10 Qazan, 10:23 139 0 Rýhanııat Ahmet ÓMIRZAQ

Qazaq tiliniń endigi damýyn latyn grafıkasyndaǵy jańa álipbı belgileıdi

Sońǵy kezderi zamanaýı ózgeristerge baılanysty qazaq tilin damytýdyń jańa deńgeıine kóshý máselesi kóterilip, onyń bir tetigi retinde latyn negizdi jańa qazaq álipbıin jasaý kózdel­gen-di. Memleket tarapynan til­di damytýdyń bul shara­sy­na nazar aýdaryp, mańyzdy she­shimder qabyldandy. Sonyń bastysy – «Qazaq tili álipbıin kırıllıadan latyn grafıkasyna kóshirý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2017 jylǵy 26 qazandaǵy №569 Jarlyǵy edi.

Sodan beri latyn gra­fı­ka­syn­daǵy qazaq álipbıiniń bir­neshe jobasy jasalǵan-dy. Bi­raq olardyń kem-ketigi el ara­syn­da biraz sóz bolyp, mamandar talqysyna túsip, aqyry latyn grafı­ka­syna negizdelgen Qazaq tili álipbıi jańa redakııada – QR Prezıdentiniń 19.02.2018 № 637 Jar­lyǵymen bekitilip, ja­rııa­­lan­ǵan kúninen bastap qolda­nys­qa engizildi. Qazir osy álip­bıdi túsin­di­rý, úıretý ju­mystary júr­gizilýde. Osyǵan baılanysty Qa­zaqstan Respýblıkasy Máde­nıet já­ne sport mı­nıs­trligi Til saıa­­saty komıteti janynan qu­rylǵan «Til-qazyna» ulttyq ǵy­lymı-prak­tıkalyq ortalyǵy jer-jerde BAQ jáne baspa ókil­derimen kezdesý ótkizip, jańa álipbıdi úırengende qandaı ózge­shelikterge nazar aýdarý kerek ekenin túsindirý maqsatynda se­mınarlar uıym­das­tyryp jatyr. Sonyń biri – al­dyń­ǵy aptada Almaty qalasynda «Al­maty» qonaqúıiniń májilis za­lyn­da ótken «Jańa emle: qurylymy men mazmuny» (Jańa emle: qurylymy men mazmuny») atty respýb­lı­kalyq shara.

 Sharada «Jańa álipbı di qabyl­daý­dyń negizgi alģysharttary» (Jańa álipbıdi qabyldaýdyń negizgi alǵy­shart­tary) taqyrybynda Shaısultan Shaıah­met­ov atyndaǵy «Til-qazyna» ulttyq ǵy­ly­mı-praktıkalyq ortalyǵynyń at­qa­rýshy dırektory Erbol Tileshov, «Jańa álipbı di meńgerýdegi IT jobalar» (Jańa álipbıdi meńgerýdegi IT jobalar) taqy­ry­bynda «Til-qazyna» ulttyq ǵylymı-prak­tıkalyq ortalyǵy Qoǵammen baı­lanys basqarmasynyń basshysy Móldir Ba­qytqyzy, «Latyngrafı kaly jańa álipbı negizinde sapaly qazaqtildi kontent qalyp­tastyrý: máseleler men usynystar» (Latyn­gra­fıkaly jańa álipbı negizinde sapaly qazaqtildi kontent qalyptastyrý: máse­leler men usynystar) taqyrybynda «Til-qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń ǵalym hatshysy, fılolo­gııa ǵylymdarynyń kandıdaty Anar Fa­zyl­janova, «Jańa emle: sózderdi bosa­ralyq­pen jáne bosaralyqsyz jazýdyń sebepteri, anyqtaý belgileri» (Jańa emle: sózderdi bo­saralyqpen jáne bosaralyqsyz jazý­dyń sebepteri, anyqtaý belgileri) taqy­ry­bynda A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bili­mi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyz­met­keri, fılologııa ǵylymdarynyń dok­tory, professor Quralaı Kúderınova baıandama jasap, jańa álipbıge kóshken kez­de aldymyzdan túrli máseleler jaıyn­da túsiniktemeler berdi.

Shara barysynda jıynǵa qatysyp otyrǵan BAQ ókilderi, baspagerler baıan­da­mashylarǵa suraqtar qoıyp, qazaq tili men álipbıine qatysty ózderin tolǵan­dy­ryp júrgen máselelerdiń jaýabyn aldy.

Sonymen, «Jańa emle: qurylymy men mazmuny» atty semınarda ne aıtyldy?

Jalpy, álipbıdi ózgertý jaı-jaıdan bolmaıtyn nárse. Qazaq halqy bir ǵa­syr­daı ýaqyttyń ishinde osymen tór­tinshi ret ózgertkeli otyr.

Qazaq til bilimi ǵylymy men ádebıet­ta­nýynyń negizin salǵan Ahmet Baı­tur­synuly 1910 jyldan bastap arab gra­fı­kasy negizinde qazaq álipbıin jasady da, ony 1912 jyly tolyq qoldanysqa en­gizdi. «Tóte jazý» atanǵan bul qazaq álip­bıi 1917 jylǵa deıin qoldanylyp keldi de, 1929 jyly qazaq álipbıi latyn gra­fı­kasyna kóshirilip, ol 1940 jylǵa deıin qoldanysta boldy. Odan soń kırıl álip­b­ıine kóshken qazaq tili osy álipbımen 80 jylǵa jýyq tynystady. Endi osydan eki jyl buryn memleket tarapynan qa­byl­danǵan jarlyq boıynsha latyn grafıkasy negizindegi jańa qazaq álipbıi qoldanylatyn bolady.

Shyn máninde, buryn álipbı ózger­týge saıası sıpat berilmeıtin. Al búgingi jaǵ­­daıda ol eldiń saıası-ekonomıkalyq da­mýy­na ıgi áserin tıgizetini málim bolyp otyr. Álemde jınaqtalǵan bilim qory, negizinen, latyn grafıkasynda jasalǵan. Onyń ústinde Keńestik kezeń­degi orys­tan­dyrý saıasatynyń kesiri qa­zaq tiline orasan zor zııanyn tıgizdi. Orys tilindegi sózderdi durys jazyp, aıtý úshin tilimizge sol tilden engen basy artyq dybys­tar­dyń áli kúnge de­ıin túspeı kele jatqany da tildik eks­pan­sııa ekeni belgili. Latyn­ne­gizdi jańa qazaq álipbıinde osy jaǵ­daılar es­kerilgen. Qazirgi álipbıde 32 tańba bar. Biraq dybystardyń sany men tańbalaný áli de jetildirilý ústinde.

Jańa álipbıdi jasap, qabyldap qoı­ǵanmen óz-ózinen qoldanysqa enip ke­te bermeıtini túsinikti. Bul jaǵynan alǵanda, «Til-qazyna» ulttyq ǵylymı-prak­tıkalyq ortalyǵynyń aqparattyq tehnologııalyq bólimi jańa álipbıdiń halyqqa túsinikti bolyp, sińisip ketýi úshin ter tógip jatyr. Olar jasaǵan jańa álipbıge qatysty túrli qosymshalar qazlatyn.kz saıtyna ornalastyrylǵan. Onda jańa álipbıdegi tańbalardy kórip, dybystalýyn estı alasyz. Sonymen birge kırıll álipbıindegi mátinderdi jańa la­tyn grafıkasyndaǵy mátinge aýdaryp be­retin konverterdi paıdalana alasyz. Sondaı-aq qazaq tilindegi saıttardyń búkil mátinin jáne google.com sekildi izdeý saıttaryn jańa álipbımen oqýǵa múmkindik beretin plagınder jasap shyǵarǵan. Onyń bárin ınternetten tegin kóshirip alyp, paı­da­lana berýge bolady. Al sózderdiń ma­ǵy­nasy, durys jazylýy, qujattar men termınge, t.b. qatysty bilgisi kelgender qazlatyn.kz saıtynyń ishinde turǵan sozdikqor.kz, atau.kz,       qujat.kz, termincom.kz, emle.kz saıt­ta­ry­nan bilýine bolady.

Jańa álipbıge qatysty qazaq tilinde sapaly kontent (aqparat, qujattar, maǵ­lu­mat, ınformaııa, aýdıo jáne beıne faıldar) qalyptastyrý isi. Ol, árıne, kóp ýaqyt pen eńbektenýdi qajet etetin nárse. Degenmen kontent jasalmasa, tilde damý bolmaıdy. Óıtkeni qaısy til bolsa da sapaly kontent mol bolyp, izdegen nárseńdi taba alsań ǵana tildi paıdala­na­syń. Sondyqtan kontent ja­saý isine asa saýattylyq pen yjda­hat­tylyq kerek. Óıt­pegen kúnde jasalǵan nárseniń sapa­syz­dyǵynyń kesiri tildiń qoldanylýyna kesirin tıgizedi. Osyndaı kemshiliktiń aldyn alý úshin ne isteý kerek? Qazaq tiliniń Ulttyq korpýsy jasalýy qajet!

Korpýs degenimiz – mátinderdi elek­tron­dy túrde jınaýǵa negizdelgen aqpa­rat­tyq-anyqtamalyq júıe bolyp sanalady. Eger qazaq tiliniń ulttyq kor­pý­sy jasalsa, kez kelgen adam qazaq tilin­degi kez kelgen sóz týraly jan-jaqty máli­met (sózdiń túbiri, týra jáne aýys­pa­ly maǵynasy, tulǵasy, oǵan jalǵanatyn qo­symshalardyń túrleri, t.b. derekter) ala alady. Álemde qazir, retimen aıtsaq, aǵyl­shyn tiliniń (qoldanysqa beıim­del­gen 2 mlrd sózdi qamtıdy), japon tiliniń, fın tiliniń, orys tiliniń ulttyq kor­pýs­tary jasalǵan. Demek, ol tildegi kez kel­gen sóz týraly tolyq málimet alýǵa múm­kin­dik bar degen sóz. Óıtkeni, Ulttyq til kor­pýsy – til mamandary tarapynan ǵa­syrlar boıy jasalǵan sózdikter men grammatıkalardyń múmkindiginen de jo­ǵary turatyn anyqtama. Shynyna kel­gende, qazaq tili jaıyndaǵy aıtys-tar­tys­tyń tolastamaı kele jatqanynyń, ıaǵnı, termın jasaý, sózderdi aıtý men jazýdaǵy túrli kelispeýshiliktiń týyndaı berýi qazaq tiliniń ulttyq korpýsynyń joqtyǵynyń saldary.

Qazaq tilindegi sózderdiń jazylýynda qandaı prınıpter bar? Rasynda, sóz­der­diń arasyn ashyp jazý, tynys belgilerin tıis­ti ornynan qoıýdyń úlken mańyzy bar. Eger sózderdiń bári qosylyp jazylsa, onda búkil mátindi toqtamaı oqýǵa týra keler edi, sondaı-aq onyń ishindegi ataý sózder men basqa sózderdiń aıyrmasy bolmaı, sol sııaqty sózderdi jazýdan oqyp otyryp, onyń qandaı mánde qol­da­nylyp, qandaı kóńil-kúıde aıtyl­ǵa­nyn bilý múmkin bolmas edi. Mine, osy qa­jet­tilikter sózderdi bir-birinen aıyr­yp jazýǵa alyp kelgen. Biraq tildegi qol­da­nysy men ma­ǵy­nasyna qaraı sózder bólek te, qosylyp ta, aralary defıspen biriktirilip, syzyq­sha­men, útirmen aıry­lyp jazylady. Mu­nyń bári jańa latyn grafıkasyndaǵy qazaq álipbıine kóshpes buryn bir retke keltirip alatyn nárse. Jáne ol BAQ-tarda, baspa sala­synda bir­yń­ǵaı qoldanylýy tıis. Sonda ǵana qazaq tilin saýatty qoldaný men damytýǵa jol ashylady.

Mine, osy jaılardyń bári semınarda sóz bolyp, kóptegen talasty máselege aı­na­lyp júrgen jaılarǵa túsinikteme be­rildi. Baıandamashylar semınarǵa qa­tys­qan BAQ jáne baspa ókilderiniń suraq­ta­ryna jaýap bere otyryp, qandaı másele bol­sa da, til ǵylymymen túbegeıli aı­na­lysyp ǵalymdardyń pikirimen sa­na­sýǵa, solardyń ǵylymı eńbekterinen úırenýge shaqyrdy.

Shyn máninde, qazaq til bilimi salasy búginde ábden jetilgen ǵylym. Bir ǵa­syr­dan asa ýaqyt júzdegen ǵalymdar qazaq tilin sala-salaǵa bólip, jan-jaqty zert­tep, tııanaqty tujyrymdar jasaǵan. Tili­miz jańa grafıkaǵa kóshý barysynda jo­ǵarydaǵy aıtylǵan til biliminiń jetis­tikterin ıgere alsaq, qazaq tili damýdyń jańa satysyna kóterilip, ultymyz saýat­ty, bilimdi ultqa aınalmaq.

Sońǵy jańalyqtar