10 Qazan, 12:03 423 0 Rýhanııat Anar LEPESOVA

TOQTAMYS HAN

Ortaǵasyrlardaǵy álemdik tarıhnamanyń túrkilik áleýetin aıǵaqtaıtyn ataqty Joshy ulysynyń – Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyn tól tarıhymyzben baılanystyra ulyqtaýdyń mártebesi bıik. Bodandyq bılik óz tarıhyn túgendeýge tyıym salǵan halqymyzdyń memlekettilik qurý tájirıbelerin tarıhı ýaqyt aıasynda saralap otyrýdyń  qoǵamdyq jáne ǵylymı mańyzy zor. Qazaqstan Prezıdenti Q.J. Toqaevtyń halyqqa Joldaýynda qoǵamnyń tarıhı jadyna qatysty irgeli máseleler kóterildi.

Altyn Ordanyń baı tarıhy tóltýmalyq jergilikti, shyǵystyq narratıvti qoljazbalyq jáne eýropalyq, qytaı, orys tilindegi jazba, folklorlyq, zattaı derektermen aıǵaqtalyp, asa úlken tarıhnamalyq mektepterdi qalyptastyrdy. Imperııa tarıhy týraly mundaı eńbekterde Joshy – Batyıdan (Saıyn) jalǵasatyn Altyn Ordanyń uly handary men Edige syndy ámirleri, olardyń taqqa talastary, dıplomatııalyq qarym-qatynastary, otyryqshylar men kóshpendiler álemi, úzdiksiz júrip jatqan etnıkalyq, etnosaıası úderister, ekonomıkalyq, rýhanı, mádenı, dinı máseleler san qyrynan zerttelip, metodologııalyq túrli ádis-tásildermen qarastyrylyp keldi. Munyń bári Joshy ulysynyń tarıhyn júıeli túrde, tarıhı obektıvtilik turǵysynan zerttep, zerdeleýdiń ózektiligin kórsetip beredi.

Joshy ulysynyń tarıhı tulǵalary týraly da osy pikirdi aıtýǵa bolar edi. Máselen, orystyq-keńestik tarıhnamada barynsha synǵa ushyraǵan, naqtyly tarıhı orny men tarıhı tulǵasyna tolyqqandy baǵasy berilmegen Altyn Ordanyń qaıratty hany Toqtamys han. Bul ustanym orys tarıhı derekkózderiniń negizgi qory jylnamalardaǵy Toqtamys hannyń orys bodandaryna, Máskeýge qatysty saıasatyna (ataqty Máskeýge joryq) baılanysty málimetterinen týdy.

Kóshpeliler qurǵan Joshy ulysynyń keıingi tarıhy – memlekettiń ydyraýy men onyń quramyndaǵy túrki, mońǵol halyqtarynyń otarǵa aınalyp, orys bıligine baǵynýy bul máselelerdiń zerttelýin bir baǵytqa burdy.

Toqtamys hannyń Altyn Orda bıleýshisi retinde memlekettik tutastyqty qalpyna keltirý saıasatynyń strategııalyq mańyzy zertteýlerde eskerýsiz qaldyryldy.

Ortaǵasyrlyq memlekettik qurylymdardaǵy bıliktiń muragerlik aýysýy ózara taq úshin kúresti damytty. Imperııalyq dástúr elder men halyqtardy baǵyndyryp, jaýlap alýshylyq saıasatty alǵa shyǵardy. Memleket tarıhyndaǵy uly tulǵalardyń is-qareketteri sol dáýirdiń sıpatyna qaraı qalyptasty. Beıbit ómir men ekonomıkalyq-áleýmettik, rýhanı damýdyń órleýi men quldyraýy qatar júrdi.

Toqtamys tulǵasy túrki halyqtarynyń folklorynda, dalanyń aýyzsha tarıhynda jıi kezdesedi. Toqtamys handy qazaqtyń qarııa sózi «Bizdiń halyq Toqtamysty jamandaǵanyn qoımaıdy, kórse bas uryp tońqaıǵanyn da qoımaıdy» dep baǵalaıdy.

Kóshpendilerdiń tarıhı jady tereń saqtaǵan han tulǵasyn, ony tarıh sahnasyna shyǵarǵan Joshy ulysynyń tarıhyn búgingi urpaqtary túrki-qazaq halqynyń tereń tanyp bilýge, zerdeleýge umtylýy qısyndy.

Bul baǵytta Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty «Uly dalanyń uly esimderi» taqyrybynda memlekettik tapsyrys boıynsha oryndalatyn ǵylymı joba aıasynda han tulǵasyn zertteýge basa nazar aýdaryp otyr.

Toqtamys shamamen 1342-1406 jyldary ómir súrdi. Áýlettik tegi – Joshynyń Toqaıtemirinen taraıdy. Toqtamystyń balalyq shaǵy týraly shyǵys derektemelerinde ata-babasynyń Mańǵystaýǵa ıelik etkeni, ákesi Túıqojanyń Aq Orda hany Orys hanǵa baǵynbaýynan óltirilgeni habarlanady.

Jas Toqtamysty qorǵap, onyń bılikke jetý jolyndaǵy ambıııasyn saıası-áskerı turǵydan qoldaýdy sol kezeńniń asa iri tulǵasy Máýerennahr bıleýshisi Ámir Temir júzege asyrdy. Sonyń arqasynda Toqtamys 1378-1379 jyldary Aq Ordaǵa joryq jasap, Syǵanaq qalasyn basyp alyp, memleket bıligin óz qolyna alady. Budan soń Altyn Orda taǵyna umtylady. Imperııa bıligin «zańsyz» ıelenýshi, áskerı qolbasshy Mamaıdyń orys áskerlerinen Kúlik (Kýlıkovo) shaıqasyndaǵy jeńilis, Toqtamystyń Altyn Orda taǵyna kelýine qolaıly sátti týǵyzdy.

Toqtamys han 1380-1397/98 jyldary Joly Ulysynyń bıleýshisi boldy. Tarıhnama Altyn Ordanyń saıası turaqtylyǵy men ekonomıkalyq órkendeýin osy kezeńmen baılanystyrady. Toqtamys Altyn Orda ıeligin burynǵy qalpyna keltirýge umtyldy. Saraı, Qajy-Tarhan, Qyrym, Horezm ımperııa quramyna qaıtaryldy. 25 jyldyq mejeni quraıtyn taq úshin bolǵan bılik turaqsyzdyǵy toqtady.

Ekonomıkalyq damý aqsha reformasymen kórinis tapty. Onyń tusyndaǵy «Toqtamys hannyń jarlyqtary» Joshy ulysynyń kúsh-qýatyn dáleldeıtin tarıhı derekke aınaldy.

Toqtamys hannyń orys knıazdyqtarynyń separatıstik pıǵylyn basyp, ımperııalyq tutastyqty qaıtarý áreketin jylnamalar da, orys tarıhnamasy da táptishtep jazdy. 1382 jyly 24 tamyzda Toqtamys han áskerimen Máskeýge shabýyl jasaıdy. 26 tamyzda Máskeý ordalyqtarǵa berildi. Pereıaslavl, Vladımır, Iýrev, Zvenıgorod, Mojaısk t.b. orys qalalary men jerleri baǵyndyryldy.

Toqtamystyń ımperııalyq bılik qurýǵa umtylysy «saıası-áskerı qamqorshysy» Máýerennahr bıleýshisi Aqsaq Temirdiń qarsylyǵyn týdyrdy. Budan keıin eki tarıhı tulǵanyń arasynda bılik tutastyǵy úshin kúres bastaldy. Ásirese tarıhı derekter Toqtamystyń 1387 jyly Kavkazdaǵy Kýra ózeninde, 1391 jyly Qundyzsha ózeni boıynda, 1395 jyly Terek ózenindegi shaıqasta Temir áskerinen jeńilgenin ataıdy.

Shyńǵys-Joshy  urpaǵynyń  bılikti saqtap qalý áreketi kúreske toly edi. Joshy ulysynyń tarıhynda taq tartysyna qatysýshylar arasynda han tuqymy emes tulǵalar da bolǵany belgili. Imperııanyń saıası-ıdeologııasynda shyńǵysshyldyq «zańymen» keıingi edigeshildik ıdeologııasynyń ómirge kelýi sonyń bir tarıhı aıǵaǵy.

Osy oraıda Toqtamys hannyń  Edige bımen qaqtyǵysy jáne ózara soǵystary jan-jaqty zertteýdi qajet etedi. «Qaradan» shyqqan Edigeniń bıleýshi áýletke qarsy kúres júrgizýdiń qym-qıǵash tásilderin meńgerip, keıingi «Noǵaı Ordasynyń» negizin qalaýshy tulǵa deńgeıine kóterilýi tarıhnamalyq saraptaýlarǵa muqtaj. Edigemen kúreske túsken Toqtamystyń  1397 jyly Uly  Lıtva koroli Vıtovtpen qarym-qatynas ornatýy saıası-áskerı odaqtasýdyń  sol zamandaǵy sıpatty kórinisi. Toqtamys hannyń 1399 jyly Uly Lıtva knıazi Vıtovtpen qosylyp, Altyn Orda taǵyn qaıtarý áreketi ámir Edige tarapynan jeńilis tapty. Budan soń Vorskla ózeni boıynda Altyn Ordanyń kelesi bıleýshisi Temir Qutlyǵ pen Edige jasaqtarynan Toqtamys áskeri taǵy da jeńildi. Tarıhı derekter, jylnama Toqtamys hannyń ólimin Edigege tańady.

Ortaǵasyrlyq túrki-qazaq tarıhynyń halyq­aralyq baılanystary men dıplomatııasy búge-shigesine deıin zertteldi dep aıtýǵa áli erterek.

Óz zertteýinde «Joshy ulysyndaǵy qaıratty tórt hannyń biri bolǵan – Toqtamys han» dep ult tarıhynyń tereń zertteýshisi M. Tynyshbaev ádil baǵasyn bergendeı,  han tulǵasy asa salmaqty jáne kúrdeli.

Toqtamys hannyń Altyn Ordanyń bir murageri retindegi tarıhı tulǵasy men qaıratkerlik bolmysyn jańa kózqarastarǵa súıengen metodologııalyq izdenister negizinde keńinen taldaǵan jón. Ǵylymı aınalymǵa memlekettik «Mádenı mura» baǵdarlamasynan bastaý alǵan qazaq tarıhyna qatysty san alýan tarıhı derektemelerdiń mol qory engizilýi jáne joǵaryda aıtqanymyzdaı, ústimizdegi jylǵy Prezıdent Joldaýynda tól tarıhymyzdyń asa mańyzdy kezeńin zerdeleýge mán berilýi bul iske negiz bolady. Qazaq tarıhynyń ózinen alystalǵan kezeńin, ulttyq tarıhnamaǵa batyl engizip, turaqty zertteý taqyryptaryna aınaldyrý ýaqyt enshisinde. Altyn Ordanyń tarıhnamalyq áleýetin ǵylymı tanymnyń sabaqtastyǵy turǵysynda qarastyryp, osynaý tarıhı tulǵanyń tarıhymyzdaǵy orny men baǵasyn tereń zerttep, qorytyndy jasaýǵa kúsh jumsaýymyz kerek.

 

Gúlbaný  Júgenbaeva,

Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne

Etnologııa ınstıtýtynyń Tarıhnama, derektaný jáne zamanaýı metodologııa bóliminiń meńgerýshisi,

tarıh ǵylymdarynyń doktory

Sońǵy jańalyqtar