24 Qazan, 10:59 344 0 Jańalyqtar "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Rýhanı kelisim – turaqtylyq negizi

Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.Toqaevtyń Joldaýynyń eń basty altyn óze­gi – aty aıtyp turǵandaı, elimizdegi qoǵamdyq kelisimdi barynsha nyǵaıtý. Qazirgi dúrbeleńge toly dúnıede áleýmet­tik jáne etnıkalyq toptar arasyndaǵy túsinistik, qandaı memlekettiń bolsyn myzǵymas berik tuǵyry bolyp sanalady. Condyqtan da Memleket basshysy óz Joldaýynda «Qazaq halqynyń memleket quraýshy ult retindegi rólin bekemdep, etnos­aralyq tatýlyq pen dinaralyq túsinistikti qalyptastyra berýge»  erekshe kóńil aýdarǵan.

Adamzatty  qoǵam bolyp birigýge, ta­tý-tátti, beıbit ómir súrýge uıystyratyn teńdessiz qural – til eken­di­gi belgili. Al búgingi qazaqstandyq qoǵamda til taqyryby, ásirese memlekettik til ahýaly asa kókeıtesti másele qatarynda tur. Prezıdenttiń «Elimizdegi etnıkalyq toptardyń tili men mádenıetin damytýǵa jaǵdaı jasaı beremiz. Qazaq tiliniń memlekettik til retindegi róli kúsheıip, ultaralyq qatynas tiline aınalatyn kezeńi keledi dep esepteımin. Biraq mundaı dárejege jetý úshin bárimiz dańǵaza jasamaı, jumyla jumys júrgizýimiz kerek» degen sóziniń astarynda úlken strategııalyq mán jatyr. Qaı kezeńde, qaı elde bolmasyn «tildiń úlken saıasattyń quraly ekenin de umytpaǵan jón». Ashyq azamattyq qoǵam qurý úshin de, úkimettik emes uıymdarmen ortaq ymyraǵa kelý úshin de túsinikti tildesý, syndarly suhbat kerek. Oǵan uıytqy bolatyn – barshaǵa ortaq memlekettik til. Biz búkil qoǵam bolyp sol tildik tutastyqqa, memleket máńgiligine umtylýǵa tıistimiz. Bul oraıda, jan-jaqty oılastyrylǵan, naqty mejeleri belgilengen, tildik suranys ortasynyń qalaýyna qaraı únemi je­til­dirilip otyratyn memlekettik til saıasaty qajet. Memleket basshysy bul máseleni óz nazarynda ustap otyrǵandyǵyn anyq baıqatty.

Qoǵamdyq kelisimniń alǵysharty re­tin­de Prezıdent jaqyn arada Azamattyq qoǵamdy damytýdyń 2025 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn ázirlep, qabyldaýdy usynyp otyr. Bul tujyrymdamanyń da taban tirer tuǵyry barsha jurtty yntymaqqa uıytatyn rýhanı kelisim bolýy tıis.

Memleket basshysynyń taǵy bir basa aıtqan máselesi – halyqtyń jan aıqaıyna, kóterip otyrǵan ózekti usynystaryna yqylas qoıyp, jedel júzege asyratyn «Qulaǵy túrik memleket» («Slyshaego gosýdarstva») tujyrymdamasyn júzege asyrý. Ondaı úılesimdi memleketti tek qana bılik pen qoǵam arasyndaǵy tildesý men suhbattastyq arqyly ǵana júzege asyrýǵa bolady. Sondyqtan da azamattyq qoǵamdy únemi qoldap, nyǵaıtyp otyrý qajet, olardy asa mańyzdy memlekettik mindetterdi talqylap, sheshýge aralastyryp otyrý shart. Bul oraıda, jurtshylyqpen tıimdi keri baılanys ornatýdyń mańyzy óte zor.

Demokratııalyq azamattyq qoǵamǵa jetýdiń baspaldaqtary men buljymaıtyn bıik belesteri – damyǵan bilim men mádenıet. Óz Joldaýynda Prezıdent qoǵamdaǵy syndarly rýhanı kelisimniń uıytqysy retinde bilimniń sapasy men órkendi mádenıetke basa nazar aýdarý qajettigin basa aıtty. Barlyq deńgeıdegi bilim berýdiń sapasyn arttyrý. Búgingi qoǵamnyń suranysyna oraı jas mamandar daıarlaýdyń otandyq júıesin qalyptastyrý. Oqýshylarǵa kásibı baǵdar berýdiń jańa júıesin jasaqtaý. Qala men aýyl mektepteri arasyndaǵy orta bilimniń sapasyn bir izge túsirý sııaqty ózekti máselelerdi jónge keltirýge nazar aýdaryldy. Joldaýda joǵary bilim sapasy da keńinen sóz boldy. Bilim berý isin qarjylandyrýdaǵy árkelkilikti joıý máselesi de kóterildi. «Bilim bólimderin basqarý jáne bıýdjet qarjysyn ákimshilendirý fýnkııalaryn aýdandyq deńgeıden oblystyq deńgeıge berý. Bilim berýdiń barlyq deńgeıinde derbes qarjylandyrý tártibin engizý qajet» ekendigi aıtyldy. Prezıdent oqýlyq sapasyna da arnaıy toqtaldy.  Muǵalimder men oqytýshylardyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda «aldaǵy tórt jyl ishinde muǵalimderdiń eńbekaqysyn eki ese arttyrýdy tapsyrdym. Bul – kelesi jyldan bastap ustazdardyń jalaqysy 25 paıyzǵa ósedi degen sóz», – dep aldynda Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń respýblıkalyq Tamyz keńesinde bergen tapsyrmasyn nyqtap qaıtalady. Bilimmen qanattas júretin ǵylym problemalaryna da jete nazar aýdardy.

Tutastaı alǵanda, Joldaýda memleketimizdegi kókeıkesti máseleler keńinen qozǵaldy. Eldi jańa jaǵdaıǵa baılanysty damytýdyń áleýmettik máselelerden bastap memlekettik basqarýǵa deıingi san-salasynda atqarylatyn isterdiń mejeleri belgilendi. Osylardyń barlyǵynyń basyn qosyp uıystyryp, ortaq maqsat, ulttyq múddege jumyldyratyn qudiretti kúsh – yntymaq pen birlik, túsinistik pen tatýlyq. Soǵan uıytqy bolatyn «syndarly qoǵamdyq dıalogtyń» bastaý-bulaǵy – til men dil, bilim men mádenıet. Bular halyqty rýhanı tutastyqqa, tatýlyq pen yntymaqqa bastaıdy.

 

Kenjehan Matyjanov,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory,  M. O. Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory

Sońǵy jańalyqtar