3 Qazan, 10:26 1235 0 Bilim Ahmet ÓMIRZAQ

«Ǵalym da, shahter de bas ıetin», Bildik pe ustazdyń qasıetin?...

Adam balasy úshin máń­gilik mańyzdy nárse – bilim bolsa, soǵan jetkizetin mek­tep pen muǵalimniń de mańyzy da eshqashan qunyn joımaq emes. Búginde qara tanymaý degen uǵymnyń ózi arhaızm­ge aınalyp bara jatqandaı. Biraq mektep pen muǵalimge qatysty problemalar jyl saıyn túrin ózgertip, aldy­myz­dan shyǵa beretini nesi?

 Qazaqstan táýelsiz memleketke aınalǵaly beri, ıaǵnı, eli­miz­diń bilim salasyn basqarýǵa 28 jylda 16 ret mınıstr taǵaıyndalyp, ár­qaı­­sy­sy óz jobasyn usynyp, mektep pen muǵalimderdi túrli «esperıment-jańa­lyq­tarmen» qarq qylǵan elde bilim berýdiń berekesi biraz ketiń­ki­rep qal­ǵany jurttyń kóz aldynda.

Aldymen oqýlyqtar birneshe ret qaı­ta jasalyp, osydan otyz jyl áride qalypqa túsken oqýlyqtar júıesi buzyldy. Tarıh, til, ádebıet, geografııa sekildi pánderdi táýelsiz eldiń ıdeo­lo­gııasyna saı jasaýǵa bolar, biraq matematıka, fızıka, hı­mııa, algebra, geometrııa sekildi jara­ty­lystaný pán­derine arnalǵan oqý­lyqtarǵa ózgeris en­gizýdiń keregi bar ma edi? Olardyń qandaı jańa sapaǵa ıe bolǵanyn áli kúnge jóndep túsindirip bergen adam joq.

Mektepte matematıka pánderin 40 jyldap oqytqan tájirıbeli us­taz­dar­men oqýlyq máselesi jaıynda sóı­lesip kórgenimizde, olar oqýshy­larǵa ele­ment­­arlyq uǵymdardy tú­sin­dirýdiń tym kúrdelenip ketkenin, son­daı-aq, oqýlyqtaǵy berilgen kóp­tegen esep­ter­­diń oqýshynyń jas erek­sheligin es­kerilmeı berilgenin aıtady. Mysaly, belgili matematık ǵalym, akademık As­qar Jumadildaev orta mekteptiń be­sinshi ne altynshy synybyna arnalǵan matematıka oqý­ly­ǵyndaǵy bir esepti shy­ǵara al­ma­ǵanyn aıtqany bar. Sebebi eseptiń berilýi qate. Iaǵnı, esep­ti shyǵarýǵa qoıylǵan shart teris bol­ǵan.

 Qaı salada bolsa da, ózgertýge kón­beı­tin, saqtalýy tıis nárseler bolady. Óıt­ke­ni olar sol salanyń mańyzyn saqtap turady. Al ondaǵan jyldar boıy mektep esigin endi ashqan balanyń qolyna ustap, hat tanýǵa birden-bir septigin tıgizetin qundy oqýlyq «Álippeniń» joıylyp, onyń ornyna júıesizdeý «Saýat ashýdyń» usynylýy – bastaýysh synyp muǵalim­de­rin de, ata-analardy da biraz abyrjytty. Birin­shiden, uzaq jyldar boıy ábden júıege túsken «Álippemen» bala oqytyp kelgen ustazdar synaqtan óte qoımaǵan «Saýat ashýmen» bilim berýge daǵdylana almaı qınalsa, bir kezde mektepte ózderi oqyǵan «Álippemen» balanyń sabaǵyn úıde pysyqtaýǵa úırengen ata-analar «Saýat ashýdyń» ne nárse ekenin, onymen balaǵa ne úıretý keregin bilmeı daǵdardy. Osyny eskergen bolýy kerek, Qazaqstan Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov myrza aldaǵy jyldarda «Álippeniń» mektepterge qaıta oralaty­nyn aıtyp, jurtty qýandyryp qoıdy.

Sosyn mektep oqýlyqtaryndaǵy derek­terdiń bir-birine sáıkestigi qatań qadaǵalanýy tıis bolsa, bizdiń eldiń oqýlyqtary bul jóninen de aqsap jatqan sııaqty. Máselen, orta mekteptiń 7-qazaq synyptaryna arnalǵan dúnıejúzi tarı­hy oqýlyǵy men 9-qazaq synybynda fakýltatıvti oqytýǵa arnalǵan dintaný oqýlyǵynda Muhammed paıǵambardyń týǵan jyly eki túrli berilgen. Sonda oqýshy qaısy derekti durys dep tanıdy? Aıta bersek, oqýlyqtyń jyry kóp...

Endi muǵalim mártebesi máselesine keleıik.

Jalpy, osydan bir ǵasyr áride qo­ǵamda muǵalimder kýlti óte joǵary bol­dy. Sebebi halyqqa bilim berip, ǵylymdy úı­retetin tulǵalar óte az edi. Odan keıin ol salada, negizinen, asa qabiletti adamdar ter tókti. Muǵalimder Keńes ókimeti kezinde elge bilim berip qana qoımaı, halyqtyń saıası saýatyn ashatyn tulǵaǵa aınaldy. Sebebi aqparattyq tapshylyq bar jáne saýatty adamdar az kezde ondaı tulǵalardyń eldiń aldynda júrýi zańdy edi.

Degenmen, HH ǵasyrdyń ekinshi jar­ty­synan ótkende gazet-jýrnaldardyń kóbeıýi, radıo men teledıdardyń halyqqa qoljetimdi bolýy, túrli saladaǵy kitap­tardyń kóptep basylýy, olardyń aýdan-aýyldarǵa deıin jetip, mol qory bar kitaphanalardyń ashylýy – halyqtyń saýatyn kóterip, bilimin óz betinshe tolyq­tyrýǵa mol múmkindik jasalǵan kezde muǵalimderdiń róli burynǵydaı asa joǵary bolmasa da, olar báribir bilim berý salasynda basty tulǵa bolyp qaldy.

Zaman ózgeristeri qaı salaǵa bolsa da áser etpeı turmaıdy. Ótken ǵasyrdyń 90-jyldarynan bastalyp, biraz jyl­darǵa sozylǵan ótpeli kezeńniń kesapaty bilim salasyna da tımeı qalǵan joq. Sol jyldardaǵy jumyssyzdyqtyń kesirinen, jalaqy alyp jan baǵýdyń kózine aı­nal­ǵan bilim salasyna boıynda pedagogtik qasıeti az adamdar lap qoıdy. Ildáldalap júrip pedagogıkalyq oqý ornyn bitir­gen­der kóbeıip, bilim berý salasyn «ortasha» muǵalimderdiń tasqyny basty. Onyń ústine, bar oıy bala-shaǵa baǵýmen bolǵan ata-analar balalarynyń bilimin baqy­laý­ǵa murshasy bolmady. Shamamen on jyldan asa ýaqytqa sozylǵan bul úderis bilim berý salasyna aıtarlyqtaı «iz» qaldyrdy. Solaısha, elde muǵalimderge degen nashar kózqaras qalyptasyp, mekteptiń qadiri ketińkirep qalǵandaı boldy. Onyń ústine jyl saıyn «mektep qajettiligi úshin jınalatyn aqsha» muǵa­limder arqyly alynatyn bolǵandyqtan kóptegen ata-analar ustazdardyń osy bir áreketin unatpaıdy. Unatpaǵanmen ne shara, kóptegen mektepterde mektep dı­rek­tory «ózi bı, ózi qoja». Mektep dırek­tor­­la­rynyń osyndaı astamshyldyǵyn áshkereleımin dep, basy daýǵa qalǵan mu­ǵalimder de joq emes. Sebebi jeme-jemge kelgende ustazdardyń ózara aýyzbirligi bol­maı qalady nemese mektep dırek­tor­la­rynyń qoldaýshylary kúshti bolyp, má­seleniń sońy sıyr­quı­ym­shaqtanyp baryp, sheshilmeı qa­la­dy.

Biraq búginde bilimdi ustazdar kóbeıip, bilim alýǵa barlyq múmkindikter jasal­ǵan zamanaýı mektep ǵımarattary kóptep salynyp jatqan dáýirde mektepterdegi bilim berý jaǵdaıy nashar deýge bolmaıdy.

Búginde, jasyratyn nesi bar, mektep pen ata-analardyń arasynda jıi-jıi daý­ly máseleler bolyp turady. Ol máseleler, árıne, balanyń tártibi men sabaqqa degen úlgerimine qatysty desek te, kóbine mu­ǵa­­limder men ata-analar arasyndaǵy sýb­ektıvti jaǵdaılardyń áserinen bo­lyp jatady.

Ata-analar «mektep balamyzǵa jóndi bilim bermeıdi, muǵalimder nashar» dep ki­nálasa, muǵalimder «ata-analardyń ba­la­la­rynyń sabaqqa qatysýyn, daıyn­dyǵyn baqylamaıtynyn», sondaı-aq, tár­tibiniń qıyndyǵy jóninde shaǵym­danady.

Shynyn aıtqanda, búgingi muǵa­limder­diń zańdyq turǵydan quqyǵynyń qor­ǵa­lýy tym nashar. Sebebi, baladan sabaqty ta­lap etse, daıyndalmaı kelgeni úshin shara qoldansa, soǵan shydamaıtyn ór­kó­kirek oqýshylar jylap qalsa nemese mektepke barǵym kelmeıdi dep ata-ana­syna qıǵylyq salsa da muǵalimdi kináli qy­la salatyn ata-analar kóp. Baspasózde keıbir oqýshylardyń ustazdaryna ádep­sizdik kórsetken jaǵdaılary, tipti ata-analaryna, týystaryna sabatyp, aýrý­ha­naǵa túsirgen jaıttary týraly da ja­zy­lyp jatady. Munyń bári búgingi qoǵamda muǵalim mártebesiniń tómendep ketkenin, olardy quqyqtyq jaqtan memlekettiń qorǵaı bermeıtinin kórsetse kerek.

Biraq sońǵy kezde memlekette bul máselelerde ilgerileý bar. Sonyń biri – Qa­zaqstan Respýblıkasy Parlament Má­ji­lisine usynylǵan «Pedagog mártebesi tý­raly» jáne «Pedagog mártebesi, muǵalim men oqýshyǵa júktemeni tómendetý má­se­leleri boıynsha ózgerister men to­lyq­tyrýlar engizý týraly» zańdardyń jobasy. Bul sońǵy on jylda jıi áńgime bolyp, keıingi bir jylda qoǵamda keń talqylanǵan edi. Zań jobasyna elden 18 myń usynys kelip túsken. 4 baǵyt boıyn­sha jasalǵan jobadaǵy normalardy is­ke asyrý úshin qosymsha 1 trln teńgeden asa qar­jy qajet kórinedi. Ótken aıda eli­mizdiń zań shyǵarý organyna usynylyp, óz­gertýler men tolyqtyrýlar qajet dep, bi­rinshi tyńdalymda qabyldanbaǵan zań­da ne kórsetilip edi?

Zańda muǵalimniń quqyǵyn qorǵaý, qo­sym­sha júktemeden bosatý, materıal­dyq jáne materıaldyq emes qoldaýlardy arttyrý, bilim júıesin damytýǵa serpin berý máseleleri kóterilgen. QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetovtiń pikirinshe, aldymen zańnyń qurylymdyq júıesin bekitip alý kerek, sodan keıin ony kereginshe jetildire berýge bolady.

Zańda depýtattar qabyldamaǵan nárse muǵalimderdiń eńbek ótilin jáne zeınetke shyǵý jasyn qysqartý máselesi edi. Ony parlamenttiń jumys toby jeke-jeke qarap, sheshetin boldy.

Jańa zań jobasy boıynsha muǵalim­der­diń quqyǵyn aıaqasty etip, basy artyq iske paıdalaný (kóshe tazartýǵa jumsaý, mektepke baratyn balanyń sanyn anyq­taý t.b.) toqtatylýy tıis, eger ondaı iske májbúrleýshiler bolsa, 303 myń teńgege deıin aıyppul tóleıtin bolady. Degenmen muǵalimderdiń zeınetke shyǵý máselesi basqa zańdarmen retteletin bolǵandyqtan ol másele zańda qaralmaǵan.

Árıne, muǵalim mártebesiniń óskeni olardyń jumys sapasynyń artýy­na, jalpy halqymyzdyń saýat­tylyq deń­geıiniń ósýine jaqsy jaǵynan áseri kúshti bolary sózsiz. Kóptegen elderde muǵalim­der­diń mártebesi joǵary bolǵandyqtan qoǵamda olarǵa degen qurmet te erekshe. Sondyqtan ol elderde jas urpaqqa bilim berý jolynda ter tógip júrgen tulǵalar óz isiniń naǵyz mamany, izdenimpaz, ta­lant­ty da talapshyl, óz salasynda jo­ǵary jetistikke jetken adamdar bolyp keledi.

Uly Abaıdyń «Ustazdyq etken jalyq­pas, úıretýden balaǵa» degen ataly sózin qaperimizge ustar bolsaq, óz jumysynan tek rýhanı lázzat alyp qana qoımaı, ma­terıal­dyq tabys tabý basty maqsat bol­ǵan búgingi naryqtyq ekonomıka jaǵ­daıynda ómir súrip jatqan ustazdar qaýy­myn materıaldyq, moraldyq, zań­dyq ja­ǵynan birdeı qorǵaý – memlekettiń min­­deti bolýy tıis. Sonda ǵana bilim sala­synda eńbek etetin muǵalimder qaýymyn «ustazdyq etý – jalyqtyrmaı», qazaq eli­­niń bilimdi el bolýyna anyq paıdasy tıer edi deımiz.

 

 

Sońǵy jańalyqtar