17 Qazan, 10:49 438 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Aty-jónimizdi halyqaralyq standartqa saı jazýǵa bola ma?

Tegimizdi orys tilinińov, -ev, -ın qosymshalarynsyz jazý azamattar tarapynan keı jaǵdaıda qolaısyzdyq týdyratyny jaıly baspasózde, áleýmettik jelilerde, túrli basqosýlarda tolastar emes, sońǵy kezderi de jıirek sóz bolyp keledi. Osy máselege qatysty maman retinde óz tujyrymymyzdy aıtpaqpyz.

 Táýelsizdik alǵan jyldardan keıin, QR Tuńǵysh Prezıdentiniń arnaıy Jarlyǵyna saı  orys tiliniń –ov, -ev, -ın jalǵaýlaryn alyp tastap, -uly, -qyzy sózderin qosyp, aty-jónimizdi ulttyq úrdiske saı jazý  múmkindigine ıe boldyq.   Sol kezden bastap, orys qosymshasynsyz jazý kisi esiminiń qaısy, teginiń qaısy ekendiginde qıyndyq týdyratyny jıi aıtyla bastady. Buryn-sońdy mundaı másele týyndamaǵanyn bilemiz.  Keıbir ulttardyń Rýstavelı, Bregvadze, Saroıan, Dapkýnaıte, Banıonıs t.b. tárizdi tek­te­rinde aıqyn ulttyq tildik markerler bar. Olar erte zamandarda qalyptasyp, Keńes dáýiri kezinde de ózgerissiz qala berdi.

Tilshi mamandar, qatardaǵy azamattar da kisi esimi men tegin aıyratyn –tegi, -úbiri t.b. qosymshalaryn jalǵap jazýdy usynady. Bul jóninde QR Neke jáne otbasy kodeksiniń 194-tarmaǵynda «Jeke adamnyń tegine «tegi», «urpaǵy», «nemere­si», «shóberesi», «kelini» degen jáne basqa da sózderdi qosyp jazýǵa jol berilmeıdi» dep anyq jazylǵan.  Buǵan «ata» sózin de qosýǵa bolady. Rahymberdi Dúısekov degen qapshaǵaılyq azamat Til bilimi ınstıtýtyna jazǵan hattarynda qazaq­tar­dyń tegine «ata» sózin qosyp jazýdy qısyndy dep sanaıdy. Al qazirgi tańda qazaq aty-jónderi eki jáne úshmúsheli úlgimen jazylyp keledi. Rasynda, kóp­shilik aıtqandaı, qosym­shasyz  Qasen Amangeldi syndy aty-jónde  tegi qaısy, esimi qaısy ekendigin ajyratý qıyn ekendigi kórinip aq tur.

Bul jaıynda mynany aıtýǵa bolady, resmı tólqujattarda, keıbir isqaǵaz­da­rynda, mysaly, kelisimsharttarda tegi mindetti túrde esimniń aldynda jazylady, al qalǵan jaǵdaıda aldymen esimi, bar bolǵan jaǵdaıda ákesiniń aty, sońynan tegi jazylady. Bulaı jazý negizinen KSRO halyqtaryna ortaq úlgi retinde qa­lyp­tasqan, tek baltyq elderi ǵana batystyq úlgimen esim birinshi, tegi ekinshi orynda jazylady eken. Al KSRO bul úlgini qaı­dan aldy desek,  jalpy shyǵys elderinde, ási­rese, Qytaı, Japonııa t.b. mem­leket­terinde birinshi tegi, ekinshi orynda esimi jazylady eken. Máselen, Lı Chjenfan, Shı Jıń Pın, Kobo Abe, Kı­tano Takeshı t.b. aty-jónderinde birinshi orynda tegi jazylǵan.

Eýropalyq, batystyq úlgi boıynsha esimi teginiń aldynda jazylatyndyǵy belgili. Bir jaǵynan osy halyqaralyq úlgi retinde qarastyrylady, mysaly, Iogan van Bethoven, Vıktor Gıýgo, Mar­garet Tetcher,  Devıd Bekhem t.b.  Iaǵnı kóptegen eýropalyq, azııalyq tilder men mádenıetterde tegi eshbir qosymshasyz qoldanylady eken. Halyqaralyq stan­dart boıynsha tegi esimnen keıin jazy­la­dy, soǵan qarap qaısysy esim, qaısysy tegi ekendigin qıyndyqsyz ajyratýǵa bolady. Sondyqtan batys baspasóz bet­terinde kez kelgen aty-jón, eýro­palyq, ne azııalyq bolsyn, kisiniń esimi birinshi orynda jazylady. Eýro­palyq tilderdegi aty-jónderdiń qosym­sha­sy bolǵannyń ózinde fonetıkalyq ereksheligine qaraı ajyratýǵa bolady, mysaly, Kseshın­skıı­diń polıak ekendigi, Chapektiń cheh ekendigi.

Túrkitildes birqatar halyqtarda da ulttyq nyshany bar qosymshalar joq deýge bolady, mysaly, ózbek, qyrǵyz, tatar, bashqur, uıǵyr, túrkimenderde. Olardy fonetıkalyq erekshelikterine qarap ajyratamyz, máselen, Kýtlýmýrat, Bohtıer,  Sooronbaı,  Jenıshbek,  Mı­nı­gýl,  Dılshat,  Berdymýhammed,  Anna­dýr­dy t.b. Bulardyń ishinde qazaq esim-tek­teriniń de ereksheligi negizinen birden kózge túsedi, máselen, Toqtar Jaqyp, Úsen Jylqaıdar, Kúlásh Toqtasyn t.b.

Al joǵaryda kórsetken –tegi, -ur­paǵy, -nemeresi, -shóberesi, -kelini jáne -ata sózderi etnıkalyq tarıhymyzda famılııa uǵymy bolmaǵandyqtan ulttyq jadydan oryn alyp, qalyptaspaǵan. Bul sózderdi jasandy túrde  qosyp jazǵanmen, ázirge turaqtalmaı kele jatqanyn kórip otyrmyz. Qazaq burynǵy kezderi aty-jón surasqanda «qaı týmasyń?», «tegiń kim?», «qaı atanyń balasysyń?» dep azamattyń qaı rý-taıpaǵa jatatyndyǵyn  meńzegen.

Qazaq álipbıiniń latyn grafıkasyna kóshirýge baılanysty aty-jónderdiń ere­jesi ázirlenip jatyr. Sarapshy maman­dar­dan aty-jónimizdiń retin batys, ıaǵnı halyqaralyq úlgide jazsaq, kez kelgen jaǵdaıda adamnyń aty qaısy, tegi qaısy qatelespeı ajyratýǵa múmkindik týar edi degendi ataıdy. Árıne, bul pikirdiń jany bar, maman retinde biz de qos qoldap qoldar edik. Biraq bul tez arada ońaı sheshiletin sharýa emes. Aldymen bul másele ulttyq, memlekettik deńgeıde oń sheshimin tabýy kerek. Birinshiden, azamat­tardy qujattaıtyn mınıstrlikter men respýblıkalyq mekemelerdiń qarjylyq-tehnıkalyq múmkindikterine kelip ti­re­ledi. Óıtkeni Ishki ister mınıstrligi men Ádilet mınıstrligi, Azamattarǵa arnalǵan úkimettiń búkil qujat jasaýshy qazirgi teh­nıkalyq bazasynda azamattardyń tegi birin­shi orynda, ákesiniń aty ekinshi orynda, esimi úshinshi bolyp jazylady. Ekinshiden, bul jaıynda jalpyqoǵamdyq birjaqty pikir qalyptasý kerek. Bizdiń maqsatymyz kópke  oı tastaý. Bolashaqta aty-jónimizdi halyqaralyq  úlgige saı jazsaq, orys tiliniń –ov,-ev qosym­shala­ry­nan arylar múmkindik týady, olardyń tipten kereksiz bolyp qalary haq.

Sondyqtan ázirge tegimizge arnaıy qosymsha oılap tappaı-aq, qalyptasqan tarıhı dástúrimizge saı -uly, -qyzy sóz­derin qalaýymyzsha tegi retinde nemese úshmúsheli úlgide ákesiniń aty retinde jazyp, ustanǵanymyz jón bolar.

Kúni búginniń ózinde baıqap otyr­ǵa­nymyzdaı, bılikten bastap, qatardaǵy azamattarymyzdyń deni tegindegi –ov, -ev, ot­chestvosyndaǵy –ovıch, -evıch, -ovna, -evna qosymshalarynan arylýǵa asyǵar emes.

Jazýymyzdy latyn grafıkasyna kóshirgende eshkimge uqsamaıtyn jańa álipbıimizdiń ereksheligine qaraı qazaq onomastıkalyq ataýlardyń, onyń ishinde aty-jónderimizdiń ulttyq ereksheligin birden ajyratýǵa múmkindik beretin qalybyn saqtaýymyz kerek. Sondyqtan el bolamyz desek, esimimizdi túzeıtin, uzyn sozbaqqa salmaı tekterimizdegi orys tiliniń qosymshalarynan arylatyn kez jetti.

 

Qyzdarhan RYSBERGEN,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory,

A.Baıtursynuly atyndaǵy

Til bilimi ınstıtýty

 onomastıka bóliminiń meńgerýshisi    

Sońǵy jańalyqtar