21 Qarasha, 18:26 332 0 Óner Arman Qudaıbergen

Raıymqulova raıynan qaıtyp qalǵan joq pa?

Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova jas ónerpazdarmen kezdesý sátinde: «Fonogrammanyń túrleri kóp. Bizdiń mınıstrliktiń kózqarasy: óner taza bolý kerek jáne estradada jandy daýyspen aıtylý kerek» degen-di. Sol zamat BAQ ókilderi de, estrada ánshileri de shýlap qoıa bergen. Arada neshe aı ótti. Mınıstrlik zań jobasyn jasap jatyr ma álde aıtylǵan jerde qaldy ma, belgisiz.

On jyl artqa sheginsek. 2009 jylǵy jeltoqsan aıynda Senattyń plenarlyq otyrysynda qazaq estradasyndaǵy fonogramma máselesi sóz bolǵan-dy. Atalǵan taqyrypty ortaǵa salyp, «saf ónerdi jat ónerge aınaldyrǵandar zań aldynda jaýap berýi kerek» dep másele kótergen sol kezdegi Senat depýtaty Ǵanı Qasymov edi. Biraq bul bastama mádenıetke jaýapty mekeme tarapynan qoldaý tappady. Negizgi sebep sol kezdegi qazaq estradasynyń basym bóligi fonogrammasyz án aıta almaýy boldy. Eks-mınıstr Arystanbek Muhamedıuly nege fonogrammany toqtata almaıtynyn aıtqan-dy. 2017 jyly Parlament Senatynyń depýtaty Sársenbaı Eńsegenov: «Fonogrammany magnıtofon nemese dıskisin satyp alyp ta tyńdaımyn. Konertke barǵanda óner adamynyń bet-beınesin kórýge emes, jandy daýysyn tyńdaýǵa baramyn. Fonogrammasyz óner kórsetý – óner adamdarynyń shynaıy keskin-kelbetin de asha túser edi», – dep depýtattyq saýal joldady. Oǵan Arystanbek Muhamedıuly: «Ár konert uıymdastyrýshyǵa mınıstrlik lıenzııa berýi kerek. Biraq bizde ol zańda kórsetilmegen. Biz lıenzııaǵa dúnıejúzindegideı kóshpegenshe, bul sheshilmeıdi. Qazir kez kelgen azamat konert uıymdastyra alady. Eger lıenzııa bolsa, biz naqty aıta alamyz «aınalaıyndar, zańdy buzdyńyz, lıenzııańyz joıylady» dep. Sonda ol uıymdastyra almaıdy», – dep naz aıtqan. Sáıkesinshe, «zań jazaıyq» nemese «osyndaı zań jobasyn usyndy» degen habardy estimedik. Osylaısha ár jyldary taqyryp másele bolyp kóteriledi de, qaıta tynady. Esh nátıje joq. Biz bolý-bolmaýdyń arajigin aıyra almaı jatqanda kóp memleket atalǵan máselege núkte qoıyp tastady. Uzaqqa barmaı, soltústiktegi kórshimizdi mysal etsek bolady. 2007 jyldyń qańtarynda Máskeý qalalyq dýmasynyń bastamasymen depýtattar «ánshiler konerttiń jandy nemese jandy emes formatta ótetinin aldyn ala habarlaýy tıis» degen usynysty qabyldaǵan. Odan arǵysy halyq enshisinde. Fonogramma tyńdaǵysy kelgender sol baǵytta, jandy daýystaǵy konertti qolaı kóretinder óz tańdaýyn jasaıdy. Sol jyldary osy tájirıbeni Ózbekstan bıligi de qoldandy. Al Túrkimenstan 2005 jyly-aq bul máseleniń basyn ashyp alǵan. Zań boıynsha ánshiler merekelik is-sharalar men toılarda jandy daýysta ǵana án shyrqaýy kerek. Qytaıda fonogrammamen án salýǵa qatań tyıym salynǵan. 2008 jyly qabyldanǵan zańda fonogrammamen án salyp, kesh bergen artıst 20 000 dollar aıyppul tóleıdi nemese ómir boıyna ánshilik lıenzııasynan aıyrylady. Al Moldovada 2008 jyldan beri memleket aqshasyna ótkiziletin resmı konertterde fonogrammamen án shyrqaýǵa tyıym salynǵan. Ázirbaıjan eli bolsa,  tipti TMD elderiniń ishinde alǵash bolyp fonogramma týraly zań jobasyn daıyndady. Naqty aıtsaq, 1994 jyldan bastap atalǵan elde fonogramma týraly zań qoldanysqa endi. Keıbir sarapshylardyń pikirinshe, Ázirbaıjan estradasynyń damý qarqyny men ánshilerdiń túrli halyqaralyq baıqaýlardan júlde bermeıtini osynyń aıǵaǵy.

Psıholog ǵalymdardyń zertteýinshe jetistikke jetýdiń jeńil jolyn kórgender ol jol qansha baıansyz ekenin bilip tursa da, soǵan beıim turady eken. Estrada da sol ispetti. Túrli dybys árleýshilerdiń, fonogrammanyń kúshimen ózin zor sanap, «óner jolynda júrmiz» deıtinder sol joldy jalǵan, jasandy istermen laılap jatqanyn uǵa bermeıdi. Óner degenniń aldaýǵa kónbeıtin, aıdaýǵa júrmeıtin erekshe qubylys ekeni aıtpasa da túsinikti. Ásilinde óner janashyry sol saf qubylys úshin baryn bermes pe edi?!

Osydan týra bir jyl buryn Almatyǵa toqsanynshy jyldardyń «hıti» bolǵan «Rýkı Vverh» toby keldi. 12 myń adam syıatyn «Almaty Arena» muz saraıy lyq toldy. Bardyq. Kórdik. Tyńdadyq. Jandy daýysqa tańdanyp, lázzattanyp qaıttyq. Osyǵan deıin Respýblıka saraıynan talaı konert kórgen biz fonogramma estisek, ógeısip turatyn boldyq. Birdi aıtyp, birge ketpeı estradaǵa oıyssaq. Túıgenimiz fonogramma ánshilerdi jalqaýlyqqa tárbıelep alǵan. Óz ániniń sózin jatqa bilmeıtinder bar desem, kóbi senbes. Biraq shyndyǵy sol. Ol-ol ma, osydan 15-20 jyl buryn jazylǵan daýysymen án shyrqap júrgen «ónerpazdardy» qaıtemiz?! Bul sonda óner me álde...

Bul turǵyda óner ıeleriniń oıy árqıly. Biri fonogrammany joıý kerek dese, ekinshisi oǵan tıiskendi qoıý kerek dep shamdanady. Sonaý keńestik kezeńde moıyndalǵan Roza Qýanyshqyzy talaıdan fonogrammaǵa qarsylyǵyn jasyrmaı aıtyp júr. QAZAQSTAN UTA «Aıtýǵa ońaı» habarynda qonaqta bolǵan R.Qýanyshqyzy: «Men sahnaǵa shyqqan kezde kórermenmen ánshi retinde syrlasýǵa shyǵamyn. Árbir notam, sózim meniń jan júregimnen shyǵyp, kórermenge jetkende, onymen birge energetıka paıda bolady. Fonogrammamen án aıtý – kórermendi aldaý», – degen-di. Kórermendi aldaıtyn jandy biz ónerpaz deımiz be álde... Osynyń aq-qarasyn ajyratyp alý kezek kúttirmeıtin máseledeı. Deı turǵanmen keı sahnalar syn kótermeıtin telejobalardy jandy daýysta jazyp alatyn mýzykalyq mamandar men akýstıkalyq múmkindik az deıtin ánshiler bar. Akýstıkaǵa moıynsynbaǵan, dybys ulǵaıtqyshtardy qajet etpegen keshegi Aqan seri, Birjan sal men Ámireler ónerdiń tól balasyndaı halyqqa qyzmet etken eken deısiń.

Qysqasy, Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova hanym raıynan qaıtyp qalmaı, fonogrammaǵa tyıym salyp, qazaqtyń kıeli sahnasyn «haltýrıkterden» tazalasa, esim-soıy tarıhta qalary sózsiz.

 

 

Sońǵy jańalyqtar