6 Qarasha, 20:38 328 0 Ádebıet Anar LEPESOVA

"Besinshi jataqhana" – balǵyn dáýren baıany

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń Jýrnalıstıka fakýltetinde osy bilim ordasynyń túlegi, «Aıqyn» gazetiniń Almatydaǵy menshikti tilshisi, jas jazýshy Abaı Aımaǵambettiń «Besinshi jataqhana» atty kitabynyń tusaýkeseri ótti. Stýdenttik shaqtyń shýaqty estelikterin qaýzaǵan týyndynyń tanystyrylymyna avtordyń ustazdary, dostary, stýdentter men BAQ ókilderi qatysty. Shákirtiniń jetistigine marqaıǵan fakýltet ustazdary Abaı Aımaǵambettiń eńbegin joǵary baǵalap, shyǵarmalyǵyna tabys tiledi. Kitap keıipkerleri – Abaıdyń kýrstas dostary da jyly lebizderin bildirip, kóptiń aldynda tolqyp otyrǵan qurdastaryna qoldaý kórsetti. Jıyn sońynda biz de avtorǵa quttyqtaýymyzdy jetkizip, az-kem suhbattasqan edik.  

– Abaı, tyrnaqaldy týyndyń – «Besinshi jataqhananyń» tusaýkeseri qutty bolsyn! QazUÝ-dyń jýrfagynda qatar oqyǵan, áıgili besinshi jataqhanany birge panalaǵan dostaryńa arnaǵan bul kitapty shyǵarý týraly oı qashan keldi?  

– Raqmet! Bul kitapty qolǵa alý týraly oı eki-úsh jyl buryn kelgen. Biraq ol ýaqytta birden shyǵarýǵa qarjy qolbaılaý boldy. Ári estelik aıtyp otyrýǵa áli erte sııaqty kórinip, tartynyp ta júrdim. Bıyl osy isti aıaqtaýǵa tyrysyp baqtym. Áleýmettik jelide jarııalanǵan, jarııalanbaǵan barlyq estelik-áńgimelerdiń basyn qosyp, toptastyryp, «Muqaba» baspasynan shyǵardym. Taralymy – 500 dana boldy.

– Kitap baspadan shyǵyp, qolyńa tıgende eń áýeli kimniń baǵasyn alýǵa asyqtyń?

– Fakýltette sabaq bergen ustazdarym osy estelikter úshin meni árdaıym kótermelep, baǵasyn berip júretin. Kitap etip shyǵar dep oı tastaǵan da sol kisiler. Sondyqtan kitap qolǵa tıe salysymen aldymen Murat Shaımaran, Káken Qamzın, Saǵatbek Medeýbek, Moldahan Abdraev aǵalaryma aparyp berdim. Olar jyly pikirlerin bildirip, qanattandyrdy. Tipti keı tustaryn taldap, ashyp ta berdi.

– Buryn jataqhanadaǵy kýrstastardyń qyzyqty sátteri týraly Baýyrjan Omaruly aǵamyzdyń estelikterin tamsana oqyǵan edik. Bul taqyrypty búgin óziń jalǵap otyrsyń. Ustazyń Káken Qamzın jyl saıyn fakýltetti bitirgen túlekter osyndaı kitap shyǵarsa degen oıyn jetkizdi. Izińdi basqan ini-qaryndastaryńnyń arasynda osy taqyrypta qalam terbep júrgender bar ma?

– Áleýmettik jeliden birdi-ekili jazbany kózim shalǵany bar. Biraq turaqty túrde jazyp júrgenderdi baıqamadym. Kóbi jazbalaryma pikir qaldyrǵanda «shirkin, bizdiń de býynnan osylaı jazatyn adam shyqqanda» dep jatady. Múmkin ýaqyt tapshy, múmkin óz qatarlarynda dál bizdikindeı qyzyq sátter az bolǵan shyǵar. Meniń kýrstastarym shetinen qyzyq adamdar boldy. Árbiriniń basynan ótken jaǵdaı bir-bir kórkem áńgimeniń júgin arqalaıdy. Sol sebepti de maǵan olar týraly jazý qyzyq ári ońaı boldy.

– Tusaýkeserde «Besinshi jataqhana» keıipkerleriniń bárin bolmasa da, birazyn kezdestirdik. Qoldaý kórsetýge kelgen dostaryńnyń ózińe degen rııasyz kóńilin ańǵardyq. Shyn dostyqtyń sen túıgen formýlasy qandaı?

– Dostyqtyń formýlasy – adaldyq. Shyn nıet, aq kóńil. Tusaýkeserge kelgen ul-qyzdar oqýǵa túskeli beri qanattasyp, meni qoldap, demep kele jatqandar. Osy jyldar ishinde olar osy nıetterinen aınyǵan emes. Sondyqtan shyǵarmashylyq keshke eń adal, eń talǵampaz, eń myqty dostarym keldi dep aıta alamyn.

–  Kitap dúkenderine barǵanda baıqaıtynymyz – jastardyń bıznes týraly, psıhologııa jaıly kitaptarǵa qyzyǵýshylyǵy artqan. Basqa baǵyttaǵy kitaptarǵa, ásirese, ádebı týyndylarǵa suranys kemigen. Munyń aqyry ne bolmaq?

– Eger ádebı týyndylarǵa degen suranys kemise, árıne onyń sońy rýhanııat úshin jaqsylyqqa ákep soqpaıdy. Biraq qoǵamda az mólsherde bolsa da ádebıetke, mádenıetke qyzyǵatyn qaýym bar. Solar rýhanııatty óltire qoımas. Ol úshin jaqsylap jarnamalaı bilýimiz kerek. Ózimiz shyǵarǵan kitapty da, ózgeniń kitabyn da nasıhattaı júrgenimiz jón. Bul jolda zamanaýı tehnologııalardy, ınternet múmkindikterdi ıgerý qajet. Jalpy, óz shyǵarmasyn, kitabyn ótimdi etý úshin jazýshylarǵa burynǵydan da kóbirek ter tógý kerek bolyp tur. Osy kitabymdy baspaǵa berip, shyǵaryp, taratqaly beri uqqanym osy.

– Oqyrmandaryń «Besinshi jataqhanany» qaıdan alyp oqı alady?

– Kitap tuaýkeser kezinde jaqsy taraldy. Ázirge ózimde jáne satýǵa jaýapty kisilerde bar. Odan bólek «Samǵa» baspasynyń «Kitap All» dúkenine satylymǵa túsken. Aldaǵy ýaqytta qaladaǵy birqatar kitap dúkenderiniń sóresinen tabylýy tıis. Qazir olarmen kelisimshart jasap jatyrmyz.

– Isiń ońynan bolsyn! Shyǵarmashylyǵyńa tabys tileımiz!

 

Suhbattasqan Anar LEPESOVA

Sýretterdi túsirgen Dosjan Balabekuly

Sońǵy jańalyqtar