1 Qarasha, 23:45 481 0 Ishki saıasat Dınara MYŃJASARQYZY

 «Qazaqstan dúngenderi: mádenıeti men dástúrleri» merekelik is-shara ótti

1 qarashada Qazaqstan halqy Assambleıasy men Qazaqstannyń dúngender qoǵamynyń uıymdastyrýymen Almaty qalasyndaǵy Dostyq úıinde «Qazaqstan dúngenderi: mádenıeti men dástúrleri» atty merekelik is-shara ótti.

Dostyq úıiniń shańyraǵynyń astynda ótken dúngen etnomádenı birlestiginiń mádenıeti men dástúrleri kúnimen quttyqtaǵan QHA Tóraǵasynyń orynbasary – Hatshylyq meńgerýshisi J.Q.Túımebaev:

«Turaqtylyq pen gúldenýdiń negizi bolyp tabylatyn Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qoldaýymen osyndaı tamasha dostyq pen birlik merekelerin ótkizý jaqsy dástúrge aınalyp otyr. Etnomádenı birlestikterdiń tóraǵalary men músheleri qoǵamdyq kelisim men ulttyq birlikti, rýhanı-adamgershilik qundylyqtardy, beıbitshilik pen dostyq qaǵıdattaryn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan is-sharalardy ótkizýge aıanbaı jumys jasaýda. Óıtkeni, birlik bolmasa, beıbitshilik pen kelisim bolmasa ólsheýsiz termen, qyrýar qajyr-qaıratpen jasalyp jatqan elimizdi órkendetý jolyndaǵy eńbektiń bári de beker bolar», - deı kele, dúngenderdiń Qazaqstanǵa qonys aýdarý tarıhy jaıly da aıtyp ótti.

Hýeızý nemese dúngen halqy 140 jyl buryn qazaq jerinen jańa qonys tapty. Tarıhqa súıensek, dúngenderdiń qazaq jerine alǵash qonys aýdarýy HIH ǵ. 70-j. sońy men 80-j. basynan ın ımperatorlyq dınastııasynyń dúngenderge qysym kórsetýinen bastaý alady. Dúngender ózderimen birge Jetisýǵa jasandy jolmen sýlandyrylatyn eginshiliktiń áldeqashan qalyptasqan dástúrlerin ákeldi.

Búgingi kúni elimizde 72 myńnan asa dúngen turady. Jambyl oblysynda – 58560, Almaty qalasynda – 10340, qalǵan óńirlerde az.

«Dúngen etnosynyń ókilderi Qazaqstan halqy Assambleıasynda        (8 QHA múshesi), QR Parlamenti Májilisinde (Hahazov Shakır Hýsanovıch), ákimdikterde, bilim, ǵylym jáne densaýlyq saqtaý uıymdarynda keńinen tanylǵandyǵyn» atap ótken Janseıit Túımebaev, qyzyqty málimetterge toly baıandama barysynda Qazaqstandaǵy maqtan tutar dúngender jaıly, ótken júzjyldyqta tanymal bolǵan dúngenderdiń biri – memleket qaıratkeri  Maǵazy Masanchı jaıly da aıtyp ótti.

Búginde Qazaqstanda, bir shańyraq astynda tatý-tátti ómir súrip jatqan 100-den astam ulttyń árqaısysynyń quqyqtary men múmkindikteri birdeı jáne olar óz ultynyń mádenıetin saqtap, damytyp qana qoımaı, jalpyulttyq birlik pen ultaralyq kelisimdi nyǵaıtýdy kózdeıdi. Dúngen halqynyń salt-dástúri men óneri bir ǵasyrdan astam ýaqyt boıy kópultty Qazaqstan mádenıetiniń órnegin tolyqtyrýda.

«Qazaqstandaǵy alǵashqy dúngen etnomádenı birlestikteri 30 jyl buryn qurylyp, qazirgi ýaqytta olar elimizdiń mádenı jáne saıası ómirin jaqsartýǵa belsendi atsalysyp keledi. Bul oraıda, «Qazaqstannyń dúngender qoǵamy» respýblıkalyq etnomádenı birlestiginiń róli erekshe. Dúngender qoǵamy janynda «Chýntıan» («Kóktem») folklorlyq ansambli, «Gýnıan Tevý» («bıshi qyzdar») bı toby jáne jastar qanaty jumys jasaıdy. Qaýymdastyq qoldaýymen Jambyl oblysynda Qazaqstandaǵy dúngender tarıhynyń murajaılary, Masanchı aýylynda 140 jyl buryn Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynda dúngenderdi jyly qabyldaǵan Qazaq halqyna alǵys eskertkishi ashyldy. Búgingi kúni qaýymdastyq kóptegen qyzyqty sharalar uıymdastyryp, Dúngender mádenıetiniń kúnderin ótkizedi. Ózderiniń Qazaqstanda ómir súrýiniń 140-jyldyǵyn da óte joǵary deńgeıde atap ótti», - degen Janseıit Túımebaev atalǵan sharaǵa qatysýshylar arasynan tanymal dúngen ókilderin kórgen qýanyshyn jasyrmady.

Merekelik is-shara aıasynda «Qazaqstan - bizdiń ortaq úıimiz» sýretter kórmesi, Qazaqstan dúngenderiniń ulttyq qoldanbaly óneriniń kórmesi, «Sheberler qalasynda» ulttyq taǵamdar jasaýdan, keste tigýden jáne shashty sándeý úlgilerinen sheberlik synyptary jáne dúngen shyǵarmashylyq ujymdarynyń konerti uıymdastyryldy.

Sharanyń maqsaty – «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyra otyryp, qoǵamdyq kelisim men jalpyulttyq birlikti nyǵaıtý; qazaqstandyq etnos ókilderiniń mádenıetin nasıhattap, azamattyq birtektilik qalyptastyrý;  Qazaqstandyq baýyrlas halyqtar arasynda áriptestik baılanys ornatyp, dostyq qarym-qatynastardy arttyrý.

Sońǵy jańalyqtar