24 Qazan, 10:42 836 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Jalańtós batyr jáne onyń ómir súrgen kezeńi

Aqtóbe qalasynda Jalańtós bahadúrge eskertkish qoıyldy. Ashylý saltanaty 25 qazanda bolady. Túrki halyqtary ta­rı­hynda esimin altyn árippen jazyp ketken ámirshi qolbasshyǵa al­ǵashqy eskertkish 2010 jyly Qyzylorda qalasynda, 2018 jyly Shymkentte, 2019 jyly Samarqandta qoıylǵan edi. Bul tórtinshi monýmentaldy eskertkish.

Jalańtós batyr Orta Azııa men Qazaqstan tarıhynda óz esimin altyn árippen jazyp ketken áıgili bı, el aǵasy. Onyń zamanyn saraptasaq, HVII ǵa­syr­dyń birinshi jartysynda Qazaq eli ta­rıhynda eleýli oqıǵalar bolǵanyn kó­re­miz. Shyn máninde Qazaq memleketiniń tasy órge domalap turǵan edi sol zamanda. Buhar handyǵyna qarasty jerlerdiń ózinde qazaq sultandary men batyrlary bılik júrgizdi. Mysaly, Andıjan óńirin Abylaı sultan, Jızaqty Alshyn Bekoǵly, Samar­qand qalasyn jáne ýáláıatyn Jalań­tós batyr bıledi. Qyrǵyz eli Qazaq memleketiniń quramynda boldy. Esim hannyń senimdi serikteriniń biri qyrǵyz Kókem bı boldy. Qazaq-qyrǵyz dostyǵy men týysqan­dy­ǵynyń shyńy da sol kezde boldy. Jońǵarlarǵa áldeneshe ret soqqy berildi.

Jalańtós bahadúr, ámir, qolbasshy jáne bı

 HVII ǵasyrdaǵy Qazaqstan men Orta Azııa tarıhynda erekshe oryn alatyn tarıhı tulǵanyń biri – Jalańtós batyr (1576-1656) Seıtqul bı uly bolatyn. Onyń shyqqan eli Kishi júzge qarasty Ámýdarııa men Syrdarııa, ıaǵnı eki ózen aralyǵyndaǵy alqapty mekendegen alty ata Álim rýynyń tórtqara atty bóligi.

Jalańtós batyr óziniń asa dańqty ómi­riniń aqyryna deıin Samarqand qalasynyń ámiri boldy. Onyń ómiri men qyzmetindegi negizgi oqıǵalar mynalar:

1612 jyly Buhar hany Imanqul kóp áskermen Túrkistan atyrabyna basa-kók­tep kiredi. Aldyńǵy soqqy qaraqal­paq­tarǵa beriletin bolǵan soń, Jalańtós batyr óz áskerimen kómekke jetedi. Áıgili Jalańtós qolynan qaımyqqan Imanqul amalsyzdan, soǵysty bastaı almaı, kelis­sóz­ge keledi. Alaıda bul Buhar hanynyń ýa­qytsha aılasy ekenin túsingen Jalań­tós batyr ásker jıyp, Imanquldy túgel­deı talqandaý úshin daıyndala bastaıdy. Muny bilgen Imanqul Jalańtós turǵanda óziniń Buhar taǵynda otyra almaıtynyn túsinip, oǵan Samarqand qalasyn jáne sol tóńi­rek­tegi ýálaıattardy syıǵa tar­tady. Sóıtip, Jalańtós Samarqand ámiri atanyp, taqqa otyrady.

Artynda Qytaı ımperııasy turǵan Jońǵar qalmaqtaryn áldeneshe ret tal­qan­daǵany úshin jáne basqa da kóptegen er­likteri eskerilip, 1625 jyly Jalań­tóske Ata­lyq degen qurmetti ataq-laýa­zym be­riledi.

1640  jyly Batýr qontaıshy basqarǵan qalmaq­tar­dyń Qazaqstan men Orta Azııa­ǵa jasaǵan ke­zekti shabýylyn toıtarady. Bul shaı­qas­qa Jalańtós Samarqandtan 30 myń áskermen shyqqan eken.

1643 jyly qalmaqtardyń Jetisý aı­maǵyna kezekti shabýyly bastalady. Bul joly olar 50 myń áskermen lap qoıǵan edi. Sol kezdegi Qazaq handyǵynyń bir ulysy – Qyrǵyz eline úlken qaýip tóndi. Salqam Jáńgir dushpandy toqtatý úshin bar bolǵany 600 jaýyngerimen asyǵys attanady.

Taý shatqalynda jaýdyń kóp áskerin jan­qııarlyq erlikpen toqtatyp tur­ǵanda, jıyrma myń áskerimen Jalańtós batyr kelip jetedi de, shaıqas taǵdyryn sheshedi. Osynaý úlken shaıqasta Jońǵar shapqyn­shy­lary myqtap talqandalady. Keıinirek tarıhshylar muny Orbulaq shaıqasy dep atady. Jalańtóstiń bul úlken erligi týraly kóptegen tarıh­shylar jazdy.

Al ómiriniń sońǵy kúnine deıin Ja­lań­­tós batyr Orta Azııaǵa qatysty bar­lyq soǵys qımyldaryna qatysyp, ásker basqaryp, kóptegen jeńisterge jetken, ıaǵnı túrik halyqtarynyń taǵdyrynda ol árqashan sheshýshi ról atqarǵan. Ol ba­tyr ǵana emes, bahadúr, ámir jáne bı de­gen ataqqa ıe bolǵan. Qazaq tarıhynda «bı» degen ataq – eń joǵary dáreje. Sebe­bi, mundaı qurmetti ataqqa batyrlar men handardyń ıe bolýy óte sırek jaǵdaı.

Jalańtós batyr zamany tarıhyn zertteý problemalary

 Jalańtós batyrdyń ómiri men qyzmetin jan-jaqty túsiný úshin ol ómir súr­gen XVII ǵasyrdyń birinshi jarty­syndaǵy Qazaqstan men Orta Azııanyń áleýmettik jaǵdaıy men saıası tarıhyna qysqasha sholý jasaıyq.

XVI ǵasyr men XVII ǵasyrdyń birinshi jartysynda (ıaǵnı Jalańtós batyr za­manynda) Qazaq memleketi syrtqy jaý­larymen aıanbaı soǵysyp jatsa da, kó­p­tegen túıindi máseleleri bola tursa da, sol kezdegi irgeli memlekettiń biri edi. Sol kezde Orta Azııa men Qazaqstan jerinde eki ǵana memleket ómir súrdi. Olar Buhar handyǵy men Qazaq memleketi bolatyn. XVII ǵasyrdyń basynda dú­nıe­den ótken tarıhshy Kadyrǵalı Jalaırı Qazaq memleketiniń irgeli el ekenin aıta kelip, Táýekel handy (1583-1598 jj.) «Búkil ıslam patshasy...» dep madaqtap jazǵan.

Árıne, mundaı jazýlar sol kezdegi qazaq memleketiniń jyldan jylǵa ny­ǵaı­yp bara jatqanyn jáne Orta Azııa­daǵy árbir saıası jaǵdaı qazaq hanynyń qatysynsyz sheshilmegenin dáleldeıdi. Olaı deıtinimiz, sol kezdegi Orta Azııa­nyń kóp jeri Qazaq handyǵynyń qolas­tyn­da bolǵan. Mysaly: qazirgi Qyrǵyz jeri, Tashkent ýálaıaty, Qaraqalpaq eli, ıaǵnı Syr men Ámýdarııa arasyndaǵy aýmaqtyń kóp bóligi jáne qalmaqtardyń biraz jeri. Mine, dál osyndaı jaǵdaıda sol kezde Orta Azııa jerindegi eń kúshti memleket – Buhar handyǵynyń taǵdyry da Qazaq elimen baılanysty bolǵan.

Alaıda Imanqul han, ózi qansha táý­eldi bolǵanmen, Qazaq handyǵyn ydy­ratyp, bılikti qolyna alýdy oılamaı qalǵan joq. Osyǵan baılanysty onyń birinshi áreketi Tashkent ámiri Tursyn sultandy óz quryǵyna ildirýmen bitti.

Bul oqıǵa bylaı bolǵan edi. Tashkent ámiri Tursyn sultan Qazaq eliniń aty ańyzǵa aınalǵan hany Eńsegeı boıly Er Esimniń týysy bolatyn. Tashkent ýálaıaty halyq tyǵyz ornalasqan baı ólke edi. Iman­qul han Tursyndy osynaý baı ól­keniń ámiri Esim hanǵa táýelsiz, óz aldyna han bolýǵa azǵyrǵan. Ózimshil Tursynǵa bul pıǵyl unap qalady. Eńsegeı boıly Er Esim jońǵar shapqynshylarymen so­ǵy­syp jatqanda, Tursyn ózin Tashkenttiń hany dep jarııalaıdy. Sondaı-aq handyq belgisi retinde óz aty jazylǵan aqsha da shyǵara bastaǵan.

1627 jyly el shetine Jońǵar qalmaq­ta­ry shabýyl jasaǵan kezde burynnan da­ıyn­dalyp júrgen Esim han kóp ás­kermen shyǵysqa asyǵys attanady. Myq­ty daıyndyqpen barǵan qazaq áskeri jońǵarlardy oısyrata jeńgeni tarıhtan belgili. Osynaý úlken soǵysqa Tursynnyń ózi barmaǵanyn jáne ásker jibermegenin bylaı qoıǵanda, ol adam oılamaǵan qas­tandyq pen qanisherlik jáne Qazaq memleketi tarıhynda úlken satqyndyq jasaıdy. Tashkent ýálaıatyndaǵy qalyń qazaqtyń saıdyń tasyndaı kóp áskerin jibermeı qalǵan Tursyn sultan Esim handy qalmaqtan jeńilis tabady dep topshylasa kerek. Esim han jońǵarlarǵa qarsy janqııarlyqpen soǵysyp jat­qan­da, Tursyn Qazaq eliniń astanasy Túrkis­tan­ǵa qalyń áskermen shabýyl jasaıdy. Jaýyngerleri alystaǵy soǵysta júrgen qarýsyz qatyn-qalashty qanǵa boıap, Esim hannyń áıelderi men balalaryn tutqyn­dap, Tashkentke jóneltedi.

Esim han kóp áskermen jońǵarlardy talqandaýǵa bara jatqanda qazirgi Qyr­ǵyz­stan jerindegi Ystyqkóldiń shyǵys jaǵynda turǵan ertedegi saq zamanynan qalǵan Santas qorǵanynyń janynda bir kún aıaldaıdy. Sol jerde oǵan Kókem bı basqarǵan qyrǵyz jigitteriniń áskeri kelip qosylady.

Osynaý tastan úıilgen Santas qor­ǵa­nynyń tasyn alǵash ret Esim han óz áskeriniń sanyn anyqtaý úshin paıdala­na­dy. Sebebi, daladan tas jınap júrýge ýaqyt tyǵyz bolǵandyqtan, úıýli jatqan daıyn tasty paıdalanǵan. Árbir jaýyn­ger bir tastan alyp, basqa jerge tastap, ári qaraı júre beredi. Sonda basqa jerge úıilgen tastyń ózi kishigirim úıindige, ıaǵnı qorǵanǵa aınalǵan. Jaýdy jeńip kele jatqanda álgi úıilgen tastan jaýyngerler bir-birden alyp burynǵy ornyna, ıaǵnı Santas qorǵanyna qaıtadan tastaǵan. Eńsegeı boıly Er Esim sonda qalǵan tastar arqyly óziniń qurban bolǵan ıaǵnı shahıt, qaza tapqan jaýyngerleriniń sanyn shamalaǵan eken.

Esim han óz elindegi adam oılamaǵan qaıǵyly habardy Santas qorǵany janynda esitken deıdi. Ashýǵa býlyqqany sonshalyq kózi qantalaǵan Eńsegeı boıly Er Esim jeńispen oralǵan bar áskerin atqa qondyryp, asyǵys Tashkentke bet alady. Sonda oǵan Kókem bı basqarǵan qyr­ǵyz áskeri de óz jerinde qalyp qoı­maı, Tashkentke birge attanady. Tursyn sultan Esim handy ony izine ergen kóp áskermen Saıram (keıbir derekterde Chınaz) túbinde qarsy alady. Osylaı alǵash ret qazaq áskerleri bir-birine qarsy úlken shaıqasty basynan keshiredi.

Tashkent túbindegi shaıqasta Tursyn áskeri túgeldeı talqandalady. Ózi qa­shyp, Tashkentke tyǵylyp, sonda óz nókerleri osynaý qanisherdi tutqyndap, Esim han qolyna tapsyrady. Ashýǵa býlyqqan Eńsegeı boıly Er Esim Tursyn syndy satqyndy, ıaǵnı ózi asyraǵan kúshigin, basyn kesip alyp, Buhar hany Imanqulǵa jóneltedi. Bul sálemdeme «Jaqynda seniń de basyń kesiledi» degen ústem habar edi.

Qazaq elindegi qaıǵyly jaǵdaı muny­men bitken joq. Kóp jylǵy qalmaqtarmen bolǵan soǵysta ábden sharshaǵan jáne onyń ústine Tursyn syndy qanisherge qat­ty ashýlanǵan Esim han ony jaqtaǵan áskerlerdi de túgel qyryp jiberedi.

Negizinen Tashkent ýálaıatyn erteden mekendeıtin qalyń eldiń kóp bóligi Qataǵan bolatyn. Qadyrǵalı Jalaırı: «Alash myńy úsh san, Qataǵan qaýymy eki san...» – dep jazǵan edi dál sol oqıǵadan 25 jyl buryn. Osynaý qalyń el Qataǵannyń azǵantaı bóligi, ıaǵnı Esim han áskeri quramyna kirgenderi ǵana aman qalady. Tashkent ýálaıatyndaǵy Shanysh­qy­ly eli sol qalyń qataǵandardyń bir bóligi ǵana.

1644 jyly Buhar hany Imanqul óle­di, onyń taǵyn Nádir Muhamedhan ıe­le­nedi. Sol jyly quramyna Pákıstan, Aýǵanstan, Úndistan kiretin Uly Moǵol ımperııasy men Buhar handyǵy arasynda soǵys bastalady. Mine, osy úlken soǵysta Jalańtós batyr sheshýshi ról atqarǵan­dar­dyń biri. Al sol kezdegi Qazaq mem­le­ketiniń basshysy Salqam Jáńgir kómekke júz myń ásker shyǵarady.

Osynaý biz qaraǵan kezeń, ıaǵnı Jalań­tós zamanyndaǵy Qazaq eliniń me­reıi syrtqy jaýlaryn qıratýmen kóte­ril­geni belgili. Sonaý 1643 jylǵy Or­bulaq shaıqasy kezinde Jalańtós batyr 68 jasta eken. Eńsegeı boıly Er Esimniń de jasy úlken edi. Al onyń balasy Jáńgir han bar ómirin qazaq elin qorǵaýǵa ba­ǵyshtap, aqyry shaıqas ústinde qaza boldy (1652).

Qoryta aıtqanda, osynaý qazaq ba­tyr­larynyń, bıleri men sultandarynyń Buhar handyǵy jerinde ámir bolýy jáne ústemdik júrgizip, bılik qurýy, árıne, Qazaq memleketiniń kúsheıgen, nyǵaıǵan kezin kórsetedi. Kóptegen zertteýshiler Buhar handyǵynyń álsireýin Jalańtós bı, Abylaı sultan, alshyn Bekoǵly jáne 1643-1663 jyldardaǵy Hıýa hany bolǵan Ábilǵazy sııaqty jergilikti feodaldardyń kúsheıýinen dep kórsetedi. Al Ábilǵazynyń ózine taqqa otyrý úshin qazaq handary kóp járdem bergeni belgili.

Jalańtós batyrdyń álem sáýlet (arhıtektýra) ónerindegi orny

 Jalpy aıtqanda, Jalańtós batyr – Samarqand tarıhyn­daǵy úsh iri tulǵanyń biri. Olar: Ámir Temir, Ulyq­bek, Jalańtós batyr. Osy úsh tarıhı tulǵa Samarqandy kórkeıtken, ıaǵnı Shyǵys arhıtektýra tarıhynda teńdesi joq ǵımarattardy turǵyzǵan jandar.

«Shırdar», ıaǵnı «Arystandy medre­se­ni» Jalańtós 1619 jyly turǵyzǵan eken. Osynaý ásem medrese portalynyń ishki qa­byrǵasynda Jalańtós batyrǵa ar­nal­ǵan parsy tilinde maqtaý jazýlar bar. Onyń maǵynasyn qazaq tiline H.Dos­mu­ha­meduly aýdarǵan bolatyn. Ol my­nandaı: «...Ámir qolbasshy, týrashyl Ja­lań­tós; onyń kemeldigin jetkize maq­taı­tyn qyzyl til injý-marjan; ol turǵyzǵan medreseniń bıiktigi son­sha­lyq, onyń ushy kókke tirelgen; aqyldyń qyrany qanatyn qansha qaqsa da, jyldar boıy seniń bıik aspaly darbazańa jete almas; onyń mu­na­ra­synyń ushyna ǵasyr boıy ilmekti arqany bar aılaker ury da shyǵa almas; sáýletshi onyń aspaly darbazalarynyń tizbegin jasaǵanda tańǵalǵandyqtan bar­maǵyn tistegendeı (tańdanys, qyz­ǵanysh belgisi retinde) jańa tolǵan aıdy qarpyp aldy; osy qurylystyń irgesin Jalańtós bahadúr qala­ǵan­dyqtan, ǵımarattyń turǵyzylǵan jy­ly «Jalańtós bahadúr jyly» dep atalady....».

Jalańtós batyr turǵyzǵan jáne teń­desi joq medreseniń biri – «Tılla-Karı» («Altynmen aptalǵan»). Álemdik sáýlet ónerinde erekshe oryn alatyn bul ǵı­ma­rat­tyń qurylysy 1646 jyly bastalyp, 1659 jyly bitken. Iaǵnı Jalańtós batyr qaıtys bolǵan soń úsh jyldan keıin.

Osyndaı álem mádenıetinde erekshe oryn alatyn ǵımarattar qurylysy Jalańtós batyr esimin tarıh betine altyn árippen jazyp qaldyrady.

Maqala sońynda H.Dosmuhambetuly ja­saǵan shejireden oqyrmandarǵa máli­met usynyp otyrmyz. Halekeń bul sheji­reni jarııalaǵanda, I.Qasymov degen muǵalimnen alǵanyn eskertip, alǵys aıtypty. Al Qasymovtyń ózi osy máli­met­terdi 1920 jyly asa bilgir shejireshi Molıman aqsaqal Shontaevtyń aýzynan jazyp alǵan eken .

Jalpy, Halekeń Jalańtós batyr ta­rı­hyn zertteı júrip, alty ata Álim rýynyń úsh shejiresin paıdalanypty. Solardyń bárinde de Jalańtós batyrdyń ata-babalary men úrim butaqtary bir­yńǵaı taratylatynyn aıtypty. Osy she­jirede Jalańtóstiń úsh balasy bol­ǵa­ny aıtylsa, M.Eslámǵalıuly jı­naǵan má­limetterde tórt balasy bolǵany aı­ty­lady, ıaǵnı Rańbaıdan týǵan nemeresi Qudaı­nazardy tórt ulynyń biri dep kórsetken.

Shejirede asty syzylyp qoıylǵan­dar­dyń biri – Aqsha bı óz zamanynda ataq­ty bı bolǵan. Al onyń nemeresi áıgili Áıteke bı (1700 jyly ólgen) bizdiń tarıhymyzda burynnan belgili tarıhı tulǵa.

 

Samat ÓTENIIaZOV,

Madrıd jáne Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetteri professory

Sońǵy jańalyqtar