9 Qazan, 15:40 198 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

Sham shaharyndaǵy qazyna: Ál-Farabı mavzoleıi eki eldiń dánekerine aınalýy tıis

Qazaqstan Respýblıkasynyń Pre­zıdenti Qasym-Jomart Kemel­uly Toqaev 2019 jylǵy 2-i qyr­­­kú­ıek­­­tegi Parlament palata­lary­­­nyń birlesken otyrysyndaǵy kezek­ti sessııanyń ashylýynda Qazaqstan halqyna Joldaýyn jarııalady. Joldaýda keler jy­ly toılana­tyn Ábý Nasyr ál-­Farabı baba­myzdyń 1150 jyl­dyǵyn halyq­aralyq deńgeıde atap ótýge Úkimetke tapsyrma berdi.

Prezıdent Joldaýyndaǵy, «Rýhanı jańǵyrý» memlekettik baǵdarlamasy men Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Uly da­la­­nyń jeti qyry» maqalasyndaǵy negiz­­gi maqsat-mindetterdi júzege asyrý maq­­­satynda uly ǵulamalardyń bire­geıi, «ekin­­­shi ustaz» atanǵan Ábý Nasyr ál-Fara­­bıdiń 1150 jyldyq mereı­toıy­nyń qar­­sa­ńynda búginge deıin at­­­qa­rylǵan is­ter­­diń qorytyndysyn kórýge jáne keler jyly mereıtoı sheń­­­berinde júzege asyryla­tyn sharalar týraly bilý úshin farabı­ta­ný­­shy ǵalym­darmen, qurylysshy-ma­man­­­­dar­men birge qazaqstandyq arnaıy dele­­­­ga­ııanyń quramynda Túrkııanyń Ystan­bul, Lıvannyń Beırýt, Sırııanyń Damask qalalaryna issaparmen baryp qaıttyq.

Sapar barysynda ǵulama ǵalym, oıshyl, fılosof Ábý Nasyr ál-Farabı baba­myz ben Deshti Qypshaq dalasynan erik­siz kelip, 17 jyl Mysyrdy bıle­gen Sultan Áz-Záhır Beıbarys babamyz­dyń basyna zııarat etýdi Qazaqstan tarapynyń qar­jylandyrýymen salynǵan «Ál-Fara­bı mádenı-tarıhı ortalyǵy jáne kesenesi» qurylysynyń qazirgi jaı-kúıi­men jaqynyraq tanysýdy, 2020 jy­ly Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyl­dyǵyn ótkizýge daıyndyq sharalaryn uıym­dastyrýdy maqsat tuttyq. Sondaı-aq Qazaqstan men Sırııany jaqyndastyrý úshin eki el arasyndaǵy ortaq tarıhı jáne mádenı qundylyqtardy nasıhattap, gýmanıtarlyq qarym-qatynastyń tıim­di tuǵyrnamasyn qurý da basty mıssııa­myzdyń biri boldy.

Qazaqstandyq delegaııa quramynda osy joldardyń avtorymen birge ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıver­sıtetiniń rektory, akademık Ǵalymqaıyr Mutanov, tanymal kınorejısser, senarıst Sergeı Ázimov jáne onyń túsirý toby, belgili jýrnalıst, «QAZAQSTAN» telearnasyndaǵy «Parasat maıdany» baǵdarlamasynyń júrgizýshisi Darhan Ábdik jáne telearnanyń túsirýshiler toby, sondaı-aq ál-Farabı atyndaǵy QazÝU-dyń shyǵystaný fakýltetiniń dekany Yqtııar Paltóre boldy.

Ǵulama murasy – zor qazyna

Sapar kezinde qazaqstandyq delegaııa músheleri Damask ýnıversıtetiniń rektory, professor Muhammed Mahır Qabaqıbımen kezdesti. Ýnıversıtet rektory M.M.Qabaqıbı qazaqstandyq delegaııamen, onyń ishinde ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, akademık Ǵ.Mutanovpen áriptes retinde kezdesip otyrǵany zor mártebe ekenin aıtty. Eki ýnıversıtet basshysy ózara qurylymdyq dıalog quryp, qarym-qatynastardy nyǵaıtý baǵytynda pikir almasty. QazUÝ-dyń rektory Ǵ.Mutanov ál-Farabıge degen jalpy kópshiliktiń tanym kókjıegin keńeıtip, bizge jazyp qaldyrǵan fılosofııalyq oı-tolǵamdary men jalpy adamzattyń baqytty ómir súrýine qatysty aıtqan mańyzdy oılaryn búgingi kúnmen baılanystyrýdyń ózektiligine erekshe toqtaldy. Beıbit ári baqytty ómir súrý jolynda jastardy, jalpy qoǵamnyń árbir múshesin saýatty, salıqaly ári tózimdi bolýǵa tárbıeleýde ýnıversıtetterdiń róli zor ekendigin jetkizdi.

Bizdiń kelgendegi eń basty maqsatymyz – eki eldiń arasyn jaqyndastyrý bolyp tabylady. Sonyń ishinde, gýmanıtarlyq, mádenı saladaǵy baılanystardy ornatý da bar. Sebebi eki eldiń ortaq tarıhy, dini bar, mádenıetiniń tamyry tereń.

Kóne bilim ordasy, álemge áıgili Damask ýnıversıtetinde bolý – biz úshin zor mártebe. Sebebi Sırııany ózimizge ja­qyn el dep sanaımyz. Bul – kúlli adam­zattyq órkenıettiń, mádenıettiń toǵys­qan jeri. Alǵashqy bilim men ǵy­lym­nyń órkendegen jeri. Sol sebepti ýnı­versıtettiń mártebesi de joǵary deńgeıde ekenin bilemiz. Sırııa eli orta ǵasyrlardyń basynda, ıslam renessansyna úlken úles qosty, sondyqtan mundaı bilim shańyraǵynyń bedelin moıyndap qana qoımaı, zor yqylas bildiremiz. Negizgi dinimiz ıslam bolǵandyqtan, tarıhymyzda ortaq nárseler kóp ekeni daýsyz. Qazaqtyń kórnekti tulǵalary – ál-Farabı jáne Sultan Beıbarys baba­larymyzdyń osy jerde máńgilik meken tapqanyn tarıhtyń ózi kórsetip otyr. Ol jaıdan-jaı emes. Óıtkeni oǵan úlken negizdemeler baryn bárimiz bilemiz. Sońǵy kezderi Sırııadaǵy qıyn jaǵdaı bizdi de alańdatady. Sol sebepten Elbasymyz bastama kóterip, «Astana proesi» dep atalatyn úlken alańdy qurdy. Sırııadaǵy shıelenis máselesin sheshýge Qazaqstan da zor úles qosty. Qazir Sırııada sál tynyshtyq ornasa, oǵan Elbasymyz bastamasynyń oń áseri bolǵanyna kóńilimiz tolady.

Ol ortaq mádenıet, din, tarıh negizinde bolashaqta Damask ýnıversıtetindegi áriptesterimen ortaq jobalardy birlesip iske asyrýǵa múddeli ekenin málim etti. «Osy jolǵy saparymyzdyń negizgi sebepteriniń biri – osy. Eger ýnıversıtetter, bilim men ǵylym salasynda eńbek etip júrgen qaıratkerler, jastar bir-birimen jaqyndassa, ol aldaǵy ýaqytta eki eldiń arasyn jaqyndastyrady.

Ál-Farabıdiń esimin ıelenip otyr­ǵan Qazaq ulttyq ýnıversıteti ál-Fa­ra­bıdiń izgilik qoǵamy ıdeıasy negi­zinde QazUÝ ınnovaııalyq-teh­nolo­gııalyq tuǵyrnamamen qatar rýha­nı-adamgershilik qundylyqtarǵa negiz­delgen «Ýnıversıtet 4.0» jańa býyn ýnıver­sıtetiniń modelin jasaǵandyǵyn aıtty. Bul jobany Birikken Ulttar Uıymynyń (BUU) Nıý-Iorktegi shtab-páterinde tanystyryp, osy uıymnyń qoldaýymen ony halyqaralyq deńgeıde júzege asyrýǵa usynys bildirgendigin tilge tıek etti. Osylaısha Qazaq ulttyq ýnıversıteti BUU Órkenıetter alıansymen birlesip «Qaıyrymdy qoǵam aza­mat­taryn qalyptastyrý. Qazirgi zaman­ǵy ýnıversıtetterdiń mıssııasy» atty halyqaralyq jobany júzege asyra basta­ǵandyǵyn túsindirip berdi. Sondaı-aq kúni búginge deıin ál-Farabı atyn­daǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Túrkııa, Ior­danııa, Mysyr, Italııa, Qytaı, Úndi­stan, Bolgarııa sııaqty taǵy basqa el­der­diń jetekshi ýnıversıtetterinde «ál-Farabı» atynda 12 ǵylymı-bilim berý ortalyǵy, Túrkııa men Úndistanda «ál-Farabı» atynda mýzeı úıiniń ashyl­ǵandyǵyn jetkizdi.

Sóz kezegi kelgende Qazaqstan men Sı­rııany tereń tarıh biriktiretinin atap óttim. Qazaq halqynda «Óli razy bolmaı, tiri baıymaıdy» degen qanatty sóz bar. Osyndaı qaǵıdany ustanǵan Elbasymyz Nursultan Nazarbaev 2007 jyly Sırııaǵa barǵan saparynda qos babamyzdyń basyna zııarat etip, ál-Farabı mavzoleıi qurylysynyń qazyǵyn qaqqanyn jáne Sultan Beıbarys mavzoleıiniń kúrdeli jóndeýine batasyn bergenin eske saldym. Atalǵan qurylystar Qazaqstan tarapynan 2011 jyly aıaqtaldy. Biraq olardyń ashylýy, iske qosylýy Sırııadaǵy saıa­sı ahýaldyń qıyndyǵyna baılanys­ty iske aspady. Sondyqtan barsha qazaqstandyqtardyń Sırııadaǵy jaǵdaıdyń tezirek qalypqa túsip, osy elde beıbitshilik ornaýyna tilekshi ekenin jetkizdim.

Elbasymyz, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Máńgilik el» ıdeıasy ál-Farabı baba­myzdyń «Qaıyrymdy qalanyń turǵyn­dary» eńbeginen bastaý alady. Shynynda da osynaý eldik ıdeıany júzege asyrýymyz úshin, bizge ál-Farabıdeı ǵulama babamyzdyń artynda qalǵan ǵylymı murasyn halqymyzdyń ıgiligine paıdalanatyn kez keldi. Sol sebepten mereıli datanyń aldynda ál-Farabı babamyzdyń bizge áli beımálim Iranda, Túrkııada, Sı­rııa­da jáne Eýropanyń elderinde jat­qan­ barlyq qundy eńbek­terin jınastyryp, jańa zamanǵa saı qazaq, orys tilderine aýdarýymyz kerek. Sol eńbekterdi bolashaq urpaqty tárbıeleýge oqý quraly retinde paıdalanýymyz qajet. Qazir ál-Farabıdiń eńbekteriniń sany ártúrli aıtylyp júr, onyń ishinde 20 shaqtysy ǵana qazaq, orys tilderine aýdarylǵan. Biraq ol keńes zamanyndaǵy ateıstik kózqaraspen aýdaryldy. Endeshe uly oıshyldyń eń­bek­terin jınastyryp, aýdarý – aldaǵy ýaqyttyń enshisindegi is.

Kezdesý sońynda eki ýnıversıtet bas­shylary birlese mamandar daıarlaý­­da ózara áriptestikti nyǵaıtý, akademııa­lyq almasý baǵdarlamasyn, magıstranttar men doktoranttardyń ǵylymı taǵy­lym­­damalaryn júzege asyrý, oqytýshy­lardyń biliktiligin arttyrý, ǵylymı bilim berý baǵdarlamalaryn jasaý sııaqty máselelerdi qarastyra kele ózara áriptestik týraly memorandýmǵa qol qoıýǵa ýaǵdalasty.

Sham men Otyrardyń baılanystary jandanýy kerek

Sapar barysynda biz Damask qalasy­nyń meri Ádel Ál Olabıdiń qabyl­daýynda bolyp, qurylysy aıaqtalǵan «ál-Farabı mádenı-tarıhı ortalyǵy jáne kesenesi» ǵımaratynyń bolashaǵy týraly pikir almastyq. Delegaııa atynan sóz sóılep, Damask qalasynyń ákim­shiligine óz atymnan rızashylyǵymdy bildirip, jumystaryna tabys tiledim. Kıeli Otyrar qalasynyń týmasy retin­de Damask men Otyrar qalalary ara­syn­daǵy baılanystardyń jańa sıpatta, ásirese eki qala ákimshilikterin bir-birimen jaqyndastyrýǵa úles qosa­ty­­ny­myzdy aıta kelip, kelesi jyly ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylatyn sharalardyń bir bóligin Damask qalasynda, ákimdiktiń qoldaýymen ótkizýge usynys jasadym.

Sóz kezegin alǵan akademık Ǵ.Mutanov Damask qalasynyń ákimshiligine uly babamyzdyń jatqan jerine salynǵan ǵımaratty soǵys kezinde saqtap qalýǵa atsalysqany úshin rızashylyq bildirdi.

Damask qalasy, burynǵy Sham shaha­ry ǵulama ǵalym, oıshyl, fılosof Ábý Nasyr ál-Farabı men Deshti Qyp­shaq dalasynan erkinen tys kelip, 17 jyl Mysyrdy bılegen Sultan Áz-Zá­hır Beıbarys jáne basqa da kóptegen babamyzdyń máńgilikke tynys tapqan jeri. Ókinishke qaraı, babalarymyzdyń esimderi talaı ǵasyr boıy týǵan jerinde eskerýsiz, belgisiz boldy. Ótken ǵasyrdyń 60-70-jyldary Aqjan Mashanov, Qanysh Sátbaev, Shahmardan Esenov, Aǵyn Qasymjanov, Ábsattar Derbisáli sııaqty ǵalymdardyń arqasynda bul babalardyń esimderi elge tanys bola bastady. 2006 jyly sol kezdegi bas múftı Ábsattar qajy Derbisáli bastap ál-Farabı atyndaǵy ýnıversıtettiń sol kezdegi rektory Tólegen Qojamqulov, «Jazýshy» baspasynyń dırektory Jarylqasyn Nusqabaı, ál-Farabı mýzeıiniń dırektory Abdýlla Jumashev syndy azamattarmen birge ál-Farabıdiń týǵan jeri – Otyrardyń burynǵy Oqsyz qalashyǵynyń ornynan bir ýys topy­raq pen bir túp jýsan alyp, babalarymyz jerge ákelip, «jýsan ıisin ıiskep jatsyn» degen oımen babalardyń basyna zııarat etken bolatynbyz. Ál-Farabı men Sultan Beıbarys babalarymyz mazarynyń basynan bir ýys topyraq alyp, Otyrardaǵy Arystan bab áýlıeniń qasyna aparyp, qasterlep qoıǵanbyz. Babalar rýhy elge oraldy dep, as bergenbiz.

Ádel Ál Olabı eki eldiń jaqyn­dasýy­na, dostyq qarym-qatynastardy nyǵaı­týǵa árdaıym qoldaý jasaıtyn­dyǵyn aıta kele ákimshiliktiń kún tár­tibinde turǵan soǵys saldarynan qıraǵan, múlde jaramsyz bolyp qalǵan turǵyn úılerdiń ornyna salynatyn jańa záýlim, zamanaýı ǵımarattardyń jobalyq úlgi­simen tanystyryp, osy qurylys salasy­na qazaqstandyq kásipkerlerdiń ju­mys jasaýyna, qarjy salýyna bolatyn­dyq­taryn erekshe aıtyp ótti. Qala basshysy Damaskidegi mádenı ortalyqtyń ashy­lýy­­na jáne bolashaqta onyń damýyna jan-jaqty qoldaý kórsetetinin jetkizdi.

Ǵımaratqa qatysty zańdy sheshim shyǵarylýy kerek

Delegaııa quramyndaǵy túsirilim toby Damask qalasyndaǵy «ál-Fara­bı mádenı-tarıhı ortalyǵy jáne kese­nesi» ǵımaratyn, Sultan Beıbarys baba­myz­dyń jatqan jerin jáne taǵy basqa kóne Damask kórinisterin, tarıh-mádenı oryndaryn taspaǵa túsirip, qolǵa alǵan fılmge qajetti mol beınematerıaldar jınaqtady.

Qaladaǵy ekskýrsııada Damaski­degi áıgili bekinisti kórdik. Bizdi alyp júrgen Samır ál-Derıhtiń aıtýynsha, bul bekinistiń joǵary jaǵynda Áz-Zahır Beıbarys Sultannyń ózi otyrǵan. Onyń áskerleri tómengi jaǵynda jaıǵasqan. Áýlıe Pavel de Eýropaǵa hrıstıan dinin taratpas buryn saparyn osy jerden bastaǵan kórinedi. Kóptegen irgeli dinder bastaýyn Sırııadan alady. Sol sebepten, Sham Sharıf atanǵan, ıaǵnı qasıetti Sham degen maǵynany bildiredi. Samır ál-Derıhtiń paıymdaýynsha, ál-Farabı babamyz 1150 jyl buryn, din týraly, ómir týraly eńbekter jazyp, ony adamdarǵa qarapaıym tilmen túsindirgen. Al búgin dindi ýaǵyzdaýshylar onyń kanondaryn burmalap júr.

Ál-Farabı babamyzdyń mýzeıin aralaǵan sátte buryn estimegen keıir derekterge tap boldyq. Babanyń mavzo­leıine jaqyn jerde Muhammed sallal-lahý-ǵaleıhı-ýássálemniń úsh jubaıy jerlenipti. Esimderi – Hafsa, Sýkaına, Ýmhabıba. Mýzeıdegi kórnekti jerde «Uly oıshyl, ǵulama, fızık, matematık, astrolog Ábý Nasyr ál-Farabı Otyrar qalasynda dúnıege kelgen» degen jazýdy kórdik. Sol sátte tula boıymdy zor súıinish, maqtanysh sezimi kernedi. Ata tarıhtan oıyp oryn alatyn uly Otyrar órkenıeti bolǵan, «álemniń ekinshi ustazy» atanǵan Uly dalanyń uly tulǵasymen bir topyraqta týyp-óskenimdi maqtan tuttym. Allanyń qalaýymen eki márte babalarymyzdyń basyna baryp, zıaırat jasaǵanyma shúkirshilik ettim.

Jalpy ál-Farabı babamyzdyń basyna turǵyzylǵan mýzeı maǵan óte unady. Ol Damaskiniń dál ortasynda tur. Mýzeıdiń aýdany – 5200 sharshy metrdi quraıdy. Búgingi zamanǵy qurylys talaptaryna saı salynǵan ǵımarat. Endigi másele, osy ǵımaratqa qatysty zańdy sheshim shyǵarýymyz kerek. Sebebi ol qazir ne Sırııanyń, ne Qazaqstannyń men­­shi­ginde emes, menshiksiz turǵan jaıy bar. Bul ǵımarat ashylýy qajet. Paı­dala­nýǵa berilgennen keıin Qazaqtan men Sırııa­nyń arasyndaǵy týrıstik baǵdardy damytýǵa óz úlesin qosady dep oılaımyn.

Sapar aıasynda qazaqstandyq delegaııa Sırııanyń halyqaralyq akademııasynda dóńgelek ústel ótkizip, uly oıshyl Ábý Nasyr ál-Farabı babamyzdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna, fılosofııalyq oı-tolǵamdaryna, ásirese «Qaıyrymdy qala» ornatý týraly aıtqan oı-pikirleri keńinen talqyǵa salyndy. Jıyn sońynda halyqaralyq akademııadaǵy dóńgelek ústel ótken úlken zaldy budan bulaı «ál-Farabı» atyndaǵy úlken zal dep ataý týraly sheshim shyǵaryldy. Akademııa basshysy doktor Nezar Mıhoýb mundaı sheshim eń aldymen álem moıyndaıtyn ǵulama ǵalym Ábý Nasyr ál-Farabıdiń rýhyna taǵzym men erekshe qurmettiń belgisi, sondaı-aq Qazaqstannan arnaıy kelgen delegaııanyń kelý qurmetine oraı jasaldy dep túsindirdi. Akademııa basshylyǵy Damask qalasyndaǵy ǵylymı oshaqtar men kitaphanalardaǵy uly baba­myzdyń jazyp qaldyrǵan túpnusqa eńbek­terin anyqtaýǵa, qazirgi kezde qan­daı eńbekteriniń saqtalyp otyrǵany týra­ly málimetterdi jınaqtaýǵa qol ushyn beretindikterin de zor yqylaspen jet­kizdi. Osylaısha aldaǵy ýaqytta birge atqa­ry­latyn jumystarymyzdy júıelep, kóńi­l­imiz marqaıyp elge qaıttyq.

Álimjan QURTAEV,

Parlament Senatynyń depýtaty

 

 

Sońǵy jańalyqtar