10 Qazan, 12:29 424 0 Shoý-bıznes Anar LEPESOVA

Gúlnaz Jolanova: Ózimniń oıymnan shyǵatyn róldi áli somdaǵan joqpyn

Onyń úlken ónerge alǵashqy táı-táıi «Qazaq arýy» baıqaýynan bastaldy. Qazaq qyzyna tán ıbasy, aqyly men kórki úılesken boıjetken sol baıqaýdaǵy jeńisinen keıin kıno óneriniń tabaldyryǵyn attady. Búginde ol ulttyq kınonaryqta suranysqa ıe aktrısalardyń biri. Qorjynynda kórermenniń joǵary baǵasyn alǵan 10-ǵa tarta sapaly ról bar. Kópshilikti talantymen ǵana emes, «juldyzbyn» dep keýde kermeıtin qarapaıymdylyǵymen de baýraǵan Gúlnaz Jolanova «Túrkistan» oqyrmandarymen shyǵarmashylyǵyndaǵy jańalyqtarmen bólisti.  

 – Ótken aptadan bastap kópten kútken «Tomırıs» prokatqa shyqty. Fılm­di kórip úlgergen bolarsyń. Kóńi­lińnen shyqty ma?

– Iá, tusaýkeserge arnaıy baryp, áriptesterimmen birge kórdim. Fılm kóńilimnen shyqty. Aýqymy keń, sapasy joǵary. Akterlik quram óte sátti jasaqtalǵan. Kos­tıýmder, lokaııalar, mýzyka – barlyǵy saýatty tańdalǵan, sheber úılestirilgen. Eki jarym saǵat boıy kórermendi jalyqtyrmaı, ekranǵa telmirtý ońaı sharýa emes. Kópirme sózge emes, ekshnǵa kóbirek kóńil bólgeni unady. Aqan Sataevtyń jumysynan kórermen dál osyndaı deńgeı kútti dep oılaımyn.

– Áriptesiń Almıranyń oıynyn qalaı baǵalaısyń? Tomırıstiń túr-tulǵasy dál sondaı bolǵanyna sendire aldy ma?

– Sendirdi, sendim. Almıra óziniń faktýrasymen, túr-tulǵasymen ǵana emes, shy­naıy oıynymen de baýrady. Kıno álemindegi debıýti bolsa da kásibı akterlerden artyq oınamasa, kem túsken joq. Tyńǵylyqty daıyndalǵany, jumysyna úlken jaýapkershilikpen qaraǵany kórinip tur. Qazaq kınosynda júrgen basqa aktrısalardyń eshqaısysyn Tomırıstiń rólinde elestete almaımyn. Rejısserdiń basty beıneni dóp tabýy – óziniń ǵana emes, kúlli qazaq kınosynyń jeńisi deýge bolatyn shyǵar.

–  Ózińdi tarıhı fılmderden qashan kóremiz?

– Osydan eki-úsh jyl buryn Shoqan Ýálıhanov týraly «Qashqarǵa saıahat» atty aýqymdy  fılmge túskem. Ókinishke qaraı, túsirilim aıaqtalmaı qaldy. Aldaǵy ýaqytta jaqsy bir tarıhı kınoǵa túsý buıyrar dep oılaımyn.  Eń úlken armandarymnyń biri osy.

–  Tarıhta aty qalǵan qazaq qyzdarynan kimniń obrazyn somdaǵyń keledi?

– Álııa Moldaǵulovanyń rólin somdaýdy armandaımyn. Eger qazaqtyń dańqty batyr qyzy týraly fılm túsiriler bolsa, mindetti túrde kastıngke qatysyp, barynsha daıyndalyp, ótýge tyrysam.

–  Jaqynda Instagramnan «Kishkentaı ról bolmaıdy» degen jazbańdy kózimiz shaldy. Jalpy, qandaı da bir túsirilimge shaqyrtý alǵanda kelisim bermes buryn qandaı talaptarǵa basa kóńil bólesiń? 

–  Eń áýeli senarııdi muqııat oqyp shy­ǵamyn. Ol basy men aıaǵy, sharyqtaý shegi, dramatýrgııasy bar dúnıe bolýy kerek. Ekinshiden, rejısserdiń kim ekenine, talǵamy men kózqarasy qandaı ekenine kóńil bólemin.

Úshinshiden, jobany túsiretin prodakshnnyń buryn túsirgen týyndylaryna nazar aýdaramyn. Kórermen kóńilinen shyqqan, suranysqa ıe fılmder túsirip júrgen toppen jumys isteýge tyrysam. Tórtinshiden, gonorarǵa qaraımyn. Eger tólenetin aqy jumystyń aýqymyna saı bolsa, esh qarsylyqsyz kelisim berem.

– «Bıznes-po kazahskı» fılminiń jańa bólimin túsirip kelgenderiń týraly da kózi qaraqty kórermen áleýmettik jeliler arqyly habardar. Koreıadaǵy túsirilim qalaı ótti? Qandaı qıyndyqtar boldy?

– «Bıznes-po kazahskı» fılmi on kúndeı Almatyda, eki apta Koreıada túsirildi. Túsirilim óte qyzyqty ári jeńil ótti. Táýligine 2-3 saǵat uıyqtaǵan sátterimiz bolsa da, shaǵymdanbaı, sharshamaı, jumyla kóterdik bar qıyndyqty. Jumysymyzdyń nátıjesi montajdan keıin belgili bolady. Úsh bólimnen keıin tórtinshisin kórermen qalaı qabyldar eken degen qorqynysh joq emes. Dese de, jańa bólim kópshiliktiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrady dep senemin. Óıtkeni senarııi aldyńǵy bólimderden erekshe. Problemalyq tustary kóp. Oqıǵa, qımyl-áreket belsendi. Kórermendi jalyqtyrmaımyz dep oılaımyn.

– Úlken kınoǵa kelgenińe asa kóp bola qoımasa da, qorjynyńa birshama sapaly rólder jınap úlgerdiń. Árqaısysy bir tóbe shyǵar, dese de portfolıońnyń eń joǵarǵy jaǵynan oryn alatyny qaısy?

– Shyny kerek, ózimniń oıymnan shyǵatyn keremet róldi áli somdaǵan joqpyn. «Meniń jumysym!» dep aýyz toltyryp aıtatyn ról aldaǵy ýaqyttyń enshisinde dep oılaımyn.  Degenmen, portfolıomdaǵy jumystardyń arasynda atmosferasy, daıyndyǵy jóninen basqalardan erek turatyny – «Taraz» fılmi.

– Kóbine romantıkalyq komedııa, melodrama janrlaryndaǵy kınolarǵa tústiń. Bir sarynnan jalyqqan joqsyń ba? Qaı janrda baq synap kórgiń keledi?

– Komedııadan jalyqtym dep aıta almaımyn. Ár fılm – bir tájirıbe. Ár túrli ortada, túrli adamdarmen jumys isteısiń. Árqaısynan bir sabaq alasyń. Sondyqtan komedııaǵa taǵy shaqyrsa, bas tartpaımyn. Aldaǵy ýaqytta ózimdi avtorlyq fılmde jáne tarıhı týyndylarda synap kórgim keledi. Fılmografııamda osy janrlardaǵy kınolar kóbirek bolsa deımin.

Ónerde kásibı/kásibı emes degen bólinýshilik baryn ańǵaramyz. Ásirese, ánshiler dıplomsyz án aıtyp júrgen áriptesterin shettetip jatady. Akterler arasynda da bar ma osyndaı jik?

– Bar, árıne. Menińshe, mundaı jik barlyq salada bar, bola beredi de. Alaıda kastıng dırektorlar akterlerdi irikteý kezinde bilimiń joq, dıplomyń joq dep bireýdi shettetkenin kórgen emespin. Túr-tulǵasy men talanty róldi alyp shyǵatyn deńgeıde bolsa, keýdesinen nege ıteredi? Árkimniń óz baǵy, buıyrǵan róli bar.

– Otandyq kınoóndiristiń negizgi taýary – komedııa. Kórermenniń suranysy sol deıdi rejısserler. Al halyq arzan kúlkiden sharshaǵanyn aıtady. Rejısserler eksperıment jasaýdan qorqa ma? Álde bári aqshaǵa kelip tirele me?

– Rejısserler eksperıment jasap júr. Komedııa ǵana emes, trıller, drama janrlarynda túsirilgen fılmder bar. Alaıda jarnamasy álsiz boldy ma, álde akterlik quram asa tanymal bolmaǵandyqtan ba, kóp kassa jınaı almady. Tanymal, qoltańbasy qalyptasqan rejısserlerdiń kóbi komedııa túsiretini jasyryn emes. Olar túsirgen kınolardyń jarnamasy aıqaılap turady. Sondyqtan komedııanyń kórermeni kóp bolýy zańdylyq. Aldyńǵy jyly Qazaqstan men Qyrǵyzstan birlesip túsirgen «Kókpar» sporttyq dramasyna tústik. Ulttyq oıynymyz týraly mazmundy fılm. Jarnamasy da jaman bolmaǵan sııaqty. Ókinishke qaraı, fılmge kóp adam kelmedi. Biraq kassa jınaı almady dep jeńilmeý kerek dep oılaımyn. Tájirıbe jasap, túrli baǵyttta, túrli janrda túsire bersek, sanmen birge birtindep sapa paıda bolady. Kórermen sapaly men sapasyzdy aıyryp, talǵam qalyptasady.

– Senińshe, qazaq kınosy tárbıe quraly retinde óz mindetin laıyqty atqaryp otyr ma?

– Qazaqstannyń kınonaryǵy endi ǵana aıaqtanyp keledi. Bes jyldyń ishinde kınoóndiristiń aıtarlyqtaı óskeni ańǵarylady. Báseke paıda boldy. Dese de, áli kommerııalyq deńgeıde ekenimizdi moıyndaý kerek. Kınogerler qandaı da bir dúnıe usynarda eń áýeli naryqta ótimdi me degen suraqqa bas qatyrady. Qoǵamǵa kerekti, qundy taqyryptardy kóteretin deńgeıge táı-táılap bolsa da kele jatyrmyz dep oılaımyn.

 – Suhbatyńa rahmet! Shyǵarmashylyq tabys tileımiz!

Suhbattasqan

Anar LEPESOVA

Sońǵy jańalyqtar