17 Qazan, 10:46 475 0 Saraptama Ásel ÁNÝARBEK

Baılaýǵa kónbeıtin baǵa

Elimizdiń barlyq óńirlerinde aı saıyn baǵa sharyqtap, qarapaıym halyqtyń qaltasyn juqarta túsýde. Bazardaǵy baǵanyń baǵamyna qarap, zárezap bolǵan jurt mundaı qymbatshylyqqa da amalsyz boı úırete bastaǵan.

 Baǵa, qaıda barasyń?

Qazirgi baǵanyń turaqsyzdyǵyn ár­kim ártúrli saralaıdy. Biri ba­ǵanyń ósýin saýdagerlerdiń qolynan ja­salatyn jaıt dep baǵalasa, endi biri mu­nyń sebebin azyq-túlik qorynyń azdy­ǵy­nan izdeıdi. Úshinshi top jalaqy, zeı­netaqy, járdemaqynyń kóbeıýi baǵanyń da sharyqtaýyna áser etedi dep sanaıdy. Al saýdagerler bárin ekonomıkalyq jaǵ­daıǵa dollardyń kóterilip, teńgeniń qul­dyraýyna silteıdi. Teńgeniń qunsyzdanýy azyq-túlik baǵasynyń ósýine áser etip, qar­jylyq qıyndyqtar qyspaqqa alǵan­da, qarapaıym halyq sharasyz kúıge tús­kendeı bolǵan.

QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi sta­tıstıka komıtetiniń derekteri boıyn­sha, 2019 jylǵy tamyz aıyndaǵy azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy 2018 jyldyń tamyzyndaǵy kórsetkishpen salys­tyr­ǵan­da 9 paıyzǵa ósti. Resmı derekke súıen­sek, nan ónimderi men jarmalar, et, balyq jáne teńiz ónimderi, sút ónimderi, jumyrtqa, maı men tońmaı, kókónister, qant, kondıterlik ónimder, alkogolsiz sýsyndar jáne alkogoldi ishimdikter qymbattady. Jarma ónimderi tobynda baǵanyń ár baǵytta ózgerýi belgilendi. 2019 jylǵy tamyzda kúrishtiń ortasha baǵasy 374 teńge, al qaraqumyq jarmasy 241 teńgeni qurady. Qum­she­ker­diń ortasha baǵasy 2019 jylǵy tamyzda kı­logramyna 233 teńge, 2018 jylǵy tamyzda 223 teńge boldy. Et jáne et ónimderinen sıyr eti­niń jaýyryn-tós bóliginiń ortasha baǵasy 1 kılogramy 1713 teńge (2018 jylǵy ta­myzda – 1506 teńge), súıegi bar qoı eti – 1648 teńge (1433 teńge), súıegi bar jyl­qy eti – 1933 teńge (1695 teńge), shoshqa eti­niń ja­ýyryn bóligi – 1416 teńge (1281 teńge), sha­la ystalǵan shujyq – 2109 teńge (1928 teńge), taýyqtyń san eti – 812 teńge (663 teńge) boldy. Al kúz mezgili bastalǵaly beri azyq-túlik baǵasy taǵy da sharyqtaı tústi. Iaǵnı, ýaqyt ótken saıyn baǵanyń ósýi baıqalýda.

Ásirese, Nur-Sultan men Almaty ba­zar­­laryndaǵy baǵa yryqqa kóner emes. Nur-Sultan qalasynda baǵa birden 15,1 paıyzǵa ósti. Jezqazǵanda 11,8 paıyzǵa, al Taldyqorǵan qalasynda taýarlar 10,4 paıyzǵa qymbattaǵan. Almaty jurtshy­ly­ǵy bolsa, azyq-túlik qunynyń sharyq­ta­ǵanyn ár maýsym saıyn baıqaıdy. Degenmen, qalalyq ákimdik bul jaǵdaıdy retteýge baryn salýda. Almaty ákimdigi bıylǵy jyldyń tamyz aıyna deıin negizsiz baǵa kótergen 115 jaǵdaıdy der kezinde toqtatqan. Baǵany turaqtandyrý boıynsha jumys júrgizilip keledi deıdi mamandar. Qaladaǵy 29 saýda nysanyna turaqty túrde monıtorıng jasalady. Sondaı-aq, Almatyda qurylǵan turaq­tan­dyrý qory tómen baǵaǵa kepildik beredi. Sońǵy 2 jylda onyń rezervi shamamen 6 tonna taýarmen tolyqqan. Olar dúken­der­de naryqtaǵy baǵadan arzan etip saty­lady. Osylaısha, azyq-túlik qunynyń sha­ryqtap ketpeı, turaqty bolýy qatań baqylanýda.

Elordadaǵy baǵanyń qymbat ekenin el Prezıdenti de Nur-Sultan qalasynyń ákimdiginde ótken elordany odan ary damytý máseleleri jónindegi otyrysta rastaǵan bolatyn. «Nur-Sultan qala­syn­da azyq-túlik jáne kúndelikti ómirge qa­jetti taýarlardyń baǵasy qymbat eke­nin aıtý kerek. Bul belgili másele. Mysaly, un baǵasy eldegi ortasha baǵadan 18,2 pa­ıyz­ǵa, súzbe 17 paıyzǵa, pııaz 14,5 pa­ıyzǵa, kún­ba­ǵys maıy 9,6, sıyr eti 6,7 pa­ıyzǵa joǵary. Bul qalada tıisti ın­fra­qurylym jáne azyq-túlik beldeýi ornyq­paǵan degen sóz. Saýda oryn­dary tapshy. Uıymdastyrýshylar kó­bine belgili bir saýdagerlerge ǵana múmkindik beredi. Iaǵnı bárine birdeı jaǵdaı jasalmaıdy. Elorda ákimdigi men kórshiles oblystar arasyn­daǵy baılanys óz deńgeıinde emes», – degen bolatyn Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev.

Al mamandar «Óndirýshiniń baǵasy men naryqtaǵy satý baǵasynyń aıyrma­shy­lyǵy jer men kókteı» deıdi. Máselen, baǵban baýdaǵy sábizin 67 teńgege satsa, dúken sórelerine jetkende 1 keli sábizdiń quny 151 teńge bolady. Deldaldar ústinen 84 teńge qosyp satyp jatyr. Baǵany ósirmeý úshin Ulttyq ekonomıka mı­nıs­trligi keshendi sharalardy qolǵa almaq. Sonyń ishinde taýardy jetkizýshilerden saýda oryndarynda qosymsha aqy alýǵa tyıym salynady. Sondaı-aq, Ulttyq eko­nomıka mınıstrligi yryqqa kónbeıtin baǵany baqylaýda ustaý múmkindigin ha­lyqtyń qolyna bermek. Ol úshin ar­naıy platforma qurylady. Sol arqyly Úkimet áleýmmettik mańyzy bar taýarlardy qada­ǵalap otyrmaq.

Negizgi sebep nede?

Shyn máninde, azyq-túlik baǵa­sy­nyń qymbattaýyna negizgi se­bep­ti qaıdan izdeý kerek? Úkimet mú­she­leri elimizdegi baǵa turaqsyzdyǵyn álemdegi azyq-túlik baǵasynyń jappaı ósýimen baılanystyrady. Qarapaıym ha­lyq­tyń azyq-túlik baǵasynyń qymbat­taýyna narazylyǵynan habardar bolǵan túrli deńgeıdegi bılik ókilderi baǵany yryqqa kóndirý úshin baryn salǵan. Tipti, ákim­der­diń bazar aralap, baǵany negizsiz kó­tergenderge qarsy túrli sharalardy qolǵa alǵanynyń da tıimdiligi bola qoımady. Bir jyldary elimizde saýda qyzmetin ret­teý­ge baǵyttalǵan zań qabyldanyp, sol arqyly azyq-túlik baǵasyn aýyzdyqtaýǵa kúsh salynǵan. Alaıda búgingi kúni ha­lyq­tyń sol zańnyń ıgiligin kórip otyrǵany sha­maly. Ásirese, jyl basynda jaǵadan alatyn qymbatshylyqpen kúres te elimizde qańtar aıynan bastalǵan. Sodan beri azyq-túlik baǵasynyń kúrt ósýi men ony turaqtandyrý máselesi kún tárti­bi­nen túsken emes.

Úkimet qymbatshylyqtyń aldyn alý­ǵa jáne naryqtaǵy baǵany qadaǵalap otyrýǵa tyrysqanymen, qarasha halyq onyń nátıjesin kóre alar emes. Baǵanyń ósýine eń aldymen sol baǵany retteıtin memlekettik ınstıtýttardyń dármensiz­digi áser etetin sııaqty. Sonymen qatar, ba­ǵanyń sharyqtaýyna óndiris kóleminiń qysqaryp, ımport úlesiniń ulǵaıýy, ult­tyq esep júrgizýdiń jetilmeýi, kóleńkeli eko­nomıkanyń áserleri, agroónimder na­ryǵynda básekelestiktiń óte tómen bolýy da óz yqpalyn tıgizedi deıdi mamandar. Baǵanyń retsiz ósimimen kúresýge kedergi keltiretin osyndaı tehnıkalyq sıpat­ta­ǵy qatelikter qalaı túzelmek? Sol qate­likterdiń sheshimin tapqanda ǵana, baǵanyń shekten tys ósýine kedergi kel­tirýge bolady. Elimizde baǵa ósimin ba­qy­laıtyn arnaıy mekemeler bar. Olar qansha qadaǵalasa da, baǵanyń ósýine toqtaý sala almaıtynyna qoǵam ábden kón­dikken. Taǵy bir kiltıpan – kásip­ker­lerde. Orta jáne shaǵyn kásipkerlikpen aına­lysatyndar ózderi qalaǵan baǵany qoıatyny beseneden belgili. Olardyń aıtar ýáji de bar. Kásipkerler kom­mý­naldyq tarıfterdiń óskenin aıtyp aqta­la­dy. Sonymen qatar, taýardyń saty­lym­daǵy baǵasyna jemqorlyq áreketteri de óz áserin tıgizetini aıdan anyq. Kedendegi, jol­daǵy tekserýshilerdiń, zańsyz alym-salyqtardyń kóptiginen de kásipkerler taýarlar qunyn sharyqtatyp jiberedi. Óıtkeni tekserý kóp bolǵan saıyn kásip­kerdiń qaltasyndaǵy tıyn-teben azaıa túsetini jazylmaǵan zańdylyqqa aı­nal­ǵan.

AQSh dollary qunynyń qymbattaýy elimizdegi barlyq azyq-túlik túrleriniń baǵasyna áser etti deý aqylǵa qonymsyz. Óıtkeni qazirgi ýaqytta otandyq naryqta óz ónimderimizdiń alar úlesi de aı­tar­lyqtaı. Endeshe, saýdagerler dollardyń ba­ǵa­myna nege baılanady? Turǵyndardyń túsinbeıtini – otandyq ónimderdiń ba­ǵasy ózgelerden nege qymbat? Syrttan kelgen ónimderdiń baǵasy birshama arzan, alaıda ondaı baǵaǵa qazaqstandyq taýar­lardy taba almaısyz. Máselen, Óz­bek­stannan keletin baý-baqsha ónimderi eli­miz­degi jylyjaılarda ósirilgen ónim­der­ge qaraǵanda áldeqaıda arzan. Mundaı jaıt sút ónimderine de qatysty. Reseı, Belarýs, Qyrǵyz Respýblıkasynan ke­le­tin sút ónimderiniń baǵasy otandyq ónimderge qaraǵanda tómen.

Myńdaǵan shaqyrym qashyqtyqtan jetkiziletin ónimder baǵasynan óz jeri­mizde óndirilgen taýarlar qalaı qymbat bolýy múmkin? Buǵan kim kináli? Ma­man­dar mundaı jaǵdaı taýar óndirýshilerdiń iri saýda jelilerine tikeleı táýeldiliginen týyndap otyrǵandyǵyn alǵa tartady. Iaǵnı, olardyń kelisimsharttary kóbine eki tarapqa birdeı tıimdi bolmaıdy eken. Al taýar óndirýshiler saýda jelileriniń otandyq ónimderdiń baǵasyn óz qalaý­la­rynsha qymbattatyp satatyn­dyǵyn aıtady.

Qosh, baǵany rettep otyrǵan meke­me­ler, basqarmalar men departamentter bar. Olar qadaǵalaýyn qadaǵalaıdy, alaı­­da sát sanap ósken baǵaǵa toqtaý sala al­maıdy. Sondyqtan naryqtaǵy baǵany yryqqa kóndirýdiń naqty jolyn tabý kerek.

Sońǵy jańalyqtar