12 Jeltoqsan, 10:02 652 0 Áleýmet Túrkistan Gazeti

Táýelsizdik toıyn qalaı toılap júrmiz?

Táýelsizdik kúni – egemendik al­ǵaly beri jetken jetistikterimizdi baǵalaıtyn, atqarylyp jatqan isterge sholý jasap sara­laı­tyn, keleshekke jospar quryp baǵdar­laıtyn kezeń. Árbir qazaq­stan­dyq ózine jáne otbasyna táýel­sizdiktiń alyp kelgen ıgiligin se­zinip, elimizdiń odan ary damýyna kúsh-jigerin salyp, belsendi­likpen atsalyssa, Táýelsizdigimiz baıan­dy bola túspek. Osy oraıda, biz me­rekeni toılaýdyń ózindik erekshelikterine baılanysty birneshe adamnyń pikirin alǵan edik.

Talǵat JANYSBAI, saıasattanýshy:

Merekeni toılaýdyń jańa dástúrlerin qalyptastyrý kerek

– Táýelsizdik – qasıetti uǵym. Ata-babamyz ańsap ótken ege­mendikke kýáger bolyp otyrǵanymyzǵa táýba deımiz. Ózim jyl saıyn 16 jeltoq­sanda Táýelsizdik monýmentine baryp, azattyq úshin kúreste janyn bergen ata-babalarymyzǵa arnap Quran baǵyshtaımyn. Qazaq «óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» dep beker aıtpaǵan. Erkindik pen azattyqty armandaǵan ata-babamyzdyń eńbegi men erligi umyt qalmaýy qajet.

Men Respýblıkalyq joǵary medıınalyq kolledji bas dırektorynyń tárbıe isi jónindegi orynbasary qyz­metin atqaramyn. Táýelsizdigimizdiń eń basty qun­dylyq ekenin jastardyń sanasyna sińirý maq­satynda jyl saıyn kóptegen is-shara uıymdastyrylady. Tárbıe saǵattary ótkiziledi, bastysy Táýelsizdikke arnalǵan merekelik bezendirýdi 10 kún buryn bastaımyz. Kol­ledjdiń ishindegi quttyqtaýlardan bólek, ǵımarattyń syrtqy bóligine kóshedegi júrginshilerge kórinetindeı etip bılbord ilinedi. Odan bólek, 1986 jylǵy Jeltoqsan kóterilisine qatysýshylaryn qonaqqa shaqyryp, kezdesýler uıymdastyramyz. Osylaısha, Táýelsizdiktiń qadir-qasıetin jastardyń boıyna sińirýge atsalysyp, óz deńgeıimizde ıdeologııalyq jumystar atqaryp júrgen jaıym bar. Dese de, eń mańyzdy merekemizdi el esinde qal­dyrýdyń jańa tásilderin oılastyrý kerek. Táýel­sizdik kúnin aıttyrmaı-aq, qoǵam belsendileri, óner adamdary merekeni mándi de sándi ótkizýdiń jolyn tap­sa bolady. Mysaly, Táýelsizdik kúnine oraı «Men Táýel­sizdik kúnin toılaımyn», «Táýelsizdik kúni ulttyq kıi­mimdi kıemin» nemese «Táýelsizdik týraly óleń oqyp, ony bálenshege joldaımyn» degen sııaqty estafetalar uıymdastyrýǵa bolady. Ár otandasymyz Táýelsizdik kúnine baılanysty jaqsy bastamalardy bastasa, nur ústine nur bolar edi.

 

Gózel  QULJABAEVA, kásipker:

Ulttyq deńgeıde toılanýyna kúsh salamyn

– Meniń oıymsha, Táýel­siz­dik merekesi balalar úshin tek mektepte ótetin sharalarmen shektelmeýi tıis. Bul kúni ata-analar balalaryna arnap ıgi bastamalardy qoldasa deımin. Táýelsizdikti otbasymen birge óz dárejesinde atap ótýdi qalyptastyrý kerek. Balalar bul merekeni jaqsy kóredi, sebebi toılanǵan mereke balalardyń esinde jaqsy saqtalady, sondyqtan jyl saıyn sol kúndi kútip júredi. Men ózim kópbalaly otbasynda óstim. Táýelsizdik merekesine qaraı áýletimizdegi balabaqshaǵa baratyn búldir­shinderden bastap, mektepte oqıtyn oqýshylar men stýdentterdiń basyn qosyp, otbasylyq mereke uıymdastyramyn. Balalar jas ereksheligine saı jattaǵan óleńderin mánerlep aıtyp beredi. Kók Týymyzdy oń qoldaryna ustap, sol qol­daryn júrek tusyna qoıyp Ánuranymyzdy shyrqaıdy. Mundaı jan tebirenter sezimder balalardyń shabytyn oıatyp, olardyń ónerge, bilimge degen qyzyǵýshylyǵy men Otanǵa degen súıispenshiligin arttyrady. Bul – jaı ǵana basqosý emes, egemendiktiń qadirin jastarǵa sezindirýge baǵyttalǵan úlgi-ónege, tárbıe. Ózim Táýelsizdik mere­kesiniń ulttyq deńgeıde toılanýyna kúshimdi salyp júrmin.

 

Aqnur ShYŃǴYSHANQYZY, Abaı atyndaǵy QazUPÝ tarıh-dintaný mamandyǵynyń 2-kýrs stýdenti, «Stýdenttik rektorat» uıymynyń rektory:

Otbasymyzben erekshe atap ótemiz

– Táýelsizdikti qorǵaý hám qasterleý – Qazaqstanda turatyn árbir azamattyń paryzy. Sebebi bizdiń  árbir kúnimiz, eshbir alańsyz uıqydan turǵanymyz, beıbit elde bilim alyp jatqanymyz – osy egemendiktiń arqasy.

Táýelsiz Qazaqstanda týǵan, oıy ozat, sanasy azat jastar bilim alatyn Abaı atyndaǵy QazUPÝ stýdentteri de árdaıym Táýelsizdik aldynda bas ıip, bul meıramnyń qanshalyqty mańyzdy ekenin esterinde saqtap keledi. Sebebi Táýelsizdik biz úshin táńirdiń basymyzǵa táj qylyp taqqan baılyǵy. Bizdiń ýnıversıtette memleketimizdiń eń mańyzdy merekesi sanalatyn bul meıramdy toılaýdyń ozyq úlgisi qalyptasqan. Máselen, jýyrda Táýelsizdik kúnine oraı «Stýdenttik rektorattyń» uıymdastyrýymen ýnıversıtet jastary bolyp tarıh betterinen kórinis beretin «Kóshpendiler qalasyna» etnosaıahat jasady. Negizgi maqsat – tarıh betterinen sózben oqyp, kózben sholý jasap, sonaý ótken tarıhtaǵy dúnıelerdi óz kózimizben baryp seziný, sol arqyly jastardyń boıyndaǵy patrıottyq sezimdi odan ary jańǵyrtý. Sebebi qazirgi tańda qazaq jastarynyń boıynan ózge elge elikteýshilik baıqalady. Qazaqı tárbıe, din men dil, salt-dástúr, ádet-ǵurypty dáriptep, saqtap, ony qurmettep, kelesi urpaqqa jetkizý – bizge deıin jalǵasqan dúnıe. Mundaı sabaqtastyq otbasynan bastaý alatyny belgili. Osy ataýly kúnde óz otbasyń, týystaryńmen esh alańsyz, jaıbaraqat bir dastarqan basynda otyrýdyń ózi Táýelsizdiktiń syıy dep bilemin.

Álibek BAIBOL, jazýshy-dramatýrg, ádebıettanýshy

«Men elime ne beremin?» degen qaǵıdany ustanamyn

– Búgingideı halyq arasyndaǵy rýhanı baılyqtyń jutap turǵan shaǵynda, ulttyq qundylyqtarymyzdy dáripteýimiz kerek dep oılaımyn. Óıtkeni HHI ǵasyr – aqparat ǵasyry. Jastar qorshaǵan ortadaǵy jaqsyny da, jamandy da boıyna sińirip jatyr. Ony tarazylap, ólsheıtin súzgi kerek-aq. Jalt-jult etken shoý-baǵ­dar­lamalardan, bos sóz ben dabyradan sharshaısyń. Mun­daıda jan-jarańdy jazatyn kórkem ádebıet kómekke kelýi kerek. Áleýmettiń ádebıettenýi ultty ósirmese, esh óshirmeıtini anyq. Qaı óner túri bolsyn, serpilýdiń bastaýy osynda jatyr. Egemendi elde turyp ta kapı­taldyń, bıýrokratııanyń, ishki jáne syrtqy fak­tordyń, saıası jaǵdaıdyń, túkke de paıdasy joq reformalardyń quly bolýyń múmkin. Óıtkeni basty másele – sanada. Sana táýelsiz bolmaı, adam eshqashan táýelsiz bola almaıdy.

 

Baýyrjan KARIPOV, jýrnalıst:

Merekede balalarymyzǵa syılyq jasaımyz

– Qazaq jýrnalısteri áleýmettik jelide Táýelsizdik merekesiniń qurmetine chellendj bastap jatyr. Negizgi maq­saty – Táýelsizdik tarıhyn nasıhattaý, ony jas urpaq­ sanasyna sińirý. Chellendj boıynsha ár ata-ana Táýelsizdik merekesi kúni óz balasyna syılyq jasaýy kerek. Ata-ananyń jaǵdaıy kelip jatsa, kópba­la­ly otbasylarǵa, balalar úıiniń tárbıelenýshilerine de syı tartýǵa bolady.

Biz balalyq shaqtan qansha alystap ketsek te jańa jyl merekesin nege áli kúnge asyǵa kútemiz? Óıtkeni bala kúnimizde osy merekede syılyq alatyn edik. Ata-anamyz syılaǵan qoraptyń ishindegi túrli jemister men táttilerdi sonsha kútetinbiz. Merekege dep arnaıy kıim daıyndaıtynbyz. Merekeni syılyq úshin jaqsy kórdik. Sol sekildi kishkentaı balaǵa Táýelsizdiktiń qandaı jolmen kelgenin aıtsańyz, ol tarıhty qabyldaı almaıdy. Al biraq syılyq berý arqyly merekeniń qadirin túsindirýge bolady. Bul bastamamyz merekeni toılaýdyń qarapaıym úlgisi bolyp kórinýi múmkin. Biraq Táýelsizdik kúnin balalardyń asyǵa kútýiniń astarynda syılyq jatatyny anyq.

 

Ázirlegen

Araılym JOLDASBEKQYZY

Sońǵy jańalyqtar