17 Qazan, 10:22 373 0 Jańalyqtar "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Aınalaıyn, Arysym...

«Týǵan jerdiń topyraǵy úshin biz, ne kórmedik úl­ke­nimiz, kishimiz» – dep, kezinde qýǵynda bolǵan KSRO Mem­lekettik syı­ly­ǵynyń laýreaty, túrki áleminiń bir bu­taǵy – balqar halqynyń ataqty aqyny Qaısyn Qulıev jyr­laǵandaı, aınalaıyn Ary­sym­nyń qazirgi urpaq­ta­ry – bizder, úlkenimiz – kishimiz bıylǵy 24 maýsymda áskerı garnızondaǵy alapat jarylysty bastan ót­ker­dik. 4 adam mert bolyp, qanshama adam jaraqat aldy.

 Bul kúnderi jerlesterim esin jıyp, jarasyn tańyp, búkil qazaq eli­men birge qıraǵan týǵan qalasyn qalpyna keltirýdi aıaqtap keledi. Adam balasynyń basyna salmasyn, beıbit kúnde tóbesinen oq-dári jaýyp, eriksiz bosqynǵa aınalsa da, úı-jaıy qırap, mazasyz kúnder keship júrse de meniń jerlesterim shydamdylyq pen sabyrlylyqtyń naǵyz úlgisin kór­se­­týde. «Basymyz aman qaldy, janymyz túgel. Týǵan jerde ómir súrýdemiz» dep Allaǵa shúkirshilik etýde. Týǵan jerine, óz qalasyna degen súıispenshilik osyndaı-aq bolsyn.

Elbasy Nursultan Ábishuly Nazar­baev­tyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasy elimizdiń álemdik deńgeıdegi jeti qy­ryn dáıekti túrde aıshyqtaǵan. Ǵa­lam­dyq órkenıet, mádenı, tehnıkalyq, ǵy­lymı jetistikter shoǵyry bizdiń ólkede paıda bolyp, sodan keıin batys pen shy­ǵys­qa, kúngeı men teriskeıge taralǵan eken. Bizdiń babalarymyz uly dalada al­ǵash memleket quryp, tórtkúl dúnıede tur­mystyq, óndiristik, jaýyn­ger­lik eń úz­dik tehnologııany, jazýdy oı­lap taýyp, qo­ldana bilipti. Uly ór­kenıet ordasy – týǵan elimiz bizderdi zor súıispenshilikke bóleıdi.

Uly dalanyń ajyramas bóligi – qa­lamyzyń tarıhy da tereńde, bizdiń za­ma­nymyzǵa deıingi sonaý VII-VIII ǵasyr­larda, tipti odan da áride jatyr. Munyń jar­qyn aıǵaǵy: tarıhı eskertkishter, mádenıeti men turmysy joǵary, eko­no­mıkasy san-salaly, damyǵan óńir ekenin dá­lel­deıtin arheologııalyq qazbalar – bizderdiń maqtanyshymyz.

Shahar men 6 aýyldyq okrýgti birik­tir­gen qalamyzdyń Qojatoǵaı aýyldyq okrýginde Tasqotan, Besqotan, Dastarbasy, Aıǵyrushqan, Baıtoǵaı sııaqty tas dáýi­ri­niń eskertkishteri, sondaı-aq, adam­dar­dyń alǵashqy turaqtary tabylǵan. Bizdiń eramyzǵa deıingi I ǵasyr jáne bizdiń za­ma­nymyzdyń VIII ǵasyryndaǵy Baıyr­qum aýylynan tabylǵan ınjenerlik ın­fra­­­qurylymy bar qalashyq jáne Aqqala el­di mekenindegi kent arheologııalyq já­ne arhıtektýralyq eskertkish retinde ejelgi tarıhymyzdan oıyp turyp oryn ala­dy. Arys topyraǵynda búkil túrki dú­nıesine keńinen tanymal «Muńlyq-Zar­lyq» dasta­nyndaǵy oqıǵalar ótken. Ke­ıip­­kerlerine arnap kesene men eskert­kish­ter tur­ǵy­zyl­ǵan. Jeken-Shaıyq, Aqyn, Jaqyp áýlıe­ler­ge de keseneler or­­natylǵan. Montaıtas aýmaǵynda Mon­taı áýlıe damyl tapqan. Sonymen qatar, óńirimizde «Qyz qulaǵan jar» atty jáne taǵy basqa qasıetti de kıeli oryndar bar. Bulardyń bári bizdiń ata-babalarymyzdyń qolymen jasalǵan, olar­dyń týǵan eli men je­rine degen súıis­pen­shiliginiń hám qazirgi ári keler urpaqqa qaldyrǵan óshpes mura­lary.

Qazaq dalasyna ólsheýsiz qaıǵy-qa­si­ret ákelgen jáne týǵan jeri úshin uly dala perzentteriniń ulttyq namysyn janyp, jigerin qaıraǵan, jan berip, jan alysqan shaıqastarda Táýelsizdik týyn bıik ustaǵan tulǵalar – Arys óńirinen kósemder men she­shender, batyrlar men sypyra jy­raý­lar shyqqan. Olardyń qatarynda daraboz Alataý, Tólebaı, Mu­sabek, Jamanqara batyrlar, Mádeli, Maı­l­yqoja, Ergóbek aqyndar, Qalaý datqa, Kúlen, Sary, Sadyq, Sapaq, Ádilbek bıler, Áýjan, Saparbaı bolys, t.b. el azamattary halyqtyń yzasy men keginiń aldaspany bolǵan. Bárimizdi ataqty ata-babalary­myz­dyń qasıetti rýhy qoldap júrsin, qadirli aǵaıyn!

Meniń jerlesterimniń boıynda baýyr­mashyldyq, qınalǵan sátterinde kim bolsa da kómek qolyn sozýǵa daıyn turatyn qaıyrymdylyq qasıetter mol. Ótken ǵasyrdyń 1919-1921 jyldary sonaý Reseıden aryp-ashyǵyp zorǵa jetken kógen kóz sary balalardy tyǵy­lyp, qashyp júrgen jerinen jıyp, tamaq­tan­dyryp, jatyn orynǵa ornalastyrǵan. Sodan, 1922 jyldary jetim balalar úıi ashylǵan. Al, 1929-1932 jyldardaǵy qol­dan jasalǵan náýbette ashtyqtan qy­rylyp jatqan kórshiles qazaq aýyl­darynyń balalaryn joǵarydaǵy atalǵan balalar úıine panalatqan. Solardyń arasynan bárimizdiń maqtanyshymyz – Keńes Odaǵynyń Batyrlary: Beısen Ońtaev, Sadyq Ismaılov, Naǵı Ilııasov, Ivan Jýrba, Bergen Isahanov jáne Ere­jep­baı Moldabaevtar, akademık, kórnekti memleket qaıratkeri Tólegen Tájibaev, satırık, dramatýrg, jazýshy Sadyqbek Adambekovter shyqqan.

Keshegi 90-shy jyldardaǵy ótpeli qıyn kezeńde qalamyzǵa kún kó­risi aýyr­lap kórshiles Otyrar, Shardara jáne Ordabasy aýdandarynan kelgen aǵaıyn­­dar­dy sol kezdegi qala ákimi, qazirgi senator Álimjan Qurtaev jáne osy maqa­la­nyń avtory qalalyq máslı­hat­tyń tuń­ǵysh hatshysy bolǵan Orazhan Arys­tan­baev bastap qalǵan jaılarǵa jekeshe­len­dirýge jibermeı ornalastyrdy.

Osy baýyrmaldyq, meıirimdilik pen raqymshyldyq tek arystyqtarǵa ǵana emes, búkil qazaq eliniń azamattaryna tán ekendigin keshegi alapat jarylys kezinde, endi qalany qalpyna keltirýdegi tirlik­ter­di kórip, kýá bolyp júrmiz. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev sol 24 maýsymda keshke qalamyzǵa kelip, aralap kórip, odan Evakýaııalyq pýnktke baryp tur­ǵyn­darmen kezdesip jubatyp, bárimizge tıis­ti járdem kórsetiletinin basa aıtty. Sodan beri qalamyzda qalpyna keltirý ju­mystaryn tikeleı óz baqylaýynda ustap otyr. Premer-Mınıstr Asqar Uzaqbaıuly Mamın, oblys ákimi Ómirzaq Estaıuly Shókeev bastap, respýblı­ka­myz­dyń barlyq óńirleri úıler men jaılardy jóndeýge belsene atsalysyp keledi. Árıne, tirlik bolǵan soń kemshilikter de bolady. Bul jumys barysynda jóndelýde.

Óńir tarıhynyń jańa belesi ólke­mizge temir joldyń kelýine baılanysty. Orynbor – Tashkent temir joly qury­lysy 1901 jyly bastalyp, 1906 jyly to­lyq aıaqtalǵan edi. 1-Arys vokzaly 1904 jyly paıdalanýǵa berilip, alǵashqy pa­rovoz 15 qańtarda kelipti. Sonda bıyl Arys­tyń negizi qalanǵanyna 115 jyl to­lyp otyr eken. Sol kezdegi salynǵan óner­kásiptik jáne turǵyn úıler ózindik sáý­le­timen, joǵarǵy sapasymen erekshe­le­nedi. Áli de turǵyndar ıgiligine paıda­la­nýda.

Temirjol qurylysynda negizinen óz jerin súıe bilgen jergilikti turǵyndar eńbek etipti. Olardyń arasynda tabıǵı daryndy, eńbeksúıgish, kúrdeli ınjener­lik jumystardy ıgere bilgen qazaq aza­mat­tary az bolmapty. Solardyń biri «Qylysh soqqan Meńeıdiń» balasy Namaz­baı Arystan 17 shaqyrym jerdegi «Kók­kó­pirdi» salýshylardy basqarǵan. Atalǵan temir jol kópiriniń sapasyna rıza bolǵan komıssııa músheleri oǵan qolma qol at mingizipti. Temirjolshylar Oktıabr revo­lıý­ııasynyń yqpalymen jańa qoǵamdy ornatýǵa belsene atsalysty.

Týǵan jerimizde respýblıkamyzdyń kórnekti memleket jáne qoǵam qaırat­ker­leri Sultanbek Qojanov, Temirbek Júr­genov, Ǵanı Muratbaev, Jumabaı Shaıahmetov, t.b. bolǵan eken. Elbasy Nur­sultan Nazarbaev birneshe ret kelgen.

Temir jol torabymen ómiri ózektes bolǵan qalamyz óz tarıhynda da­mý­dyń bıigine kóterildi. 1928 jyly aýdan orta­lyǵy bolsa, 1932 jyly 11 naýryzda Arys jumysshylar poselkesi dep ataldy. Ol kezde turǵyndar sany 11000 eken. 1956 jyly 31 shildede oǵan aýdandyq baǵynys­ta­ǵy qala mártebesi berilse, 1965 jyly 10 qarashada oblystyq baǵy­nys­taǵy qala dárejesi mártebesin ıelendi. Aıtqandaı, 1956 jyly qala halqy 25000-ǵa jýyq bolsa, 1965 jyly 34000, qazirgi kezde 45000-nan astam adamdy qurap otyr. Baıqap otyrǵandaryńyzdaı, tur­ǵyn­dar sany ýaqyt ótken saıyn kóbeıip keledi.

Týǵan jeri Arystyń atyn búkil Qa­zaq­stanǵa, tipten kezinde búkil Keńes Odaǵyna tanytqan nebir eńbek dúldúlderi shyqqan. Olardyń arasynda toraptyń, oblystyń, respýblıka temirjolynyń damýyna erekshe eńbegi sińgen Eńbek Erleri: Arys temir jol bólimshesiniń bastyǵy, qazaq temir joly bastyǵynyń birinshi orynbasary Syrlybek Baıja­nov­ty, Shymkent temir joly bólimshesiniń bas­tyǵy Kópjan Muhamedjanovty, Arys stanııasy men Shymkent temir jol bólimshesiniń bastyǵy, «Otan» ordeniniń ıegeri, oblys pen qalanyń Qurmetti azamaty, Qurmetti temirjolshy Áýeshan qajy Salyqbaevty, qalanyń Qurmetti azamaty, Qurmetti temirjolshy Ábdýáli Balǵynbekovti, aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa zor úles qosqan akademık Boranbek Shúkirbekovti maqtan tutamyz.

Kıeli de qasıetti Arys qalasyn kór­keıtip-damytýda, abat­tan­dy­ryp, gúlden­di­rýde qala ákimi Murat Qadyrbek ózindik órnegimen aıshyqtap, kózge túsip keledi. Iske asyrylyp jatqan aýqymdy tirlik­te­ri qala jurtshylyǵynyń súıis­pen­shi­ligine bólenýde. Negizinen ol jumysyn óndiristi, aýyl sharýashylyǵy men qury­lys­ty órkendetýge, qalany kóriktendirýge baǵyttaýda. Qysqasha aıtsaq, olardyń arasynda respýblıkada tuńǵysh tolyq ıklda ement jáne astyq tasıtyn vagon jasaý zaýytyn salý qolǵa alyndy. Kólik logıstıkalyq ortalyq­ta­ry iske qosyldy. Kún sáýlesinen qýat alatyn stanııalar salynýda. Sýǵarmaly jer kólemin ul­ǵaıtý, ozyq tehno­lo­gııa­lar­dy óndiriske engizý tirlikteri júr­gizilýde. Áleýmettik sala obektileri jáne turǵyn úıler salynýda. Turmystyq saladaǵy eń úlken tirlik – qalany gazben qamtamasyz etý iske asyrylýda.

Qala ákiminiń iskerlik, tabandylyq, úlken uıymdastyrýshylyq ıgi qasıetteri áskerı garnızondaǵy alapat jarylys kezinde jáne onyń zardaptaryn joıý ba­ry­synda erekshe kózge tústi. Ótken ýaqyt ishinde 20-25 jyldar ishinde atqarylatyn ju­mystarǵa teń tirlikter jasaldy desek qatelespeımiz. Joǵaryda atalǵan jumys­tarmen qatar qyrýar sharalar júzege asyrylýda. Biraz ıfrlardy aıtýǵa týra keledi. 7160 úı jóndeýden ótkizildi. Iaǵnı 36 myń turǵyny bar jańa qala paıda boldy degen sóz. 474 úı súri­lip, qaıta sa­ly­nýda. Bul 3 myńdaı tur­ǵy­ny bar jańa aýyldyq okrýg paıda bolǵandaı. Onyń ishinde kópqabatty 3 úı bar. Barys móltek aýdanynda árqaısysy 2 páterli 50 úı salynýda. 67 áleýmettik nysandar tolyq­taı jańǵyrtyldy. Olardyń 54-i bilim salasynda: 17 mektep, 2 kolledj, 36 bala­baq­sha, 8-i densaýlyq saqtaý meke­me­leri, olardyń ekeýi jańadan salynýda, 4-i sport salasynda, olardyń 2-i jańadan tur­ǵy­zylýda. Mádenıet sa­raıy kúrdeli jón­deldi. Birinshi jáne ekinshi Arys temir­jol vokzaldary jańǵyrtyldy. Av­to­vokzal, halyqqa qyzmet kórsetý orta­lyǵy jáne ákim­dik ǵımarattary jóndeldi. 509 kásip­ker­lik obektilerin qalpyna keltirýge kómek kórsetildi.

Qalany kórkeıtý jumystarynyń aý­qy­my keńeıe tústi. Ortalyq alań men batyrlar alleıasy jańǵyrtyldy. Ábdira­zaqov kóshesindegi №36 jáne Baıtursynov kóshesindegi №110 úılerdiń aýmaǵy abat­tan­dyrylýda. Qalada «Arbat» salynýda. 2-Arystaǵy Jastar úıi atanyp ketken 2 qabatty 2 úı súrilip, ornyna jańadan salynýda. Kamyshovka atty 2 qabatty 4 úı súrilip aınalasyndaǵy zańsyz salyn­ǵan sharýashylyq úıleri súrilip, abattan­dyrylady.

Qaladaǵy ınfraqurylymdy ret­teý barysynda káriz júıeleri tolyq jón­deý­den ótip, avtomattan­dy­ryl­dy. Shahar jylytý maýsymyna da­ıyn. Zaqym kelgen kó­she­ler jóndeýden ótip, 16 kóshege aıaq­jol tóseldi. Jaryq­tan­dyrý boıynsha da jumys júrgizilýde.

Atap ótken jón, Respýblıkalyq ká­sip­­odaqtar uıymy qalamyzdyń Bas qaq­pasyn salýǵa 30 mln teńge bólip qazir onyń qurylysy júrgizildi. Ulttyq na­qysh­pen salynǵan qaqpa qalanyń kórkin kirgizip tur. Atalǵan uıym 40 ardagerge demalys úıine joldama syılady.

Aıtqandaı qalamyzdyń júzdegen aza­mattary demalys úılerine, al 5 myńǵa jýyq mektep oqýshylary jazǵy lager­ler­de tegin demalyp qaıtty.

Qala ákimi Bolatuly dese degendeı eken. Alapat jarylystan beri bir kún tynym tappaı tikeleı qalpyna keltirý jumystarynyń basy qasynda júr. Áli jarasy jazylyp úlgermegen, ashý-yzaǵa boı aldyrǵan turǵyndardyń talap-aryz­daryn baısaldylyqpen tyńdap, sabyr­ly­­lyq tanytýda.

Sózimdi ataqty aqyn Qadyr Myr­za­lıevtiń aýdarmasyndaǵy sol Qaısyn Qulıevtiń óleńindegi úzindimen aıaqtaǵym keledi:

Jurtym meniń jeruıyqty urǵan ba,

Týǵan jerdiń topyraǵy turǵanda!

 

Orazhan  Arystanbaev,

Arys qalasynyń

Qurmetti azamaty

Sońǵy jańalyqtar