bir áńgime aıtyp edi. Ózbektiń bir baı jigiti Sınzıannyń Qashǵar jaǵynyń bir uıǵyr qyzyna úılenetin bolyp, Tashkentte bes júzdeı adam shaqyryp toı jasaıdy. Qyz joldas bolyp erip kelgen sol jaqtyń qazaǵynyń qyzy eken. Toı ústinde qyz joldasyna sóz berilgende, ol quıqyljyta qazaq ánin saldy. Daýsy erekshe ashyq, ánniń qaıyrmasyn sozǵany sonsha kásibı ánshi me dep qaldyq. Búkil toıshy qaýym rıza bolyp qol soqty. Sonda óz­bektiń elaǵasy jasyndaǵy Týrsyn aka degen bir azamaty, asabanyń qolynan mıkrofondy julyp ap: Qazaǵym jasasyn! Qa­zaq­stan jasasyn! Men de Qazaqpyn! – dep aı­qaı saldy.

Asaba: Týrsyn aka, sizge ne boldy, ómir boıy ózbek bolyp, endi qazaq bolǵanyńyz de­gende, Týrsyn aka: «Meniń túbim de qazaq, qa­nym da qazaq, janym da qazaq, jetpis jyl ózbek bolǵanym jetedi» degeni bar-dy.

Týrsyn akany, Tursyn aǵa qylǵan qazaq áni­niń áýezi, ónerdiń qudireti, sol ónerdi shet jerlikterge moıyndatqan qyz daýysy demekpiz.

Qaı zamanda, qaı halyqtyń óner tarıhyna kóz salsaq úzdik óner shyǵarmalary bel­gili bir tarıhı tolǵaǵy jetken oqıǵalar shegine jetip, talantty ónerpazdar ony birden baıqap, máńgilik qaıtalanbas óner týyndylaryn ómirge keltirgen. Mysaly, Bethovenniń 9-sımfonııasyn alaıyq. Bethoven aldyna mynadaı maqsat qoıǵan: Na­­poleon búkil Eýropany áskerı talan­ty­nyń arqasynda jaýlap alsa, aǵylshyndar búkil álemniń teńizderi men muhıttaryn ba­ǵyndyrsa, men mýzykamen búkil álemdi jaý­lap alam degen eken. Bethoven maqsatyna jetti, al Bethovendi qamshylaǵan, sóıtip, máńgi ólmes shyǵarma jasatqan Napoleon­nyń áskerı talanty, aǵylshyndardyń soǵys teńiz floty, Shostakovıchtiń «Le­nıng­radtyq» dep atalatyn 7-sımfonııasy Lenıngrad blokadasynyń qaıǵy-qa­siretine mıllıondaǵan ashtan qyryl­ǵan­dar­dyń arýaǵyna máńgilik eskertkish esebinde jazylǵan. Eger de Lenıngrad qorshaýy bol­masa, HH ǵasyrdyń uly sazgeri bul shy­ǵar­many jazbas edi.

Qazaqtyń bostandyq alǵan, egemendi el bol­ǵan sátin mýzykamen kórkemdegen, búkil ha­lyqtyń súıip aıtatyn ánine, kerek deseńiz gımnine aınalǵan «Kók týdyń jelbiregeni». Avtorlary Shyńjań ólkesi Tar­baǵataı aımaǵynyń týmasy, aqyn Almas Ah­metbekuly, Ile aımaǵy Kúnes aýda­ny­nyń týmasy, sazger Ermurat Zeıiphan. Bul azamattardyń júreginde bodandyqtyń qamytynan qutylyp, bostandyqqa degen armany, otany Qazaqstanǵa degen saǵynysh, ata-babalarynyń erkindik úshin tókken qan men teri, egemendik alǵan eliniń qýanyshy túıise kele, adamǵa erekshe kúsh pen asqaq rýh beretin ónerdi ómirge keltirgen. Mundaı týyndy jasaý shyn máninde bostandyqtyń dámin tatyp, qadir-qasıetin sezingen, sony oıy men sanasyna toqyp ósken shyn talanttardan ǵana shyǵady.

Uly Franýz revolıýııasy aqyn Ejen Pote men kompozıtor Per Degeıterge «Mar­selezany» týdyrýǵa qalaı áser etse, Qa­zaqstannyń egemendi el bolýy Almas Ah­metbek pen Ermurat Zeıiphanǵa son­daı­lyq zerde men kúsh-jiger bergen edi.

Kók týdyń jelbiregeni –

Qazaqtyń asqaq bedeli.

Mahabbat, qaırat ekeýlep,

Shymyrlatqany deneni.

Kók týdyń jelbiregeni –

Janyma qýat beredi.

Talasqa tússe jan men tý

Jan emes,

Maǵan keregi –

Kók týdyń jelbiregeni.

Kók týdyń jelbiregeni –

Eldiktiń asqaq óleńi,

Ár jaqqa tartpaı, qazaǵym,

Bir jerge jınal degeni.

Kók týdyń jelbiregeni –

Baqyttyń eljiregeni,

Qıyrda qalǵan qazaqtyń

Kóziniń móldiregeni.

Sheteldik qandastarymyz Qazaq­stan­nyń táýelsizdigin jan-tánimen túsine bildi, sebebi olar jatjurtta qanshalyqty tamaq­tary toq, kıimderi kók bolǵanymen óz eli, bostandyq, egemendik degen sózderdiń par­qyn bilip ósti. Sondyqtan shette júrgen qa­zaq­tardyń bul oqıǵany elemeı qalǵany joq, bórkin aspanǵa atyp qýandy, keıbir jer­lerde atap ótýge múmkindik bolmaǵan jaǵ­daıda, ishterinen shattanyp, kóńildegi oılaryn qaǵazǵa túsirip, bizge jiberip jatty. Birtalaı sheteldik azamattar táýelsiz Qazaqstanǵa kelgende, «bir nárse alam dep emes, táýelsiz elime ne bersem eken, nendeı úles qossam eken?»  degen sezimde boldy. Táýel­sizdik qashanda tátti uǵym, barlyǵynan jo­ǵary turady.

 

Ahmet TOQTABAI,

tarıh ǵylymynyń doktory,

professor

Sońǵy jańalyqtar