5 Jeltoqsan, 08:14 993 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

DEGDAR

Aqpan, qazan revolıýııasyna deıin qalyptasqan qazaq ıntellıgenııasy qoǵamnyń kóshin múlde jańa arnaǵa bastaǵan ulttyń rý­hanı qormaly, saıası kósemi retinde tanyldy. Imperııanyń óktemdi­gi­nen, aıaýsyz ezgisinen qabyrǵasyn qaıystyr­ǵan eliniń ay taǵdyryna alańdap, azattyq ornatýǵa, beıbit kúndi mamyrajaı zaman qurýǵa múd­deli boldy.

Sol azattyq degen uly ań­sar-muratty jolda kúndiz de, túnde de uıqy kórmeı, damyl tappady. Áleýe­tin sarqyp, kúsh-ji­gerin shy­ǵardy. Jan-terin sy­ǵyp júrip qyz­met etti. Qa­rańǵy jurtynyń na­mysyn oıatyp, rýhyn asqaqtatty. Son­daı azat rýhtyń aldaspany bol­ǵan jaq­sylardyń biregeıi – Muha­med­­jan Tynyshbaıuly. Alash úkimeti tóraǵasynyń orynba­sary, Qoqan úkimetiniń Premer-mı­nıstri bolǵan Túr­kistannyń oǵ­lany, búkil túrki dúnıesiniń maq­tanyshy. Muha­med­­jan týraly az jazylǵan joq. Tuǵyryna shyq­qan, esimi el-jurtqa etene tanys tulǵa.

Jer úshin bolǵan tartys

«Qazaq» gazetiniń 1917 jyl­dyń 28 qa­zandaǵy №247 sanynda belgili qaıratker Muha­med­jan Tynysh­baıuly­na «M.Ty­nysh­baıuly – II Gosdýma aǵzasy, ın­jener. Saıasat isi­ne jetik, ha­lyqqa taza jolmen qa­shannan qyz­met etip júrgen al­dyńǵy qa­tarly azamat. Muha­med­jan qa­zaqta bir bolsa ózi, eki bolsa ekin­shisi» dep joǵary baǵa bergen eken. Aqıqatynda, ol halyqqa shyn nıe­timen berilgen, sanaly ǵumyryn ultyna baǵyshtaǵan jáne jumysy­nyń aldy, eń erek­she isi – qazaqtyń jeri úshin ba­syn qaterge tigýi edi.

Degdar Muhamedjan – qazaq­tan shyqqan tuńǵysh temirjol qatynastarynyń ınjeneri, kór­nekti memleket jáne qoǵam qaı­rat­keri hám Alash ulttyq-ter­rıtorııalyq avtonomııasyn qu­rǵan jetekshi, úkimet tóra­ǵa­synyń orynbasary, Alash ult-azattyq qozǵalysynyń ıdeo­logy, Ortalyq saıası tulǵa­sy bolǵan, bostandyq ıdeıasyn taratqan er. Saıasat sahnasyna Muhamedjandy tolǵaǵy jetken, máselesi kóp qazaq ultynyń taý­qymetti ómiri, buǵaýdaǵy tirshi­ligi shyǵarǵan-dy. Ol saıasat isine sonaý stýdent kezinen-aq aralasyp, shyrǵalań jolǵa túsken. 1905 jyldyń 19 qarashasynda Peterborda avtonomııashylar oda­ǵynyń I sezine qatysyp, jıyn­da «Qazaqtar jáne azattyq qoz­ǵalysy» týraly baıandama ja­sap, Reseı patshalyǵynyń bo­dandyǵyndaǵy halyqtardyń aýyr turmysyn, az ha­lyqqa jasaǵan ozbyrlyq saıasatyn áshkerelep, batyl synaıdy. Qazaq halqynyń tartqan qasire­tin, muń-muqtajyn shaǵym etip, Mınıstrler kabınetine jolda­ǵan. Bul kezde ol nebári 3-kýrs stý­denti bolatyn. 3-kýrs stýdenti bola júrip, orystyń aty shyq­qan demokrat, revolıýıo­nerleriniń aýzyn ashtyryp, tań­ǵaldyrǵan qazaq balasy de­monstraııalyq tolqýlarǵa qa­ty­syp, ún qosqany úshin oqýdan shy­ǵarylýy ábden múmkin edi. Bi­raq Imperator I Aleksandr atyn­daǵy Jol qatynastary ıns­tıtýtynyń zııaly, adam tanı bi­letin shyn oqymystylary stý­dentterin qorǵap, oqýlaryn aman-esen bitirýlerine jaǵdaı ja­saǵan. Sondaı shyn qurmetke ıe bolǵan revolıýıoner stý­dent­­tiń biri ári kóshbasshysy – biz­diń Muhamedjan. Keıinnen Muhamedjannyń ózi estelik jazbalarynda muny asa bir sa­ǵy­­nyshty sezimmen eske alǵan eken.

Stýdent Tynyshbaıuly pat­shalyq bıliktiń jer qoldanysy týraly júrgizip otyrǵan ımperıalıstik pıǵyldaǵy «Ýaqytsha Ereje» jobasynan óreskel qa­telik taýyp, 125 jáne 129-bap­­­taryn qatty synap, oǵan ǵy­lymı turǵyda óziniń ýájin aıtqan. Mysaly, «... Biz qazaqtar erte zamannan beri jerimizdi óz menshigimiz retinde ıelenip keldik. Al orys bıligin eshqandaı da qan tógýsiz, erkimizben qabyl alǵanda ózimizdiń eń qunarly je­rimizden aıyrylyp, jasa­lyn­ǵan zorlyqtar men qııanat­tar­dy únsiz qabyl alǵan joq edik. Aramyzǵa beıbit ómir jáne tynyshtyq keledi, qaýip-qater­den qorǵanys tabamyz degen oıda boldyq; sondyqtan da ádi­let­tikke saı qystaýlarymyz, egis­tikterimiz jáne shabyn­dyq­ta­rymyz kelimsekterge beriletin aýdandardyń quramyna múlde kirmeýin talap etemiz» dep qazaq dalasyndaǵy jer úlesin, qara­shekpendilerge ketken myńdaǵan desıatına jerlerdi naqty derekpen jazyp, talap hatyn uıym­das­tyrǵan. Qazaq handyǵy Reseı patshalyǵymen jasasqan keli­sim­shartynda jer berý týraly jazylmaǵanyn aıtyp, patsha­lyq bılik óz kelisimine ózi qar­sy jumys istep otyrǵanyn sy­na­ǵan. 6 mıllıon qazaqtyń qu­qy­ǵyn qorǵaǵan azamat Ishki ister mınıstri men Qonys aýdarýshylar mınıstriniń qabyl­daýyn­­da bolyp, máseleni sheshýge tyrysqan-dy. Resmı qabyl­daýdan soń, «Ýaqytsha Erejedegi» jergilikti general-gýbernatorǵa senimsiz kóringen qazaqtardy  sottaý, jer aýdartý týraly 17- bap, áskerı gýbernatordyń basqarmasyna halyq saılaǵan kisini emes, bılik ózi tańdap al­ǵan kisini qoıý týraly 70-bap­tyń kúshin joıýǵa sebepker bolǵan.

Muhamedjan Tynyshbaıuly 1907 jyly 28 jasynda-aq Reseı Memlekettik dýmasyna depýtat re­tinde saılandy. Mandat boıyn­sha 20 aqpannan bas­tap
II Memlekettik dýmadaǵy óz jumysyn bastaǵan (Qazaq hal­qy­nan shyqqan azamattarǵa 1905 jyldyń 6 tamyzyndaǵy ma­nıfest boıynsha Memlekettik dýmaǵa depýtat retinde saılaný quqy berilgen. Bul jerde 1905 jylǵy «Qarqaraly quzyr­ha­ty» qujatynyń úlesi de bar). II Dýmaǵa Oral oblysynan zań­ger Baqytjan Qarataıuly, Syrdarııa oblysynan Tileýli Alda­ber­genov, Astrahannan Baqty­kereı Qulman, Semeıden Temir­ǵalı Nurekenov saılanǵan.
Dýmada depýtat bolǵan M.Ty­nysh­baıuly ár májilis saıyn Stolypın reformasyn synap, qa­zaqtyń jeri týraly másele kóterip otyrǵan. Reseıdiń Memlekettik arhıvi qorynda Memlekettik dýmanyń (1905-1916 j) qujattary túgel saqtalǵan. Ple­nar­lyq otyrystar, sessııa­da­ǵy qaýlylar, shyǵarǵan normatıvtik zań jobalary bári-bári sol qalpynda qattaýly tur. 1907 jyldyń 24 sáýirindegi oty­rysta depýtat Muhamedjan Ty­nyshbaıuly úkimet basshysy Stolypınniń atyna saýal jol­daǵan. Saýalynda «Qazaq­tar­dyń jer máselesi – sózsiz asa mańyz­dy. Úkimettiń neni kózdep otyr­ǵany túsinikti: birinshiden, qa­zaq­tardy derbes ult retinde joıý jáne búkil ólkeni orystandyrý; ekinshiden, qazaqtardy qaý­qarsyz tobyrǵa aınaldyrý; úshinshiden, olardy ózderiniń qany sińgen atamekeninen aıyryp, sýsyz shólge ysyryp, ólim qushaǵyna aıdaýdy kózdeıtin qanquıly, zymııan saıasat» dep ótkir máseleni kóterip, jer teń­digi úshin kúresken. Osy qujatta M.Tynyshbaıulynyń ulttyq bolmysy men bitimi, minezi anyq kórinip tur. Ult úshin, jer úshin kúres degen osyndaı-aq bolar! Ultshyl azamattyń qanyna siń­gen qasıet – osy. Bul qasıetti búgingi sheneýnikterden, ákim­qara­lardan kóre alamyz ba?

Jer úshin taıtalas týdyrǵan depýtat Tynyshbaıuly 1906 jy­ly ınstıtýtty erekshe úlge­rimmen aıaqtap, Peterborda tu­raq­taıdy. Orystyń saıası ıntellıgenııasymen jaqyn aralasyp, sol qaladaǵy qazaq oqy­ǵan­darymen bas qosyp, azattyq týrasynda oı alysqan. Anyǵyn­da, bul azamattardy ósken, qa­lyptasqan ortasy tárbıeledi. Peterborda 1887-1888 jyldary qurylǵan qazaq jastarynyń «Jerlester» uıymy tek bir-birine qamqor bolǵan meıirbandyq top qana emes, saıasat máselesi qyzý talqylanǵan dıskýssııa or­tasy bolǵan-dy. Osy uıym arqyly tanysyp, tabysqan qa­zaq balalary birin-biri qoldap, súıep, demep otyrdy ári saıasat jolynda, eldik múdde baǵytynda tárbıelep, aqyl-keńes aıtqan. Shetterinen alǵyr, shetterinen ultshyl bolǵandarynyń sebebi de sol. Dýmaǵa saılanǵan kez kel­gen qazaq depýtaty Musyl­man­dar frakııasy arqyly únemi az ulttardyń sózin sóılep, alym-salyqty azaıtý, jer máse­lesin sheshý týraly kóterip, shý shyǵaryp otyrǵan. Qazaq depý­tat­tarynyń ulttyq múdde tur­ǵysynan batyl másele kó­terýi­nen seskengen bılik 1907 jyl­dyń 3 maýsymdaǵy jarlyq boıynsha qazaqtan depýtat saılaý quqyǵyn alyp tastady. Osy jarlyqtan soń, ortalyq bılik tarapynan ultshyldyqpen kú­res, ultshyldardy jer aýdartý, saıası bodandyq pen ezgi bastaldy da ketti...

Shejire jazǵan ınjener

Muhamedjan Tynyshbaıuly qazaqtan shyqqan tek tuńǵysh ınjener, depýtat qana emes, ult tarıhyn jetik bilgen tarıhshy ǵalym bolǵan. Muhamedjan jaz­ǵan tarıhı zertteýlerdiń basty ereksheligi – shynaıylyǵynda jáne Muhamed Haıdar Dýlatı, Qadyrǵalı Jalaıyr, Qurban­ǵalı Halıdı syndy ózine deıingi dala juldyzdarynyń jazbalaryn derekkóz retinde paıdalanyp jazýy. «Qazaq» sóziniń etnonımi týraly tushymdy oı-tujyrym aıtqan, tóreler ıns­tıtýtynyń túp tamyryn jiliktegen, alty Alashtyń atalyq ta­byn, júzdik, rýlyq bólinisin qan jaǵynan, jer jaǵynan jazyp ketken mogıkan.

Sovet úkimeti ornaǵan soń, qaı­ratker Tynyshbaıuly basqa da alash saıasatkerleri syndy oqý-aǵartý isimen aınalysqan. 1923 jyly Tashkenttegi Halyq aǵartý ınstıtýtyna oqytýshy bolyp, stýdentterge algebra, geogra­fııa, fızıka, tarıh páninen dáris oqypty. Ustazdyq qyzme­tin­de júrgeninde tarıh salasyna erekshe yqylaspen den qoıyp, keleshek qamy úshin kitap jazýdy nıet etken. Kúni búgin biz­der qaıta-qaıta oqyp, basshy­lyq­qa jıi alatyn «Materıaly k ıstorıı kırgız-kazahskogo naroda», «Kırgız-kazahı v XVII ı XVIII vekah», «Aqtaban shuby­ryn­dy» sııaqty eńbekterin jazyp, qazaq tarıhy, ulttyq geneologııa salasynyń aýqymyn keńeıtti.

Qazaq handyǵynyń qurylýy týraly jazylǵan maǵynaly eńbek bolyp sanalatyn «Materıaly k ıstorıı kırgız-kazahskogo naroda» zertteýinde ǵalym qazaqtardyń geneologııasynan bólek, týý, damýy jáne Qazaq handyǵynyń qalaı qurylǵan­dyǵy, 1917 jylǵy halyq sana­ǵy­nyń kórsetkishi derek, paıymmen berilgen. Eń alǵash ret qa­zaq­tardyń shetelderge bosýy, qy­taıdaǵy qandastar týraly qalam tartqan. «Qazaq» gazetine jarııalanǵan Pishpek, Jarkent, Almaty, Prjevalsk, Túrkistan ýezderinen 40 myń 250 tútin bosqanyn, onyń 95 200-niń qaza tapqanyn sanamalap, senimdi statıstıkalyq málimetpen jazǵany bar. Tulǵataný úshin asa zor mańyzǵa ıe «Myrza Edige batyr. Ertedegi Edige men ta­rıhtaǵy Edige», «Abylaı», «Shyń­ǵys han hám onyń patshalyǵy», «Túriktiń eski tarıhy», «Joshy ulysy», «Jetisý qazaqtary» týraly eńbekterin oqyrmanǵa usyndy. Árbir rýdan shyqqan ataqty batyr, qolbasshylar men bıler týraly tarıhı ocherk ja­zyp, olarǵa saıası turǵydan úl­ken baǵa bergen.

Qazaq halqynyń arǵy-bergi tarıhy týraly qalam tartyp, shejire túzip, ultynyń tarıhı sa­nasyn qalyptastyrýǵa bar kúsh-jigerin saldy. Ǵalymnyń «Túrksib jaǵyrapııasy» degen qazaq dalasynyń aımaqtarynyń eski ataýlary, geografııalyq, geo­logııalyq jáne geomorfolo­gııa­lyq sıpattary, klımattyq jaǵdaıy jáne jerdi qalaı paıdalaný kerek, jol qatynasyn qa­laı salý kerektigi týraly jaz­ǵan eńbegin 1937 jylǵy NKVD-nyń timiskileri tárkilep, joq qyldy. Zor ókinish!

Túrkistan men Sibirdi bir-biri­ne jalǵaǵan, «aıshylyq alys jerlerdi» jaqyndatqan er – otarbanyń dońǵalaǵyndaı ekpindi aınalyp, ot shasha janǵan qyzyl jalynǵa oranyp, atyldy da ketti... Ol – degdar, aqsúıek bek­zat edi. Bıyl, birtýar tulǵa­nyń 140 jyldyq mereıtoıy edi, ataýsyz qaldy.

Eldos NÚSIPULY

Sońǵy jańalyqtar