5 Jeltoqsan, 08:10 2212 0 Rýhanııat Ásel ÁNÝARBEK

Qarjaýbaı Sartqojauly: Kók túrikterdiń akademııalyq tarıhy jazylǵan joq

Elimizde túrki dúnıesin, álemin, mádenıetin, dúnıetanymyn shynaıy zerttep, sol salanyń túbine tereń boılap júrgen ǵalymdar saýsaqpen sanarlyq qana. Sol az ǵalymnyń biri de biregeıi – Qarjaýbaı Sartqojauly. Tamyry tereńde jatqan túrkilerdiń tarıhyn jastardyń sanasyna sińirip, keıingi urpaqqa mańyzdy mura qaldyrýdy maqsat tutqan bitik tastyń bilgiri búgin nemen aınalysýda? Ǵalymmen osy tóńireginde suhbattasqan edik.

– Qarjaýbaı aǵa, áńgimemizdiń álqıssasyn ózińizdiń dál qazirgi ju­mys­taryńyzdan bastasaq. Qandaı qundy dúnıelerdi zerttep júrsiz?

– Búkil ómirimdi kók túrik tarıhymen baılanystyryp kele jatqan adammyn. Sanaly ǵumyrymdy osy taqyrypty zertteýge arnadym. Ýnıversıtettiń birin­shi kýrsynan bastap aınalysqan taqyrybym – osy. Kishkentaı ǵana izde­nis­ten bastalǵan dúnıeni búginge deıin ulǵaıtyp, tereńdetip, túrki tarıhynyń túbine tereńdep baramyz.

Qazirgi jaǵdaıda Mońǵolııa jerindegi, shyǵystaǵy, sosyn Batys jáne Ortalyq Qytaıdan tabylǵan kóne túrki, ıaǵnı rýna (bitik) jazýymen túrikterdiń óz qolymen jazyp qaldyrǵan qujattaryn aqtaryp-tóńkerip, zertteýdi bastap kettik. Jalpy alǵanda, 50 jylǵy eńbegim osy taqyrypqa arnalyp otyr. Sonyń jıyntyǵy retinde «Orhon eskertkishteriniń tolyq atlasy» atty 3 tomdyq eńbekti ázirledim. Sol eńbekti baspaǵa ótkizýge daıyndaýdamyz. Osy aıdyń sońyna taman óndiristen shyǵady. Bul eńbektiń ishinde qamtylǵan dúnıelerdi aıtyp bitirý múmkin emes.

Búginde búkil álemge maqtanyp aıta alatyn dúnıeler bar. Birinshisi – baba­larymyzdyń óz qolymen tasqa jazyp qaldyrǵan dúnıelerin olardyń ur­paq­tary – ózimiz zerttep jatqan­dy­ǵymyz. Buryn bitik jazýyn Batys ǵalymdary zerttegen. Olar biraz eńbek shyǵardy. Rýna jazýynyń alǵash kiltin tapqan – V.Tomsen. Odan keıin Reseı túrko­lo­gııa­sy­nyń atasy atanǵan V.Radlov aýyz tol­tyryp aıtarlyqtaı jumys jasady. Kóne túrki jazba eskertkishteriniń, jaz­ba qundylyqtarynyń hrestomatııa­syn shyǵarǵan S.Malovtyń da eńbegin joqqa shyǵara almaımyz. Qazaq ǵalym­dary arasynan alǵash qolǵa alǵan Ǵubaı­dolla Aıdarov degen aqsaqal boldy. Odan keıin Altaı Amanjolov syndy ǵalymdar zerttedi. Biraq ol kisiler bul qundylyqtarmen qolma-qol jumys jasap kórmegen. Tek orys ǵalym­da­ry­nyń eńbekterin paıdalana otyryp zert­tedi.

Al biz ol qundylyqtardy bala ke­zi­mizden qolymyzǵa ustap, kórip óstik. Keıin ózimiz túpnusqadan oqyp, endi, mine, jańa turǵyda halyqqa usynyp otyrmyz. Nege jańa turǵyda usyndyq dep aıtyp otyrmyn? Birinshiden, kóne túrki jazýynyń alfavıtin bilý bir bó­lek, ony oqý bir bólek. Al endi onyń te­reń maǵynasyna barý, mazmunyn ashý bir bólek áńgime. Maǵynasyn bilip, maz­munyn aıshyqtaý úshin sol dáýirdegi, osy­dan 1300-2000 jyl burynǵy ata-ba­ba­larymyzdyń dúnıetanymyn, olar­dyń dúnıeni, ortany jáne qoǵamdy tú­sinýin, sol qoǵamǵa baılanysty psıhologııasyn, qoǵamdaǵy áreketin, kózqara­syn, fılosofııasyn túsiný kerek. Biz kók túrikterdiń dúnıetanymyn kóp zert­tedik. Sosyn, 1300-2000 jyl buryn­ǵy paleoetnografııasyn (kóne salt- ­dástúr) zerttep-zerdeleýge bar ýaqy­ty­myz­dy jumsadyq. Bizdiń kóp ýaqytymyz paleoetnografııany túsiný, sony qa­lyp­qa keltirýge jumsaldy. Olardyń salt-dástúrin meńgerý arqyly kóne túr­ki jazýynyń maǵynasyn ashýǵa ba­ry­myzdy saldyq. Oǵan bizdiń qolymyz jetti.

Bizge deıingi V.Radlov, S.Malov sekildi ǵalymdar «Mońǵolııa jerindegi Orhon eskertkishteriniń tili – uıǵyr tili» dep tujyrym jasaǵan. Al biz uıǵyr tili emes ekenin dáleldedik. Bul – qypshaq ti­limen jazylǵan mura. Qypshaq til to­by­na jatatyn kimder? Olar – búgingi ta­tarlar, bashqurttar, qazaqtar, qara­qal­paqtar, qarashaılar. Bul – bizdiń ba­ba tilimiz. Ǵylymda «j» jáne «ı» tildi dep eki topqa bólip qarastyrady. «I» til­dilerge uıǵyrlar men oǵyz (búgingi túrikter) jáne ózbekter kiredi. «J» tildiler degenimiz qypshaq tildiler. Al Orhon eskertkishi – qypshaq tilinde jazylǵan mura. Sondyqtan ol bizdiń ata-babamyzdyń qaldyrǵan dúnıesi ekenin túsinýimiz kerek.

Bul rette atap aıtatyn taǵy bir úl­ken dúnıe bar. Sol dáýirde ómir súrgen taı­palarǵa baılanysty. Sondaǵy jazba eskertkishterinde, Qytaı derekterinde saqtalǵan taıpalardyń ataýy búgingi qazaq halqynda tolyq saqtalǵan. Mysaly, Eýropa, onyń ishinde orys ǵa­lymdary «ol kezdegi naımandar búgingi naıman emes», «ol kezdegi kereıler búgingi kereı emes», «ol kezdegi dýlattar búgingi dýlat emes», «olardyń bir-birine eshqandaı qatysy joq» degen tujyrym usynǵan. Eger olardyń bir-birine qatysy bolmasa, nege ata-babasynyń atyn, taıpasynyń atyn saqtap qaldy? Jáne qalaısha olardyń salt-dástúri bizben birdeı bolady? Máselen, qazaqta úlken, syıly qonaqqa bas tartatyn dás­túr bar. Bul dástúr saq, ǵun, kók tú­rik dáýirinde de, odan keıingi Joshy, qyp­shaq dáýirinde de, Qazaq handyǵynda da bolǵan. Bas tartý dástúriniń HHI ǵasyrǵa deıin jalǵasyp, saqtalyp kele jat­qanyn qalaı túsindiremiz? Osy tá­rizdes júzdegen salt-dástúrimiz, yrym-jyrymdarymyz uqsas, sondyq­tan bul bizdiń baba taıpamyz dep senimdi túrde aıta alamyz. Olardyń tili de – bizdiń baba tilimiz.

– Sóz bolyp otyrǵan kóne túrik jaz­ýyn túpnusqadan oqıtyndar sa­ny kóp emes. Siz – solardyń biri­siz...

– Ras, olardyń sany saýsaqpen sanarlyq qana. Túpnusqadan oqıtyn 5-6 ǵana adam bar. Túrkııada Tekın degen atamyz bolǵan, qazir qaıtys bolyp ketti. Onyń Sertkaıa deıtin shákirti bar. Sońǵy kezde birli-jarym jas mamandar shyǵyp júr. Biraq olar mátindi oqıdy da, dúnıetanymyna tereńdeı almaıdy. Óıtkeni olar eýropalyq júıege túsip ketken. Biz sol kóne dáýirdegi kók túrikterdiń ómir saltyn jalǵastyryp kele jatqan halyqpyz. Qyl aıaǵy jeıtin qurtymyz, kıetin kıimimizden bas­tap, ustanatyn salt-dástúrimizge deıin sol qalpynda saqtalyp keldi. Al búgingi Túrkııa túrikterinde bul umytylyp qaldy. Sondyqtan olar mátinderdi aýdarǵan kezde kóp qate jiberedi. Osy jaǵynan bizdiń upaıymyz artyq bolyp tur. Osyndaı jaǵdaılardy eskere kele, «anaý árpin tanıdy eken», «anaý aýdarady eken» degenge sene berýge bolmaıdy. Má­sele jazbalardyń arǵy jaǵynda, túp­ki mán-mazmunynda jatyr. Son­dyq­tan da kók túriktiń ǵylymı tarıhyn jazý buıyryp tur. Búginge deıin álemde kók túrikterdiń akademııalyq tarıhy jazylǵan joq. Biz osyny jazýǵa nıettenip otyrmyz. Tek Úkimet tarapynan jo­balardy bekitip berse bolǵany. Ót­ken jyly jobamyzdy usyndyq. Jobamyz ótti, joǵary baǵa aldy. Biraq aqsha bó­lingen joq. Aqsha jeń ushymen ja­l­ǵasyp basqa jaqqa ketti.

Qazaqstanda bekitilgen zań bolǵany­men, jumys aǵaıyngershilikpen bitedi. Zańdy ádemilep jazyp qoıǵanbyz, biraq jumysqa kelgende ony ysyryp qoıamyz. Sóıtip, zań qaǵaz júzinde qalady da, is tanys-tamyrmen sheshiledi. Osylaısha, beı-bereketsizdikke boı aldyrdyq. Eń­begimiz durys baǵalansa, oıymyz­da­ǵy­nyń bárin berip ketýge daıynbyz. Joba daıyn, tek ony qarjylandyrý kerek. Biz kóp ómir súre almaımyz. Qazir 72-den 73-ke ketip bara jatyrmyn. Tipti, «myq­tymyn» degenniń ózinde 80-ge deıin jumys jasaı alýym múmkin. Odan keıin meniń potenıalym kemıdi. Qýa­tym da azaıady. Ál-qýatym azaıǵasyn qa­lamdy qalaı ustaımyn, kompıýtermen qalaı jumys júrgizemin? Qoly­myz­dan kelip turǵan kezde Úkimet bizdi paı­dalaný kerek, osy jaǵyn oılaný ke­rek. Al sizder sekildi jýrnalıster osy máseleni kóbirek kóterýi qajet.

– Tasqa jazylǵan jazýlar tóńi­re­ginde de san túrli pikirler aıtylady. Shyn máninde, qalaı jazyl­ǵan? Qandaı ádis qoldanylǵan?

– Eskertkishtegi jazýlar astynan bas­tap ońnan solǵa qaraı jazǵan. Al endi «tasqa qalaı jazdy?» degen saýalǵa oıyssaq. Jazbalar kóbinde granıt tas­qa jazylǵan. Alaıda granıt tasty qo­lyńyzǵa qashaý alyp uratyn bolsańyz onyń jigi ajyraıdy da, eshqandaı árip túspeıdi. Mundaı sátte ata-babamyz ne paıdalanǵan? Olar qyshqyl tárizdes eritindiniń kómegine júgingen. Ol eritindi tabıǵatta daıyn tur. Ony qazaqtar «totııaıyn» deıdi. Máselen, myna Altaı taýynda bir jartas tur, jartastyń ortasyn tesken. Siz barasyz da, sol jerden to­tııaıyndy salyp alasyz. Qolǵappen alý mindetti, áıtpese, qoldy kúıdirip jiberedi. Sol totııaıyndy un sekildi ábden usaqtap úgitip alǵannan keıin sýǵa ezedi de, qylaýyshpen (qazir qyl­qalam dep júr) tasqa jazyp shyǵady. Álgi qyshqyl tıgen jer tasty oıyp, qumdanyp ketedi. Qumdanǵan syzyq boıymen qashaý túzimen úgitip árip kes­kinderin qashap túsiresiz. Sóıtip, jazý saqtalyp qala beredi.

– Ózińizdiń muryndyq bolýyńyz­­ben ýnıversıtetten ashylǵan «Jazý tarıhy» mýzeıindegi qundy já­di­gerlerdiń bárin Mońǵolııadan ákel­ge­nińizdi bilemiz. Mundaı mura­lar­dy bizdiń elden izdedińizder me? Álde tabylmady ma?

– Óz terrıtorııamyzda birli-jarym maı­da jazýlar bar. Otyzǵa jýyǵy ta­bylǵan. Olardyń bári bir jol nemese bir-eki sóz ǵana. Máselen, Jambyldaǵy Ta­las ózeniniń boıynda úlken ustyn (stel­la) bolǵan. Onyń astyndaǵy irgetasy – baqatas. Ustynnyń sýreti bol­ǵanymen, ózi saqtalmaǵan. 1891 jyl­dary Fınlıandııa ǵalymy Geıkel kórip, fotoǵa túsirgen.

Jalpy, kók túrik dáýirindegi eskert­kish­ter qazaq jerinde óte kóp bolǵan. Onyń bári saqtalmady. Oǵan ne sebep? Eń áýeli bizge musylman dini kelgen kez­de eki din (musylman jáne táńir dini) ara­synda ıdeologııalyq soǵys júrgen. Eger álgindeı záýlim fýndamentaldy ustyndar turatyn bolsa, halyq musylmannyń qaǵıdalaryna sene me?

Al táńirlik din degen qandaı? Táńir­lik din – tabıǵatpen ushtasqan din. Táńir­lik dinniń túbine tereńdep qaraı­tyn bolsańyz, aspannan túsken kúnniń nury men jerdiń qýaty arqyly tiri organızm qalypty ómir súredi. Iaǵnı, tabıǵattyń uıysýy, bir-birine áseri arqyly túsindiredi. Táńirlik dini dege­nińiz búgingi bizdiń únemi aıtatyn ekologııa máselesi. Ol zamanda taza ómirdi tabıǵı úderisi sóz etip otyrǵan adam, fılosofııalyq qaǵıdat boıynsha aıtylatyn áńgimege sene me? Senbeıdi, árıne. Sodan musylman jáne táńirlik dinniń ortasynda ıdeologııalyq soǵys júrgen. Dál osy kezeńde bizdiń kóp dúnıemizdi qurtqan. Artynan orys ımperıalıs­teri kelgende taǵy birazynan aıyryl­dyq. Odan keıin soıalızm ornady da, talaı jádiger kózden ǵaıyp boldy. Úsh retki topalańnyń kesirinen bizdiń kóp qundylyqtarymyz saqtalmaı qaldy.

Al Mońǵolııa jerinde mundaı mura­lardyń bári saqtalyp qalǵan. Mońǵol jerinde býddızm dini oryn tepti. Býddızmde «Qudaı qaısy?» degende músindi kór­setedi. Músindi kóne túrikshe «ańyr­tas» dep ataǵan. «Músin» degen parsynyń sózi, bizdiń sózimiz emes. Bizdiń ata-babamyzdyń sózi – ańyrtas. Býdda dini boıynsha, mońǵol jerindegi tozyp ketken kók túrikterdiń qalyń ańyrtastary býdda qundylyǵynyń bir túri dep ba­ǵalanyp, soǵan tabynǵan. Moınyna qa­dyq ilip, aldyna as qoıyp, aýzyna quı­ryq maı jaǵyp qorǵaǵan. Óıtkeni mońǵoldar úshin músin tas degenińiz qa­sıetti dúnıe. «Ǵasyrlar tereńinen beri saqtalǵan dúnıe, buǵan tımeńder» dep adamdardy jolatpaǵan.

Olar álginde aıtqandaı, halyqty gýmanızmge daıyndaǵysy kelgen ǵoı. Islam dininiń de gýmanızmi myqty. Adam «adam» atyn saqtap qalýǵa, para­sattylyq pen yntymaqty, ıgilik pen qamqorlyqty, kishilik pen kisilikti, tazalyq pen tártipti saqtaýǵa baılanys­ty myńdaǵan ǵajaıyp ónegeleri urpaq tárbıesine úlgi barlyq qasıetti qaǵıda­lar ultymyzdyń ustynyna aınaldy. Sondyqtan da adal dinimizdiń aldynda qaryzdarmyz. Biraq joǵarydaǵydaı jaǵdaı bar.

Mońǵoldar bizdiń tarıhı dúnıeleri­miz­ge kóp tıisken joq. Býdda dini men mu­syl­man dini arasynda úlken shaıqas­tar júrdi. Sodan kóp músin tastardyń basyn alyp tastaǵan. Nege deseńiz, moń­ǵoldar mal sharýashylyǵymen aınalysatyn halyq qoı. «Músin basymen tura­tyn bolsa, jut shaqyrady, indet sha­qyrady, sondyqtan bulardyń basyn alý kerek» dep báriniń basyn alyp tastap otyrǵan. Keýdesinen tómen qaraı saqtalǵan. Arasynda basymen bútin turǵandar da bar. Ol batys aımaqta nemese Altaı jaǵynda. Bul jerlerge býddızm kele qoımaǵan. Al Ortalyq Mońǵolııada báriniń basyn qaǵyp tastaǵan. Óıtkeni munda býddızm óte qatty órkendegen. Sondaı-aq mońǵol dalasynda jerastynda saqtalǵan dúnıeler de mol. Sondyqtan bizge áli kóp jumys jasaý kerek.

– Áli de syry ashylmaǵan qundy jádigerlerimiz kóp bolsa, ony ja­ryq­qa shyǵarýǵa ne kedergi?

– Qazir bizdiń mońǵoldarmen baılanysymyz jaqsy. Biraq bizde jumysty ári qaraı alyp ketýge nıet joq. Sheneý­nikter bul týraly tipti de oılamaıdy. Ulttyń rýhanı dúnıesi úshin nıet etpeıdi. Elbasy «Rýhanı jańǵyrý» baǵ­darlamasyn usynyp, «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasyn ázirledi. Bári attandap júgirip aldy da, endi bá­rin jasap tastaǵandaı, bári qo­ly­myzdan kelgendeı entigip otyrmyz. Shyn máninde, bári shalajansar jasaldy. Osylaısha, óz-ózimizdi aldap ómir súrip kelemiz. Nege? Óıtkeni bizde ultqa de­gen nıet tym bosań.

Keńes úkimeti tusynda 70 jyl boıy «ın­ternaıonalızm» dep shapqyladyq. Sońǵy 30 jyl boıy «ulttar dostyǵy» dep urandatyp júrmiz. Al ózimizdi ıttiń etinen jek kóremiz. Qazir bireýdiń rýyn jamandasań, betińnen alyp, tósińe shabady. Al qazaqty jamandaı bastasań, qol soǵady. Men rýlyq, taıpalyq júıe­ge qarsy emespin. Bul degenińiz bıoá­leý­mettik júıe. Qazaqtyń ımmýnıteti. Sol ımmýnıtetti sheginen asyrmaı paıdalana bilsek ultty uıystyra alamyz. Endi ne isteýimiz kerek? Eń áýeli, ata-babań ja­sap ketken dúnıeni, urpaǵyna mura etip qaldyrǵan jádigerlerdi zertteý kerek. Sony jaryqqa shyǵarý kerek. Sony kári-jas demeı sanaǵa sińirý kerek. Sonda ǵana biz ultshyl bolamyz.

Bılik te, halyq ta óz ulty, óziniń bir uly (qyzy)nyń taǵdyry úshin kúresýi kerek. Bul óziniń paryzy ekenin túısinýi kerek. Sonda ǵana biz ultshyl bola alamyz, sonda ǵana biz alǵa qadam basamyz. Qazaq ultshyl bop eshkimniń basyn jaryp, kózin shyǵarmaıdy, tek ózin súıetin, ózin-ózi syılaıtyn dárejege keledi. Biraq ondaı dárejege jetý úshin biz­ge áli 50-70 jyl kerek-aý.

– Siz erte orta ǵasyrdaǵy kók tú­rikterdiń salt-dástúri qazaq hal­qyn­da mol saqtalǵany týraly aıt­tyńyz. Osy jóninde naqtyraq aıtyp ótseńiz?

– Tal besikten jer besikke deıingi ómi­rimizde kók túrikterdiń salt-dástúri qazaq halqynda jaqsy saqtalǵan. Mysaly, dúnıeden ótken adamdy jerlegende basyna jastyq qoıý salty baıyrǵy túrikter men qazaqtarda birdeı. Múr­deni ornalastyratyn jerdi syzyp alǵan soń alǵash ret kúrek nemese tesege shym, topyraq ne tas ilinse sony bólek alyp qoıady da, múrdeniń jastyǵy re­tinde basynyń astyna tóseıdi. Aqymdap qoıý ádisi de kók túrikter men qazaqtarda bir­deı. Múrdeni úıden alyp shyqqanda qa­zan jaqtaǵy (soltústik jaqtaǵy) áıel­der tarapynan joqtaý aıtylady. Osy dástúr Kúltegin ustynynda saq­tal­ǵan.

Al qaýip-qaterge ushyraý oqıǵasyn qa­zaqtar «ushyq boldy» deıdi. Dongoın-shıre ustynynda II kók túrik qaǵanaty qulap, Ordadan qýylǵanyn «ushyq boldy» dep zar eńirep jazyp ketken, t.s.s. ondaǵan mysaldardy aıtýǵa bolady. Ataý­lar týraly sóz etetin bolsaq, el (mem­leket), tór (bılik), turǵaq (jasaq),  máńgitas (eskertkish), ańyrtas (músin) Orda, Alash, uryq (uru) ondaǵan leksıkondardy tizýge bolady. Taıpalar men taıpalyq odaqtar týraly sóz etsek: úsh týly qypshaq, álim, chigil, shekti, berish, jetirý, tazdar, saqtar, to­ǵyz oǵýz (kereı), segiz-oǵýz (naıman), to­ǵyz-abaký (toǵyz abaq), basmyl (ar­ǵyn), qarlýq­tar, t.s.s. ondaǵan taıpalar týraly sóz etýge bolady.

– Dál búgingi kúni qazaq qoǵamyn­da latyn álipbıine aýysý asa ózekti másele bolyp tur. Sizdiń oıyńyzsha, ne nársege basa mán berý qajet?

– Latyn álipbıin Til bilimi ınstıtý­ty ábden bylyqtyrdy. 1969 jyly Sankt-peterbordan «Túrik tiliniń sózdigi» degen kitap shyqqan. Sonda bizdiń tilimizdiń fo­netıkasyna saı latyn alfavıtin en­gizgen. Sonyń birli-jarym árpin ǵana óz­gertip, ala salý kerek edi. Al biz qaıt­tik? Biz onyń ornyna «jańa Amerıka» ashpaqshy boldyq. Olar «Amerıkany» qaıta ashýy kerek, ataq alýy kerek. Bul ta­ǵy da ultyna jany ashymastyq.

Bizde «ý», «u» deıtin dybystar bar. Ekeýi eki túrli dybys. Sonyń birin «w» tań­basymen ala salýǵa bolar edi. Onymen toqtamaı «y» dybysyn «ý»-men bergen. Al bizdiń mamandar onymen qosa apostrof degendi shyǵardy. Birinshi synyptyń balasyna qazirgi latyn álipbıin aparsań, ol bala bir jyl ishinde saýat asha almaıdy. Basy qatyp kete­di, shatasady. Osynyń kesirinen qazaq halqyn saýatsyzdyqqa bastaıyn dep otyr. Balalardy osylaı tárbıelegeli otyrmyz.

Til bilimi ınstıtýtynda myqty ǵa­lym­dar otyr. Biraq basshylyǵy olar­dyń sózin tyńdaǵan joq. Usynǵan ju­mystaryn bekitpedi. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń latyn álip­bıine qatysty eskertý jasaǵany jaı­dan-jaı emes. Endi Til bilimi ınstıtýty saýatty mamandardyń sózine qu­laq túrýi kerek. 3-4 áripti ǵana túzete sal­sa, másele sheshiledi. Tek álgindeı ataq qýǵan, ózin kórsetkisi keletinderden qashý kerek. Olar eldiń kósegesin kó­gertpeıdi. Qazaqty alǵa bastamaıdy. Ýaqyt ótip barady. Oılanýymyz kerek!

– Suhbatyńyzǵa raqmet!

 

Suhbattasqan

Ásel ÁNÝARBEK

Sońǵy jańalyqtar