3 Qazan, 15:35 522 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Aıtary bar Aıtaly

Jetistigi men tabysy kóz qýantqan, sonymen qatar olqylyqtary men kemshilikteri janymyzdy aýyrtqan bizdiń búgingi kúrdeli qoǵamda «halqym» dep qabyrǵasy qaıysatyn, «qazaǵym» dep ulttyq qundylyqtarymyzdy túgendep júretin azamattar bar ekeni anyq. Sonyń biri ári biregeıi – Amangeldi Ábdirahmanuly AITALY!

Ár azamattyń kisilik kelbeti kóp jaǵdaıda adamgershilik qasıetterinen jáne halqy úshin jasap júrgen isinen kórinedi ǵoı. Elim men  jerimniń, ósip kele jatqan urpaǵymnyń bolashaǵy, bilimi men tárbıesi zaman talabyna saı bolsa eken dep qaıyspas qara nardaı eńbektenip júrgen azamattar aramyzda az emes.  Desek te, men úshin solardyń arasynda shoqtyǵy bıik, bilimi tereń, qoǵamymyzdaǵy bolyp jatqan qubylystarǵa dóp basyp baǵa berip qana qoımaı, olardyń sheshý joldaryn da aıqyn kórsetip kele jatqan Amangeldi Ábdirahmanuly ekendigine eshkimniń kúmáni bolmas. Sebebi ol eline bar yqylasymen qyzmet jasap kele jatqan qaıratker.

A.Aıtaly qoǵamnyń tamyrshysy ispettes. Ol árkezde kókeıkesti máseleler týraly maqalalar jazyp keledi. Onyń tereń tolǵamdaryn qaı oqyrman da súısinip oqıtyny, ózine mol ǵıbrat alatyny aqıqat. Sanaly adamǵa oı salatyn keıbir maqalalaryna arnaıy toqtalǵym kelip tur.

Memlekettik tildiń búgini men keleshegi týraly tolǵanǵan oılary kim-kimdi de beı-jaı qaldyrmasy anyq. A.Aıtalynyń basty ereksheligi – basqa adam aıta bermeıtin oılardy ortaǵa salatyny! Mysaly, 2018 jylǵy 29 maýsymda «Egemen Qazaqstan»  gazetiniń jarııalanǵan maqalasynda «Qazaqstan búgingi  kúni tek eki ǵana emes, úsh tildiń: qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderiniń ózara árekettestik alańyna aınaldy. Is júzinde, qazaq tili eki álemdik tilmen báıgege tústi jáne bul básekelestik kúreste ǵasyrlar qıynshylyǵyn kórip, áli eńsesin kótere almaı kele jatqan qazaq tiliniń aman qalýy qıyn»,- dep oı tolǵaıdy. Bul oılar árbir qazaqty tolǵandyrýy tıis!

Al «Ana tili» gazetine shyqqan maqalasynda osynsha ýaqyt bolsa da, eńsesi pás tilimizdi kóterýdiń birden-bir tıimdi joly – «Memlekettik til týraly» arnaıy zań qabyldaý qajettigin alǵa tartady. Qazir keshegi Keńes odaǵyna qaraǵan, tildik ahýaldary bizdegiden áldeqaıda jaqsy ulttyq respýblıkalardyń barlyǵy derlik memlekettik til týraly zań qabyldaǵanyn eske salady. Al soltústik kórshimiz Reseıdiń ózi 1991 jyly Federaııa halyqtarynyń tilderi, al 2005 jyly memlekettik til týraly zańdar qabyldaǵany anyq. «Bul jaılar bizdi qatty oılandyrýy qajet. «Memlekettik til týraly» Zańnyń kerektigi jóninde eki pikir bolmaýy kerek. Ony táýelsizdik jyldaryndaǵy tájirıbemiz de, álemdik órkenıetti elderdiń shyndyǵy da naqty kórsetip otyr»,- dep oıyn túıindeıdi.

Sondaı-aq 1986 jyly Almatyda bolǵan Jeltoqsan oqıǵasyna áli de tarıhı baǵa berilgen joq. Kóshede bola qalǵan qatardaǵy oqıǵa sııaqty onyń ataýyn «Jeltoqsan oqıǵasy» dep júrgeni anyq. «Jeltoqsan kóterilisi» deýge kóbiniń dáti bara bermeıdi. Al ult zerdelisi Amangeldi Aıtaly ony «Jeltoqsan kóterilisi» dep ashyq jazyp otyr. 2016 jyly «Aqıqat» jýrnalynda jaryq kórgen maqalasynda «Áıgili Jeltoqsan kóterilisine kenetten paıda bolǵan stıhııaly qozǵalys retinde emes, qoǵamnyń  damý barysynda ómirge kelgen tabıǵı, zańdy qubylys retinde qaraýymyz  kerek. HH ǵasyrdyń 50-jyldary men 60-jyldardyń basynda keńes ult saıasaty qaıshylyqqa toly edi, eń bastysy ortalyqqa qarsylyq kúsheıdi.»,- deı kelip: «Bul narazylyq Keńes Odaǵynda ult máselesi sheshildi degen partııa tujyrymyn joqqa shyǵardy.» degen paıym jasaıdy. Odan keıin «Jeltoqsan kóterilisiniń basty sebebi­niń biri memlekettiń ult saıasatynyń ekijúzdiliginde edi. Memleket deńgeıindegi resmı, sóz júzindegi strategııalyq saıasat halyqtar dostyǵyn ulttyq múdde men jalpyodaqtyq múddeni úılestirý, ulttyq mádenıetter men tilderdi damytý negizinde  Keńes Odaǵyn nyǵaıtý bolsa, is júzinde kúndelikti saıasat ol múddemen úılese bermeıtin»,-dep ashyq jazady. Sol kezde kózboıaýshylyq pen ınızm qarqyn alǵanyn, ulttyq qundylyqtardyń kúni ótip barady deýshilerdiń kóbeıgenin aıta kelip: «Ulttyq múddege qurmetpen qaraıtyndardan seskenip, bılik olarǵa ártúrli jaǵymsyz saıası aıdar taqty, tipti, aıyptady, sottady.»,- dep saıası-tarıhı aqıqatty alǵa tosyp otyr.

Ol únemi «Jahandaný dáýirinde Ulttyq qundylyqtardy qalaı saqtap qalamyz, qalaı el bolyp qalamyz?» degen suraqtarǵa jaýap izdeýmen júredi. Osy jylǵy «Aqıqat» jýrnalyna jarııalanǵan maqalasynda A.Aıtaly táýelsizdikke qol jetkizgenimizben, áli otarlanǵan ulttyń kebininen shyǵa almaı júrgenimizge jany kúızeledi. «Qazaq eliniń kóbiniń tamaǵy toq, kóılegi kók bolar, biraq, rýhanı quldyraý jalǵasýda, ulttyń rýhy álsirep barady. Janyn salyp aıanbaı yntamen kúresken batyrlardyń urpaǵy jibi bostaý, kóngish momynǵa, jýastarǵa aınalyp barady»,- dep ult eńsesin kóterýdiń joldaryn izdeıdi. Rýhanı jańǵyrý – saıası belsindilik, ult maqsatyndaǵy áleýmettik – ekonomıkalyq jańarýmen qatar júretinin eskertedi.

Halyqty biriktirýshi kúshtiń biri din ekeni belgili. A.Aıtaly eldiń dinı dińgegi – dástúrli ıslam dep uǵynady. Sondyqtan memleket din salasynda ədil retteýshi bolýy kerek ekenin aıtyp otyr. «Eldiń Konstıtýııasynda bekitilgen zaıyrlylyq ustanymdaryna səıkes, strategııalyq turǵydan qazaqstandyq birtektilikti, ulttyq memleket, ulttyq mədenıet, salt-dəstúrler, qalyptastyrý barysynda ulttyq dinı qaıratkerlerdiń de belsendiligin arttyrý asa mańyzdy. Bul ekstremızmge qarsy ımmýnıtetti qalyptastyrýdyń jalǵyz joly»,- dep tujyrym jasaıdy («Egemen Qazaqstan» gazeti, 29.12.2016 jyl).

El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń 2019 jylǵy 12 maýsymdaǵy Jarlyǵymen Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi quryldy. Bul Keńestiń qoǵam úshin mańyzdylyǵy týraly Amangeldi Ábdirahmanuly arnaıy maqala jazyp, gazetke jarııalady. Ol: «Bul Keńestiń aldynda qyrýar is tur, olardy sheshý joldarynyń ońaı bolmaıtynyn da sezemin. Onyń jumysynyń nátıjesin de ýaqyt kórsetedi. Degenmen, kópshilik qalaǵan Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi quryldy, Iske sát!»- deıdi. Halyqtyń bir ókili retinde úlken senim artyp otyr.

Osyndaı halqynyń qurmetine bólengen tulǵanyń aqyl-keńesin tyńdaý, birge qyzmet jasap, úlgi-ónegesin alýdyń ózi ǵanıbet emes pe?! Osy oraıda, el tanyǵan azamatpen qalaı tanys bolǵanym jóninde qysqasha toqtalyp keteıin.

Árbir adamnyń ómir jolynda bolashaq taǵdyryna aıtarlyqtaı áser etetin erekshe tulǵalar bolady. Men úshin jáne meniń ómir jolymda aıryqsha ról atqarǵan jannyń biri memleket jáne qoǵam qaıratkeri, QR Parlamenti Májilisiniń birneshe shaqyrylymynyń depýtaty, fılosofııa ǵylymynyń doktory, professor Amangeldi aǵa dep aıtar edim.

Amangeldi aǵamen tanystyǵymyz sonaý 1977 jyldan bastaldy. Joǵary oqý ornyn bitirgennen keıin, Otan aldyndaǵy áskerı boryshymdy ótep, Aqtóbege oralǵan kezim edi. Osy qýanyshty sátke baılanysty anam Aqjan Nurpeıisova qaladaǵy týma-týystardy shaqyryp, mol dastarhan jaıdy. Syıly qonaqtardyń qatarynda Amangeldi aǵa men Aıman jeńgeı de boldy. Alǵashqy kórgenimde uzyn boıly, deneli, sabyrly da sypaıy jáne tuıyqtaý minezdi adam bolyp kórindi. Sol otyrystyń barysynda aǵamen qoǵam, ómir, bilim men ǵylym týraly oı bólisip, pikir almasý múmkindigine ıe boldym. Ol kezde Ábekeń Aqtóbe memlekettik pedagogıka ınstıtýtynda qoǵamdyq pánder kafedrasynyń meńgerýshisi bolyp qyzmet jasaıdy. Halqymyz «Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt, nury tasysyn» demeı me? Amangeldi aǵa maǵan da qamqorlyq jasap, ǵylym jolyna túsýime baǵyt-baǵdar siltep, jol ashty. Sodan beri Amangeldi Ábdirahmanulynyń qol jetkizgen tabystary men halqyna jasaǵan adal qyzmeti kóz aldymyzda. Ómiri ónegeli jannyń týǵan eline aıtar oıy da, paıymdy pikiri de mol. Ózim de Májilis depýtattyǵyna kandıdat bolyp, saılaý naýqanynda saıysqa túsken kezimde Amangeldi aǵa yntaly topty basqaryp, kezdesýlerde halyq aldyna shyǵyp, eldiń senimin arttyratyn syndarly sózderin aıtyp, saılaýshylardy bir toqtam jasaýǵa, oń sheshimge kelýge úgittegen edi. Aǵamyzǵa rýhanı shákirt bolǵan, onyń saıası jáne ulttyq kózqarastaǵy nyq ustanymdaryn qoldap, izin jalǵastyrǵan azamattar az emes.

A.Aıtaly memlekettik deńgeıde, odan qaldy qoǵamdyq ortada bar bolmysymen zor abyroı men bedelge ıe boldy. Sonyń nátıjesinde úlken jetistikterge qol jetkizdi. Keńes ókimetiniń qylyshynan qany tamyp turǵan ýaqytta ultaralyq máselelerge baılanysty Máskeý qalasynda doktorlyq dıssertaııasyn abyroımen qorǵap shyqty. Sol kezdegi kezdesken qıyndyqtardyń bárin jeńe bilgeniniń kýási boldym. Bar bolǵany eki-úsh jyldyń ishinde, ıaǵnı, 1980 jyldardyń basynda Keńester Odaǵynyń birinshi hatshylary o dúnıelik bolyp, ultaralyq qatynastarda ustanatyn qaǵıdalar qubylyp, jazǵan ǵylymı eńbekterin qorǵap shyqqandar biren-saran edi. Sol sanaýly ǵalymdardyń biri Amangeldi aǵa bolatyn.

Ol kezderde ǵylymı eńbegińdi qorǵap shyqqannan keıin bir jyl ishinde Joǵary attestaııalyq komıssııadan «bekitildi» degen habar keledi. Kóp uzamaı bekitý qaǵazy kelip, Amangeldi aǵa Aqtóbe pedagogıka ınstıtýty rektorynyń ǵylym jónindegi prorektorlyq jumysyna taǵaıyndaldy.  Arada bes-alty jyl ótkennen soń aǵanyń izin qýyp men de rektordyń áleýmettik salany retteý jónindegi prorektory boldym. Sol kezderdegi birge atqarǵan jumystarymyzdy ystyq yqylaspen eske alamyn.

Amangeldi aǵanyń ómirindegi eleýli kezeńderdiń biri dep Aqtóbe turǵyndarynyń qoldaýyna ıe bolyp, halyq qalaýlysy atanyp, QR Parlamenti Májilisiniń ekinshi jáne úshinshi shaqyrylymdarynyń depýtaty bolǵan tustaǵy atqarǵan qyzmetin aıtar edim. Májilistiń árbir shaqyrylymynyń orny bólek.  Degenmen Amangeldi aǵa bolǵan depýtattyq korpýstyń músheleri elimizdiń órkendeýine, saıası turaqtylyqty saqtaýǵa, azamattyq beıbitshilik pen ulttyq kelisimdi nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan mańyzdy zańdardyń qabyldanýyna orasan zor yqpalyn tıgizgenin atap ótken jón. Amangeldi Ábdirahmanuly áleýmettik salalardy retteıtin zańdarǵa ómirsheń usynystar berip, keleli otyrystarda sóz alyp, baısaldy baıyptylyǵymen tanyldy. Árdaıym ulttyq jáne memlekettik máselelerdiń zańdarǵa qatysty túıinin utymdy tarqatyp, olardyń bap retinde qabyldanýyna boıyndaǵy bar kúsh-qaıraty men bilimin aıamady. Ásirese ulttyq máselege kelgende Amangeldi Ábdirahmanuly salmaqty da syndarly oılaryn alǵa tartqan depýtat boldy.

Kezinde Halyq jazýshysy Sherhan MURTAZANYŃ Amangeldi Aıtaly úlken abyroıǵa ıe bolǵan depýtat ekenin aıta kelip: «Parlamentte ótken bes jyl ishinde Aıtaly — el múddesi úshin, ult mártebesi úshin aıanbaı kúresken azamat. Basqa kóptegen eńbegin bylaı qoıǵanda, tek memlekettik til – qazaq tiliniń bedeli úshin jantalasqan aıtystarynyń abyroı-ataǵyn bıikke kóterdi. Amangeldi Aıtalyny halyq qaharmany deýge ábden laıyq. Halyq múddesin ardaqtaǵan azamatqa senim mol» degen pikirine alyp-qosarymyz joq.

«Er elimen aıdarly, el erimen aıbarly» demekshi, eline aıanbaı qyzmet jasap kele jatqan Amangeldi Ábdirahmanulynyń ómir joly izine erip kele jatqan bolashaq urpaqqa ónege.

A.Aıtaly bıyl 80 jastyń seńgirine kóterilip otyr. Jýyrda ǵalymnyń mereıtoıy Aqtóbe óńirinde joǵary deńgeıde atalyp ótti. Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıteti kóptegen ıgi sharalar ótkizdi.

Sonyń ishinde aqyndar Muhtar Shahanov jáne Hanbıbi Esenqaraqyzynyń qatysýymen dóńgelek ústel jáne kezdesý keshteri, memlekettik qyzmet salasyndaǵy Astana haby basqarýshy komıtetiniń tóraǵasy Álıhan Baımenovtiń qatysýymen «Bilim júıesi jáne zaman talaby» atty jastarmen kezdesý keshi boldy. Amangeldi Aıtalynyń «Shákirt. Ustaz. Ǵalym» jáne «Rýhanı kemeldik» kitaptarynyń tusaýkeseri ótti. «Habar» telearnasy túsirgen «Qazaqty namysy qamshylasyn» atty fılmniń kórsetilimi boldy.

Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Orazalın Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaý hatyn tabys etti. Osy tusta, Ońdasyn Seıiluly osy A.Aıtalynyń tanymal shákirtteriniń biri ekenin aıta ketken jón.

Amangeldi Ábdirahmanuly óz sózinde osyndaı qurmet kórsetip, eńbegin baǵalap otyrǵan oblys basshylyǵyna, ýnıversıtet ujymyna, Aqtóbe jurtshylyǵyna shynaıy rızashylyǵyn bildirdi.

Belgili aqyn Hanbıbi Esenqaraqyzynyń:

«Qara narysyń halyqtyń,

Jolynda júgin qaldyrmas.

Ar-ajarysyń halyqtyń,

Saýyrǵa qamshy saldyrmas!» degen kesekti oılary A.Aıtalynyń bolmys-bitimin aıqyn kórsetip tur.

Izin basyp kele jatqan inisi retinde osy ataýly kúnge baılanysty aıtarym – halqynyń júreginen oryn alǵan azamat Amangeldi Aıtaly egemen elimizdiń damýy men  kórkeıýine bergeni mol, bereri áli de mol bolǵaı. Densaýlyǵy myqty bolyp, eldiń ortasynda jarqyldap júre berýin tileımin. Ulttyq múddeni kózdegen arman-maqsattary oryndalýyna tilektespin.

Qazaq halqyna ólsheýsiz eńbek sińirgen Alash qaıratkerleri Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly jáne basqa da arystarymyzdyń salyp ketken dara jolyn jalǵastyrǵan ult zııalylary bar. Qashanda ulttyq múddeni, eldik maqsatty birinshi orynǵa qoıǵan nar tulǵaly azamattarymyzdyń biri osy Amangeldi Aıtaly ekeni daýsyz!

Endeshe, El táýelsizdigi merekesi qarsańynda Amangeldi Aıtaly Qazaqstannyń Eńbek Eri ataǵyna usynylsa, oryndy bolar edi. Bul pikirimizdi halyq ta, Memleket basshysy da qoldaıdy dep oılaımyn.

Tólegen Qýanyshev,

QR Parlamenti Májilisiniń I shaqyrylymynyń

depýtaty, pedagogıka ǵylymynyń kandıdaty, professor

Sońǵy jańalyqtar