21 Qarasha, 19:20 288 0 Saraptama Ásel ÁNÝARBEK

Er muǵalimniń  azdyǵy urpaq tárbıesine  áser etpeı me?

Muǵalim degende kóz aldyńyzǵa kim keledi? Eń birinshi aq jeıde men beldemshe kıip, shashyn tóbesine túıgen «Meniń atym – Qoja» fılmindegi Sábıra Maıqanova sekildi apaı elesteıtini sózsiz. Óıtkeni búgingi qoǵamda ustazdyq etý tek áıelderge tán mamandyqtaı kórinedi. Buǵan myna bir resmı derek dálel. Orta bilim berý salasyndaǵy 300 myńdaı muǵalimniń 20 paıyzy ǵana er-azamattar. Nege mektepterde er muǵalimderdiń qatary sırep ketti? Erlerdiń azdyǵy shákirtterdiń tárbıesine keri áser etpeı me?

Er muǵalimderdiń azdyǵynan urpaq tárbıesinde utylatynymyz anyq. Ásirese, ul balalardy tárbıeleýde er-azamattyń orny bólek. Bul rette mekteptegi áıel muǵalimderdiń eńbegin, tárbıesin joqqa shyǵarýdan aýlaqpyz. Desek te, áıel qansha myqty bolǵanymen, er adamnyń tárbıesin almastyra almaıtynyn moıyndaýymyz qajet. Sebebi ul bala úshin ákeniń orny qandaı bolsa, er muǵalimderdiń de mańyzy sondaı. «Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» degen támsilge súıengen qazaq ul balanyń ákege, qyz balanyń anaǵa qarap boı túzegenin qup kóredi. Úıde ákege qarap ósken bala mektepte er adamnan tálim alsa quba-qup emes pe?! Biraq bul tilek ázirge oryndalmaı tur. Al er muǵalimderdiń azdyǵynan búgingi qoǵamda «qyz minezdi» jigitter kóbeıip bara jatqan tárizdi.

Ójettik, batyldyq, azamattyq syndy er jigitke tán qasıetti kóp jastyń boıynan kezdestire bermeımiz. Bul sózimizdi qýattaıtyndar az emes bolar. Búginde er-azamattardyń minez-qulqy da, júris-turysy da ózgergeni jaıly syn aıtatyndar kóp. Onyń ústine kógildir ekran arqyly qulaǵyna syrǵa taǵyp, shashyn túrli túske boıap, aýy salbyraǵan shalbar kıip, qyzdar sekildi maıysyp júrgen jigitterdi kún saıyn kózimiz kórip júr. Tipti, bul kúni sol jigitterdiń aıy ońynan týyp turǵany da ras. Jasyratyn nesi bar, buryn qulaq estip, kóz kórmegen qyztekelerdi de qazaq qoǵamy jatyrqamaıtyn boldy. Al munyń bárine mekteptegi er muǵalimder tárbıesiniń az bolýy áser etpedi deı almaspyz.

«Erkektiń orny – túzde» deıtin azamattar kóbine-kóp tabys taýyp, otbasyn asyraýdyń qamymen syrtta júrgendi qup kóredi. Mundaı jaǵdaıda bala tárbıesi tolyǵymen áıeldiń moınyna júkteledi. Biraq syrtta júrip nan tapqan qazaq ákeleri bala tárbıesinen múldem shet qalady deı almaımyz. Qazaq áıelderi qaı kezde de dana bolǵan emes pe?! Balalarynyń aldynda únemi túzde júrgen eriniń atyn ardaqtap, abyroıyn asqaqtatyp otyrady. Bala kúnimizde anamyzdyń «ákeń kele jatyr» degen sózinen-aq búkil artyq tentektigimizdi toqtata qoıatyn edik. Bir ókinishtisi, búgingi kúni mundaı tárbıe qazaq otbasylarynda sırep barady. Al úıde anasynan, mektepte apaıynan tálim-tárbıe alǵan ul bala bolashaqta qandaı er-azamat bolyp qalyptasady? Osydan keıin álgindeı «qyz minezdi» jigitter kóbeıip ketse, kimdi aıyptaımyz? Mekteptiń bilim beretin oryn ǵana emes, tárbıe oshaǵy ekenin de esten shyǵarmaǵanymyz abzal. Sondyqtan jigerli ári júrekti urpaq tárbıelegimiz kelse, mekteptegi er men áıel úlesin teńestirý qajet. Ol úshin er jigitterdiń pedagogıka salasyna degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý asa mańyzdy. Bul máseleni biz alǵashqylardyń biri bolyp kóterip otyrǵanymyz joq. Talaı ret talqyǵa túsken bul túıtkildiń sheshimi tabylmaı júrgenine etimiz de úırenip ketkendeı. Másele jıi kóterilgenimen, mekteptegi aǵaılardyń sany jýyq arada artpaıtyn sııaqty.

Muǵalim bolý tek áıeldiń isi me?

Búginde pedagogıkalyq oqý oryndaryna qujat tapsyratyn talapkerlerdiń basym kópshiligi – qyzdar. Ata-analar kóbinde ustazdyqty qyz balaǵa tán mamandyq dep qabyldaıdy. Tipti, búkil qoǵamnyń túsinigi osylaı bolyp bara jatqan sekildi. Biraq muǵalim bolý – tek áıeldiń isi emes. Tarıh betterine kóz júgirtsek, ǵulamalardyń bári er adamdardan, ıaǵnı aýyl moldasynan hat tanyp, saýatyn ashqan. Qazaq ádebıetiniń jaýhar týyndylarynan da er azamattardyń ustazdyq qyzmet atqaratyny týraly jıi oqıtynbyz. Al qazirgi ahýal múldem bólek. Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń resmı derekterine júginsek, elimizdegi 301 217 muǵalimniń 59 528-i ǵana er muǵalimder eken. 7-8 jyl burynǵy statıstıka da osyǵan jaqyn edi. Naqtyraq aıtsaq, 2012 jyly Qazaqstandaǵy 292 myń pedagogtyń 53 myńy ǵana er-azamattar bolypty. Sol ýaqytta da «er muǵalimderdiń sanyn arttyrý kerek» degen máseleni kótergender az bolmady. Nátıjesi káne? Arada jyldar ótse de «baıaǵy jartas – sol jartas» kúıinde qaldy.

Er-azamattar muǵalim bolýdan nege qashady? Álde, qoǵam aǵaılardyń kóp bolǵanyn qup kórmeı me? Birinshiden, azamattardy ustazdardyń jalaqysy qanaǵattandyrmaıdy. Árıne, «jyl saıyn muǵalimderge bar jaǵdaı jasalyp, jalaqylary kóbeıip jatyr ǵoı» dersiz. Alaıda kóbeıgen jalaqy ustazdardyń jyrtyǵyna jamaý bolyp otyrǵany shamaly. «Jalaqy kóbeıedi» degen jańalyq qylt etse boldy, bazardaǵy baǵa sharyqtap shyǵa keledi. Osylaısha, kóbeıgen aılyǵy taǵy da shaılyǵyna jetpeı júrgen ustazdy kóresiz. Al mardymsyz jalaqy alýǵa erler tipti de qulyqty bolmaıtyny aqıqat. Óıtkeni olar – otbasynyń asyraýshysy. Sondyqtan jigitter jaǵy az jalaqyny mise tutpaıdy. Jalaqy – mekteptegi er muǵalimderdiń azdyǵynyń bir sebebi ǵana. Taǵy qandaı sebebi bar deseńiz, muǵalimderdiń qaǵazbastylyǵyn atar edik. Nege deısiz be? Qaı er-azamat kúni-túni qaǵaz toltyryp, jospar quryp otyrǵandy qalaıdy deısiz? Tepse temir úzýge shamasy jetetin jigitter qaǵazǵa shuqshıyp otyrǵannan túzde aýyr jumys istegendi qup kóredi. Bul úshin azamattardy aıyptaýǵa da qaqymyz joq. Odan bólek muǵalimderge júktelgen qoǵamdyq jumystar da jetip-artylady. Máselen, senbilik te, merekelik konert te, saılaý da, resmı sharalar da muǵalimderdiń qatysýynsyz ótpeıdi. Mundaı kezde keshegi Qabanbaı men Bógenbaıdyń urpaqtary – qazaq azamattarynyń jumsaǵanǵa júgirip júre bermeıtini taǵy da aqıqat.

Aıta ketetin taǵy bir másele bar. Bul kúni ata-analar da tek áıelderdiń muǵalim bolǵanyna ábden kózi úırengen. Tipti, keıbiri er muǵalimderge asa bir senimmen qaramaıdy. Al ata-ana kúdikpen qarap turǵanda mektep basshylyǵy da er-azamattardy jumysqa tartýǵa sonshalyqty nıet bildire qoımaıtyny beseneden belgili. Máseleniń bir tórkini ata-analarǵa kep tirelgendikten, mektepke er muǵalimderdi tartý úshin qoǵam tarapynan da qajettilik týyndaýy mańyzdy. Onsyz jaǵdaıdy retteýde kedergi taýsylmaıdy. Sonymen qatar elimizde er muǵalimderdi daıyndaıtyn arnaıy pedagogıkalyq oqý ornyn ashý týraly usynys jıi aıtylyp júrgeni kóziqaraqty oqyrmanǵa belgili bolar. Bul da kezek kúttirmeıtin másele ekenin taǵy bir ret aıtyp ótkimiz keledi.

Qalaı desek te, er muǵalimderdiń mektepte temirdeı tártip ornata alatynyn umytpaýymyz qajet. Munymen áıel muǵalimderdiń eńbegin joqqa shyǵarýdy oılap otyrǵanymyz joq. Osy ýaqytqa deıin názik jandy ustazdar sanaly tárbıe, sapaly bilim berip keledi. Tek erdiń aty qashan da er ekenin eske salǵymyz keledi. Alash arysy Ahmet Baıtursynuly aıtqandaı, «balany ulsha tárbıeleseń, ul bolmaqshy, qulsha tárbıeleseń, qul bolmaqshy». Bastysy, urpaǵymyz usaqtalyp ketpese eken degen nıetimizdi jetkizdik.

 

Rahat ISAQULOVA, psıholog:

Er-azamattardyń bala tárbıesine aralaspaýy – qatelik

– Mektepterdegi er muǵalimderdiń azaıýy – alańdatarlyq jaǵdaı. Eger ulttyń keleshegin oılasaq, mekteptegi er muǵalimderdiń sanyn arttyrý asa mańyzdy mindet ekenin eskergen jón. Balalarǵa bilim jáne tárbıe berýde azamattardyń kómegi aýadaı qajet. Óıtkeni oqýshylarǵa ilim-bilim berýde názik jandylardyń jaı sózi áser ete bermeıdi. Ásirese, ul balalar áıel muǵalimderden qaımyqpaıtyny ras. Al er muǵalimniń «táıt!» degen sóziniń ózi talaı balaǵa toqtaý bola alady.

Jalpy, psıhologııada áıelderdiń naýqandyq isterde qaǵilezdik tanytatyny, al er-azamattardyń ár istiń nátıjesin oılaýǵa beıim ekeni dáleldengen. Sondyqtan da erkekter áıelderge qaraǵanda baısaldy bolyp keledi. Al bul qasıet bala tárbıesi men bilim berý salasynda asa qajet. Bul rette er-azamattardyń bala tárbıesine aralaspaýy qatelik bolady deýge ábden negiz bar.

 

Nurbol ShOŃ, geografııa páni muǵalimi:

Er jigitter muǵalim bolýǵa yqylassyz

 

– Mektepte muǵalim bolyp júrgenime 5 jyldan asty. Geografııa páninen sabaq beremin. Ustazdyq qyzmette júrgenime eshqashan ókingen emespin. Ákem de – ustaz. Mektepte alǵashqy áskerı daıyndyq páninen sabaq beredi. Sodan bolar, er muǵalimderge tańdanyp qaraǵan kezim bolǵan emes. Biraq búgingi kúni mekteptegi er muǵalimderdiń sany az ekeni ras. Tipti, joǵary oqý ornynda oqyp júrgende de topta jalǵyz ul bolǵanmyn. Bul da er jigitterdiń muǵalim bolýǵa yqylassyz ekeniniń dáleli.

Árıne, ustaz bolý – ońaı jumys emes. Oqýshylarǵa bilim berý, olardy tárbıeleý isinde bizge artylǵan jaýapkershiliktiń júgi aýyr. Óıtkeni ár balanyń minez-qulqy, kózqarasy ártúrli. Al mekteptegi tárbıege kelgende er adamnyń orny bólek ekenin aıtqym keledi. Ózim kózimmen kórip júrgen dúnıelerdi aıtaıyn, tártibi tym qıyn oqýshylardy áıel muǵalimder tárbıeleı almaı áýrege túsedi. Al mundaı oqýshylar bizdi kórgende qaımyǵady. Biz de er-azamat retinde olarǵa aqyl-keńesimizdi aıtyp, týra jolǵa salýǵa tyrysamyz.

Sońǵy jańalyqtar