4 Qazan, 13:47 346 0 Ekonomıka Anar LEPESOVA

Salyq tóleýge qatysty eń jıi qoıylatyn 20 suraqqa jaýap berildi

Salyq tóleýshiler kóbinese múlik, jer jáne kólik salyqtaryn tóleýge qatysty suraqtarǵa jaýap izdeıdi. Memlekettik kirister komıtetiniń baspasóz qyzmeti eń jıi qoıylatyn TOP-20 suraqqa jaýap berdi.

Jeke tulǵalardyń múlik salyǵy, jer salyǵy jáne kólik quraldaryna salyǵynyń tóleý merzimderi qandaı?

Jeke tulǵalar bıýdjetke:

jer salyǵy men múlik salyǵyn esepti jyldan keıingi jyldyń 1 qazanynan keshiktirmeı;

kólik salyǵyn esepti jyldyń 31 jeltoqsanynan keshiktirmeı tóleıdi.

Salyqty ýaqytyly tólemegeni úshin aıyppul sankııalary bola ma?

Qoldanystaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Salyq kodeksinde salyq mindettemesin oryndaýdyń merzimi ótken árbir kún úshin beresi somasyna ósimpul somasyn esepteýdi qospaǵanda, aıyppul sankııalary belgilenbegen.

Kólik salyǵyn qalaı tóleý kerek?

Jeke tulǵalar salyq tóleýdi turǵylyqty (tirkelgen) jeri boıynsha  júrgizedi.

Eger salyq tóleýshi turǵylyqty tirkelgen jerin aýystyryp, Shyǵys Qazaqstan oblysyna kóshse, al kólik burynǵysynsha Almaty oblysynda tirkelgen bolsa, onda jeke tulǵalar kólik quraldaryna salynatyn salyqty qaıda tóleıdi?

Salyqty turǵylyqty jeri boıynsha bıýdjetke tóleýi qajet, derektemelerin turǵylyqty jeri boıynsha memlekettik kirister basqarmasyna ne 1414 telefony arqyly baılanys ortalyǵyna habarlasyp alýǵa bolady.

Avtokólik jol-kólik apatynan keıin buzylyp, paıdalanylmaı tur, osy kólik quraly úshin salyqty tóleý kerek pe?

Iá, avtomobıl ıesi ázirge bar jáne Jol polıııasy basqarmasynyń organdarynda kólik tirkeý esebinde turǵan bolsa tóleýi kerek. Osyndaı kólik quraly boıynsha salyq mindettemesin oryndaýdy toqtatý úshin ony tirkeý esebinen shyǵarý qajet.

Kólik quraldaryna salyq tóleý kezinde óz atyma qate tólep qoıdym, al avtokólik jubaıymnyń atyna tirkelgen. Endi bul tólemdi áıelimniń atyna qalaı eseptesem eken?

Salyq kodeksiniń 101-baby 5-tarmaǵyna sáıkes salyqtyń, bıýdjetke tólenetin tólemniń, ósimpuldyń artyq tólengen (óndirip alynǵan) somasy basqa salyq tóleýshiniń salyqtyq bereshegin óteý esebine esepteýge jatpaıdy. Bul adam somasyn qaıtarý týraly salyqtyq ótinish bere alady.

Eger men avtokólikti senimhat boıynsha satyp jibersem, salyqtar kimge esepteledi: maǵan ba álde avtokóliktiń naqty paıdalanýshysyna ma?

Sizdiń menshik quqyǵyńyz eki jaqty mámile jasalǵan jáne ýákiletti organda tirkelgen negizinde ǵana toqtatylady, avtomobıldi basqa tásildermen satý (senimhat boıynsha ne saqtandyrý boıynsha) menshik quqyǵyn toqtatpaıdy.

Tıisinshe, salyqtar resmı túrde ýákiletti organda tirkelgen avtokóliktiń menshik ıesine esepteledi. Bul rette senimhat boıynsha kólik quralyn berý Azamattyq kodeksiniń normalaryna sáıkes múlikti ıelikten aıyrý men menshik quqyǵyn berý bolyp tabylmaıdy, tek menshik ıesiniń atynan ony basqarýǵa nemese múddelerin bildirýge ǵana quqyq beredi.

Eger avtomobıl aǵymdaǵy jylǵy tamyz aıynda satyp alynǵan bolsa, jeke tulǵadan kólik quraly salyǵyn tóleý qandaı mólsherde júrgiziledi?

Kólik quraly salyǵynyń somasy menshik quqyǵy alynǵan aıdyń 1-kúninen bastap salyq kezeńiniń sońyna deıingi kezeń úshin esepteledi. Tıisinshe, sizdiń jaǵdaıyńyzda kólik salyǵyn bes aı úshin: aǵymdaǵy jylǵy tamyzdan jeltoqsanǵa deıin tóleý qajet.

Kólik quraldarynyń tirkemeleri kólik salyǵyn salý obektisi bolyp tabylady ma?

Kólik quraldarynyń tirkemeleri kólik quraly salyǵyn salý obektisi bolyp tabylmaıdy.

Jeke tulǵa qalaı jáne qaı jerde óz betinshe kólik salyǵyn esepteý alady?

Kólik quraly salyǵyn esepteýdi salyq tóleýshiler óz betinshe mynadaı servısterge ótip: «Elektrondyq servıster» - «Kalkýlıator» - «Kólik salyǵyn esepteý» degen paraqshalardan nemese http://kgd.gov.kz/ru/calc/transports degen tikeleı silteme boıynsha ótip, http://www.kgd.gov.kz portalyn paıdalanýmen júrgizýi múmkin. Avtomatty esepteýdi júrgizý úshin tıisti ashyq joldardy toltyryńyzdar.

Jer salyǵyn jáne múlik salyǵyn aıqyndaý úshin salyq bazasy qandaı?

Jer salyǵyn aıqyndaý úshin jer ýchaskesiniń jáne (nemese) jer úlesiniń alańy, al múlik salyǵy boıynsha – múlikti baǵalaý quny salyqtyq baza bolyp tabylady.

Jer ýchaskesine arnalǵan sáıkestendirý qujattary bolmaǵan jaǵdaıda paıdalanýshyny jer salyǵyn tóleýshi retinde taný úshin negiz bolyp tabylatyn ne?

Jer ýchaskesine arnalǵan sáıkestendirý qujattary bolmaǵan jaǵdaıda paıdalanýshyny jer ýchaskesine qatysty jer salyǵyn tóleýshi retinde taný úshin:

1) jer ýchaskesi memlekettik menshikten berilgen kezde – memlekettik organdardyń jer ýchaskesin berý týraly aktileri;

2) qalǵan jaǵdaılarda – azamattyq-quqyqtyq mámileler negizinde nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen ózge de negizderde osyndaı ýchaskeni is júzinde ıelený jáne paıdalaný negiz bolyp tabylady (SK 499-b.3-t.).

Jeke tulǵadan múlik salyǵyn esepteýdiń salyq bazasy?

«Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporaııasy esepti jyldan keıingi árbir jyldyń 1 qańtaryndaǵy jaǵdaı boıynsha aıqyndaıtyn salyq salý obektileriniń quny jeke tulǵalar úshin turǵynjaılar, saıajaı qurylystary, garajdar boıynsha salyqtyq baza bolyp tabylady (Salyq kodeksiniń 529-b.1-t.).

Aýyl sharýashylyq maqsatyndaǵy paıdalanylmaıtyn jerler boıynsha jer salyǵynyń bazalyq mólsherlemelerin túzetý qaı jaǵdaıda júrgiziledi?

Jergilikti ókiletti organdardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń jer zańnamasyna sáıkes paıdalanylmaıtyn aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerge bazalyq jer salyǵynyń mólsherlemesin on eseden asyrmaı arttyrýǵa quqyǵy bar (SK 509-b. 4-t.).

2015 jyly qozǵaltqysh kólemi 4700 tekshe sm. bolatyn 2010 jylǵy Lexus markaly avtomashınany satyp aldy da, anasynyń atyna rásimdedi, anasy «Altyn alqa» ordenin ıelengen, ol kólik salyǵyn tóleýden bosatylady  ma?

Salyq kodeksine sáıkes qozǵaltqysh kólemi 4000 tekshe sm. asatyn jáne ýákiletti organda 2013 jylǵy 31 jeltoqsannan keıin qaıta resimdelgen avtomobılder kólik salyǵyn tóleýden bosatylmaıdy, sondyqtan atalǵan norma kórsetilgen adamdarǵa qoldanylmaıdy.

2-shi toptaǵy múgedekter men kólik salyǵynan bosatyla ma?

Iá,bosatylady. 2013 jylǵy 31 jeltoqsannan keıin kólik quralynyń menshik ıesiniń aýysýymen baılanysty ýákiletti memlekettik organdarda tirkelgen, qozǵaltqysh kólemi 4000 tekshe santımetrden asatyn jeńil avtomobılden basqa, salyq salý obektisi bolyp tabylatyn bir avtokólik quraly boıynsha menshigindegi motokolıaska jáne avtomobıl boıynsha jeńildikti paıdalana alady.

Múmkindigi shekteýli jeke tulǵalar úshin múlik salyǵyn jáne jer salyǵyn esepteý kezinde qandaı salyqtyq jeńildikter kózdelgen?

Múgedekter menshik quqyǵyndaǵy barlyq salyq salý obektileriniń jalpy qunynyń 1500 eselengen mólsherdegi aılyq eseptik kórsetkishi sheginde múlik salyǵyn tóleýshi bolyp tabylmaıdy.

Múgedekter mynalar boıynsha: turǵyn-úı qory, onyń ishinde, onyń janyndaǵy qurylystar men ǵımarattar alyp jatqan jer ýchaskeleri; úı mańyndaǵy jer ýchaskeleri; qurylys alyp jatqan jerdi qosa alǵanda, jeke (qosalqy) úı sharýashylyǵyn júrgizý, baǵbandyq jáne saıajaı qurylysy úshin berilgen jer ýchaskeleri; garajdar ornalasqan jer ýchaskeleri boıynsha jer salyǵyn tóleýshi bolyp tabylmaıdy.

Jeke tulalardyń jergilikti salyq boıynsha bereshegin qalaı tekserýge bolady?

Salyqtyq bereshektiń, onyń ishinde kólik quralyna salyǵy boıynsha bereshektiń bar joǵyn Memlekettik kirister komıtetiniń (www.kgd.gov.kz) saıtynda «Elektrondy qyzmet» - «Salyqtyq bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimet» bóliminde JSN engizý arqyly, sondaı-aq «Elektrondy úkimet» portalynda ne jergilikti jeri boıynsha MKB tekserýge bolady.

Memlekettik kirister organy múlik jáne kólik quraly boıynsha derekter qoryn ózektendirý úshin qandaı is-sharalar júrgizýde?

Qazirgi ýaqytta memlekettik kirister organdary ýákiletti organdarmen derekter qoryn ózektendirýdi júrgizýde. Menshik ıeleri týraly málimetter naqtylanýda, sondaı-aq osyndaı málimetterge taldaý jasalýda. QR IIM, QR ÁM, QR AShM KÝZR, «Azamatarǵa arnalǵan úkimet» KEAQ aqparattyq júıelerimen ózara onlaın is-qımyl 2019 jylǵy 4-toqsanǵa josparlanýda. Bul shara salyq tóleýshilerden kelip túsetin ótinishterdi qysqarýǵa, sondaı-aq salyq somasyn durys esepteýge múmkindik beredi.

Salyqtyq raqymshylyq jeke tulǵalardyń múlik salyǵy, jer jáne kólik salyǵy boıynsha bereshekterine áser etedi me?

Iá, taratylady. Bul rette aldyńǵy kezeń ishinde jeke tulǵada qalyptasqan salyqtyq mindettemeler boıynsha 2019 jylǵy 31 jeltoqsanǵa (qosa alǵanda) deıingi merzimde qaryzdyń negizgi somasyn tólegen jaǵdaıda aıyppuldar men ósimpuldar somasy raqymshylyqqa jatady.

Sońǵy jańalyqtar