17 Qazan, 10:55 646 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

ÁBDIRAHMANNYŃ ÓLIMI

Ábdirahman!

Aqyn ákeniń súıikti uly – Ábish edi. Erte eseıgen, oqy­ǵan-toqyǵan az qazaqtyń biri edi. Eger, sol aıaýly Ábishtiń ómir gúli erte solmaǵanda, ol sózsiz 1905 jyly Álıhan Bó­keıhan, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly bas­taǵan ózi qatarlas, tuǵyrlastarynyń qasynan tabylyp, Alash ult-azattyq jolynda kósh bastar edi ǵoı...

Ábdirahman Abaıuly Ós­ken­baev 1868 – 1895 jyldary ómir súrgen. Abaıdyń báıbishesi Dildá anadan týǵan. Semeı qalasyndaǵy ýezdik mektepte saýat ashyp, Tom qalasyndaǵy Aleksandrov realdy ýchılıesin bitirgen (1889). Sosyn oqýǵa yntyq jan Sankt-Peter­bor­daǵy Mıhaılov atyndaǵy artıllerııa ýchılıesinde oqyp, úzdik támamdaǵan (1892). 1890 jyly ýnter-ofıer, 1892 jyly podporýchık áskerı ataǵyn alǵan. Oqýyn bitirgen soń, Tashkenttegi artıllerııa garnı­zo­nynda qyzmet istegen. Ǵumyr shyraǵy erte sóngen qaıran Ábish…

Bizdiń elde bir ańyzǵa aınalǵan áńgime bar. Bizdiń jaq dep otyrǵanym – Qapal, Arasan óńiri. Jetisýdyń bir shuraıly jeri. Osy Qapaldyń kóne­kóz qarııalarynan jetken áńgime. Ábish 1895 jylǵy 15 qarashada uzaqqa sozylǵan aýrýdyń kesirinen ómirden ótken. Almaty men Aqshoqy qystaýy­nyń arasy shalǵaı, jol uzaq. Sosyn Abaı jurty Ábishtiń súıegin amanatqa qaldyrýdy ótinip, Almatydaǵy mu­syl­­man zıratyna ýaqytsha jerle­gen eken. Jazǵyturym shyǵyp, jer kór­pesi sógilip, kók óskende qaraly jurt­­tyń azamattary Almatyǵa kelip, ama­natqa qalǵan Ábishteı erdiń súıe­gin qazyp alyp, arýlap aq mataǵa orap, kıizben qaptap, máıittiń denesi aýyr da, alys jolǵa shydaıtyn ári ıis shyǵarmaıtyn ıirmen, jalbyz sııaqty shópterdi úgitip, seýipti. Sóı­tip, par at jegilgen arbaǵa aıaýly Ábish marqumnyń súıegin salyp, jolǵa shyqqan eken. Jol uzaq. Qyrattan bel, belden asý, asýdan kezeń, kezeń­nen ózen ótip, Qapal qalasynyń ir­ge­sindegi Esimbek qajynyń aýylyna kelip, at sýytyp, toqtaǵan desedi. Bul aýyldyń aty shyqqan adamy – Sara edi. Jetisýdyń bulbuly, alashtan shyq­qan aqyn Sara Tastanbekqyzy. Qa­raly kisilerdiń arasynda Shákárim bar eken. Ol kezde Shákárim áli qa­jylyq saparyna barmaǵan, qy­ryq­tyń ishindegi kelisti azamat eken. Sara qara jamylǵan qaıǵysy bar kisilerdi kúttirip, qonaq qylypty. Jón suras­qan soń, mán-jaı­dy bilipti. Sháke, Shá­kárim Abaı­dyń ulyna arnaǵan joq­taý jyrlaryn aıtyp, alty qanat úıde­­gilerdiń qabyrǵasyn qaıys­ty­ryp, óksitipti. Jas ólimdi estigen Saranyń jany syzdap, júregi ezilipti deıdi. Sonda keregedegi dombyrany alyp, bylaı dep jyrlapty:

Al, Sháke-aı, qabyrǵamdy ketti-aý tilip,

Aıtqany Ybekemniń qadir bilip.

Qajyǵan qaıǵy basyp aǵa-ekeme,

Tileımin uzaq jyldar ǵumyr-tilek.

 

Men nege tolǵanbaımyn, tolǵansa ol,

Ulyna sálem ettim qýsyryp qol.

Máıitten men qalaısha aıap qalam,

Halqymnyń qonaq kútken  yqylasy mol.

 

Sanasyn Ybyraı aǵa meni ózindeı,

Balasyn kútip aldym óz kózindeı.

Men de ortaq qaıǵysyna  júrek jalyn,

Ábishke aıtqan onyń zar sózindeı.

 

Qonaǵym tirisindeı Ábish búgin,

Kóterem artsańyzdar nardyń júgin.

Taı soıdym, qurmetine qysyr emgen

Bal tamǵan qazysynan tartsa túgin.

 

Tógiltip bal-baýyrsaq  dastarhanǵa,

Aq nıet, adal júrek –  turmyn alda.

Daıarmyn shyraq qoıyp kúzetýge,

Ábishtiń arýaǵyn uzaq tańǵa.

 

Tórimde ol da otyrsyn  sizderdeı bop,

Jas ómiri jaınaǵandaı  alqyzyl shoq.

Rıza bop oınap-kúlip attanyńyz,

Arqanyń balǵyndary – aıaýly top.

 

Jasymnan tanýshy edim  jaqsy syryn,

Jaqsy úshin qurbandyq ed  án men jyrym.

Ybyraıdyń aıaýly uly qonaq bolsa,

Emes pe bul men úshin jaqsy yrym.

 

Bul seniń ǵana emes, búkil elge,

Qadirin bilmes munyń  qandaı pende?

Kúızeldi naıman eli túgel dersiz,

Kókiregi qaıǵyly – jasy elge.

 

Kóp sálem Ybekeme duǵaı-duǵaı,

Kóńilin shat,  ǵumyryn uzaq qylsyn Qudaı.

Kóp jerge ere shyǵyp qaryndasyń,

Qosh aıtyp qaldy dersiz  qolyn bulǵaı...

Bizdiń zamanǵa jetken Saranyń qaıǵyly sezimge toly joqtaý óleńi osy. Muny estigen, sol oqıǵanyń kýá­geri Mákeı Erkinbekov degen azamat edi. Mákeı aǵa – Maman balalary ashqan «Mamanııa» mektebinde oqyǵan, keıinnen sol mektepte ustazdyq et­ken, sovet zamany ornaǵanda ár túrli aǵartýshylyq qyzmette bolǵan adam edi. Mákeı Qapal atyrabyndaǵy Ma­taı eline sińgen tóre tuqymynan bo­la­tyn. Ol kezde Mákeı 12-13 jastaǵy estııar bala eken.

Qaraly top birer kún aıaldap, so­syn qaıyra jolǵa shyǵypty. Ábishtiń súıegin qaıtadan arbaǵa salǵanda, aqyn Sara altyn zermen áshekeı­len­gen jaınamaz tárizdes juqa kilemdi kıizdiń betine jaýypty. Al, osy aýyldyń báıbishesi Qamqa ana arbaǵa bir boz bıeni baılap, onyń ústine qara buldan kejim japqan eken. Mákeıdiń áńgimesin estigen kónekóz aqsaqal, jazýshy-dramatýrg Táńirber­gen Qalı­la­hanov bul eski áńgimeni hı­kaıatqa aınaldyryp jazǵan da edi. Mine, bizdiń el jaqta Abaıdyń aıaýlysy týraly osyndaı bir ańyzǵa bergisiz áńgime bar.

Eldos TOQTARBAI

Sońǵy jańalyqtar