17 Qazan, 10:06 443 0 Saraptama Ahmet ÓMIRZAQ

Beınetińniń zeıneti buıyrǵanǵa ne jetsin

Qazaqta «Beınetińniń zeınetin kór» degen jaqsy tilek bar. Sondaı-aq, «Beınet túbi – zeınet», «Jasyńda beınetin kórseń, qartaıǵanda zeıneti buıyrar» dep te maqaldatyp jatady. Bir sózben aıtqanda, eńbek ete bilgenge onyń rahaty da buıyrady deıdi halyq danalyǵy.

Árıne, burynda zeınet uǵymy qartaıǵanda óziń jıǵan mal-dúnıeniń rahatyn kórip, tárbıelep ósirgen ul-qyzdyń qamqorlyǵyna bólený maǵynasynda túsinilse, qazir zeınetke shyǵý, zeınetker, zeınetaqy degen uǵymdar elimizdiń Ata zańymen belgilenip, el azamattaryna túrli jaǵdaıda beriletin ótemaqy. Ol azamattarǵa zańda kórsetilgen belgili bir jasqa tolǵanda, múgedektigine baılanysty, asyraýshysynan aırylǵanda, arnaýly qyzmet atqarǵan jyldary úshin beriledi.

Zeınetaqy júıesi álem memleketteriniń bárinde bar, tek olardy jınaqtaý men berý máselesi ǵana ártúrli.

Qazaqstan 1998 jyly 1 qańtardan bastap zeınetaqymen qamsyzdandyrýdyń jınaqtaýshy zeınetaqy júıesine kóshti. Jınaqtaýshy zeınetaqy júıesiniń artyqshylyǵy – zeınetaqyǵa jetkilikti aqsha jınaı almaǵan adamdardy da zeınetaqymen qamtamasyz ete alady. Odan beride túrli derbes jekemenshik zeınetaqy qorlary qurylyp, túrli mekemelerde istegen adamdar óz mekemesimen kelisim-shart jasasqan zeınetaqy qorlaryna aqsha aýdaryp otyrsa, 2013 jylǵy 22 tamyzda qyzmet sapasyn kóterý, zeınetaqy aktıvterin durys esepke alý, sondaı-aq zeınetaqy jınaqtaryn josparlaý mádenıetin kóterý arqyly zeınetaqy jınaqtaryn qalyptastyrýda salymshylarǵa uıymdastyrýshylyq kómek kórsetý úshin biryńǵaı jı­naqtaýshy zeınetaqy qory – «BJZQ» AQ qurylyp, sodan bylaı eli­miz azamattarynyń salymdary bir jerge jınalyp, bir ortalyqtan basqarylatyn boldy.

Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy júıesinde árbir azamat óz eńbekaqysynyń 10 paıyzyn zeınetaqy jarnasyna aýdaryp, óz zeınetaqysyn ózi jınaıtyn da, zeınetke shyqqan kezde jınaqtalǵan qarajat salymshylarǵa olardyń jeke zeınetaqy shottary arqy­ly tólenip otyratyn. (Bunyń bá­ri Qazaqstan Respýblıkasynda zeı­­netaqy taǵaıyndaý jáne tóleý tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýııasy negizinde jáne «Qazaqstan Respýblıkasynda zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly» zańymen jáne ózge de zań aktilerimen júzege asyrylady). Degenmen sońǵy jyldarda elimizdiń zeınetaqy qoryna qatysty birneshe reformalaý jumystary júrip, túrli daýly máseleler týyndap júrgen jaıy bar.

Zeınetaqy jarnasyn tóleý tártibi ózgere me?

Ózgeredi. Óıtkeni 2020 jylǵy 1 qańtardan bastap, jumys berýshiler ár qyzmetkeriniń zeınetaqysy úshin negizgi jarnaǵa qosa (ár adamnyń burynnan aýdaryp kele jatqan 10 paıyzdyq jarna), óz qarjy qorynan 5 paıyz jarna aýdaratyn bolady (azamattyq kelisim shartpen jumys isteıtinderge jumys berýshi tarapynan qosymsha 5 proent jarnany aýdarmaıdy). Ol zańmen mindettelgen. Bul bolashaq zeınetkerlerdiń zeınetaqysynyń mólsherin kóbeıtý úshin jasalǵan eken. Alaıda, qyzmetker zeınetke jetpeı qaıtys bolsa, jınaqtalǵan qarajaty muragerlerine berilmeıdi. Óıtkeni zeınetaqy qoryndaǵy qarajat tek jınaýshy ıesine ǵana tıesili dep sanalady.

Zeınetaqy mólsheri óse me?

2020 jylǵy qańtardan bastap zeınetaqy ósedi. Ol týraly osy aıdyń basynda QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Birjan Nurymbetov aıtqan bolatyn.

Elimizde qazir zeınetaqynyń or­tasha mólsheri 86 myń teńge bolsa, joǵary mólsheri 117 myń teńgege jetedi eken. Bul jóninde baıandaǵan B.Nurymbetov: «Ótken jyldyń ortasynda bazalyq zeınetaqy ájep­táýir ósti. Búginde eń tómengi zeı­netaqynyń mólsheri – 35 myń teńge. Bazalyq zeınetaqy 54 myń teńge bolyp otyr. Búginde zeınetaqy tóleý jaǵynan problema joq. Tólemder ýaqytynda beriledi, – degen edi.

Mınıstr zeınetaqynyń mólsheri jyl saıyn ınflıaııadan 2 proentke kóterilip otyrǵanyn aıta kelip: «2020 jyly qańtar aıynan bastap bizdiń barlyq zeınetkerimiz úshin zeınetaqy tólemderi mindetti túrde ósetin bolady. Tólemniń mólsheri ınflıaııanyń ortasha deńgeıine qaraı esepteledi», – dep tujyrdy sózin.

Qazirge kezde elimizde 2 mıllıon 190 myń zeınetker esepke alynǵan. Onyń 1270-i soǵys ardageri jáne osy sanatqa teńestirilgen 22 myń adam bar.

Zeınetaqy qoryndaǵy aqshalar qalaı paıdalanylmaq?

Biraz ýaqyttan beri qoǵam arasynda zeınetaqy qoryndaǵy jınaqtalǵan aqshany belgili bir maqsattarǵa jumsaý máselesi qoǵamda qyzý talqyǵa túsip júr. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev halyqqa Joldaýynda osy máselege arnaıy toqtalyp, zeınetaqy qoryndaǵy aqshany paıdalanýǵa ruqsat berý máselesin sheshýdi tapsyrǵan bolatyn. Bul boıynsha jaýapty QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi zeınetaqy qoryndaǵy qarajattyń bir bóligin paıdalanýǵa qatysty usynystar jasaýǵa daıyndalyp jatqany belgili. QR premer-mınıstrdiń birinshi oryn­basary – qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov Prezıdent Joldaýyn iske asyrý jónindegi jalpyulttyq is-sharalar josparynda zeınetaqy jınaǵyn paıdalanýǵa qatysty tapsyrma bar ekenin aıta kelip, «Úkimetke halyqtyń jekelegen sanattaryna zeınetaqy qoryndaǵy aqshanyń bir bóligin baspana men bilimge jumsaýǵa ruqsat berý týraly tapsyrma berildi. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi múddeli organdarmen birlesip, tıisti usynystardy ázirleıdi. Olar bekitilgen merzimde qajetti usynystardy daıyndap, qoǵamdyq talqylaýǵa shyǵarady dep oılaımyn», – degen bolatyn.

Zeınetaqy qoryn basqa maqsatqa paıdalanýdyń qaýpi bar ma?

Jalpy zeınetaqy qoryndaǵy jınalǵan qarajatty belgili bir maqsatqa tıimdi paıdalanyp, ony kóbeıtip otyrýǵa septigin tıgizetin sharalar jasaý máselesi joǵary jaq­ta birazdan beri áńgime bolyp keledi. Oǵan sebep, keıbir salymshylar zeınet jasyna jetpeı ómirden ótse, olardyń qarjysy jumsalmaı qalady, sondaı-aq qozǵaýsyz turǵan qarajatqa jyl aralatyp kelip turatyn qunsyzdanýdyń áseri tııýi múmkin. Sondyqtan ony jınaqtaýshy azamattardyń paıdalanýyna ruqsat etý (nesıesin óteýge, ıpotekalyq nesıege paıdalanýǵa) kerek degen de áńgimeler bolyp júr. Bul turǵyda QR Ulttyq bank tóraǵasynyń orynbasary Oleg Smo­lıakovtyń pikiri nazar aýdararlyq.

«Men ózim zeınetaqy jınaqtaryn kredıtti jabý úshin paıdalanýǵa qarsymyn. Bul – meniń jeke pikirim. Iá, neshe túrli jaǵdaılar bolady. Qarjylaı qıyndyqtar bolǵanda nesıe alýǵa týra keledi. Kepildik te bar. Al kredıtti aqshamen, ıa bolmasa, kepildikpen óteý kerek. Biraq BJZQ-daǵy jınaqtar zeınetke shyqqannan keıin kerek qoı. Máselen, ol aqshany paıdalanýǵa ruqsat berilse, nesıe alǵan adam zeınetaqy jınaqtaryn jumsap, kepildikten de aırylýy múmkin. Menińshe, ondaı jaǵdaıda zeınetaqy jınaqtaryn kredıtti jabý úshin paıdalanǵan qısynsyz sııaqty», – deıdi ol.

Rasynda elimizdegi barlyq azamattyń zeınetaqy jınaqtary birdeı emes. Sondyqtan zeınetaqy qoryndaǵy aqshalar bógde maqsattarǵa paıdalanylsa, keıbir azamattarǵa zeınetaqysyz qalý qaýpi tónýi múmkin.

2014 jylǵy qazanda Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynan Ázerbaıjan halyqaralyq bankine 250 mln AQSh dollary kóleminde qarjy salynyp, arada úsh jyl ótkende – atalǵan bank ózin sottan bankrot dep tanýdy suraǵan kezde, qazaqstandyqtardyń qarajaty shetelden qaıtpaı qala ma degen qorqynysh bolǵan el arasynda. Biraq Qazaqstan úkimeti ony baqylaýda ustap otyrǵanyn, qarjynyń birtindep qaıtyp jatqany týraly málimdeme jasaǵan bolatyn.

Jasyratyn nesi bar, Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynan elimizdegi bankterdi damytý úshin talaı ret qarjy aýdarylǵan. Máselen, osydan eki jyl buryn Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynan 21 bankke 397 mlrd teńge salynǵany belgili bolǵan edi.

Zeınetaqy qorynan kimder aqsha ala alady?

Qazaqstan Respýblıkasynyń qol­danystaǵy zańyna sáıkes, 2018 jylǵy 1 qańtardan bastap zeınet­aqy jınaǵy aı saıyn tólenedi. Bul zeınetkerlerdiń zeınetaqysyn kóbeıtýge jáne ony uzaq ýaqyt alýǵa múmkindik beredi. Degenmen keı jaǵdaıda zeınetaqyny birden she­ship alýǵa da bolady. Qalaı?

Azamat zeınet jasyna kelgen soń onyń shotyndaǵy aqsha eń tómengi zeınetaqynyń 12 eselengen mólsherinen aspasa, jınaqtalǵan bar qarajatty birden alýyna bolady.

Mysaly, birden sheship alýǵa bolatyn qarajattyń kólemi 2019 jyly 433 296 teńge dep eseptelgen. Osy jyly zeınetke shyqqan adamnyń zeınetaqy qorynda jınaǵan bar aqshasy osy mólsherden artpasa, tolyq alýǵa múmkindik berilgen. Zeınet jasyna jetken salymshylar men 1, 2 toptaǵy ómir boıyna múgedek bolyp qalǵan adamdar zeınetaqyny aı saıyn ala alady.

Zeınetaqy qoryndaǵy qarajat jóninde ne bilemiz?

2019 jylǵy 1 qańtarda zeınetaqy qoryndaǵy qarjy kólemi 9,38 trıllıon teńgeni kórsetken.

Ulttyq bank baspasóz habarlamasynda osy jylda zeınetaqy jınaqtary 1,5 trıllıon teńgege kóbeıgeni aıtylǵan. Sondaı-aq 1 qańtardan bastap mindetti zeınetaqy jarnalary boıynsha salymshylardyń jeke zeınetaqy shottary sany 9,9 mıllıon eken. Byltyrǵy zeınetaqy tólemderiniń somasy 168,6 mıllıard teńgege jetken.

P.S.

«Amanatqa qııanat júrmeıdi» degen sóz bar halqymyzda. Degenmen, qaltasy bardyń báriniń kókeıin aqsha tesken zamanda el azamattarynyń zeınetke shyqqasyn qajetime jumsarmyn dep jınaǵan qarajatynyń talan-taraj bolmaýyn qadaǵalaý da ońaı emes. Jınalǵan aqshanyń qunyn túsýden saqtaımyn dep ınvestıııaǵa salynǵan qarajattarǵa qaýip tónip, halyqqa bergen nesıesinen ústeme aqsha alyp otyrsa da qıyn jaǵdaıǵa túsip qala beretin bankterdi qutqarýǵa zeınetaqy qorynan aqsha bóline bergeni salymshylardy alańdatatyny anyq.

Qandaı reforma jasasa da úkimet el azamattarynyń beınetpen tapqanynyń zeınetin kórýine qıyndyq týdyrmaýy tıis.

Sońǵy jańalyqtar