3 Qazan 2019, 10:15 1116 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Tiriniń qadirin bil, óliniń qabirin bil!

Adamshylyq ólshemi osyndaı, óıtkeni «bárimiz de adamnan jaralǵanbyz, al adam topyraqtan jaralǵan». Muny din de, dástúr de aıtady. Ár pendege topyraq buıyryp jatsa, ol – jaratylys zańy. Adamnyń búkil ǵumyryn eki aýyz sózben – «tańerteń shyqtym bazarǵa, bir kebin alyp qaıttym mazarǵa» dep dál sýrettegen atalarymyz dúnıeden ozǵandarǵa qatysty da jón-josyqty dástúr deńgeıine jetkizip ketkeni aqıqat. Sol mazardy, mazaratty, zıratty, qorymdy qasterleý, árýaqty syılap, belgi (kók tas) ornatý, áýlıeniń basyna shyraqshy qoıý sııaqty saýaby mol isterdi júıesimen, qısynymen atqarǵan.

Sondyqtan da shyǵar, el aýmaǵynda hal­qymyzdyń ótkenin umytpaı, ja­dyn jańǵyrtýǵa, birligine syzat túsirmeı, top­tasýyna tuǵyr bolyp kele jatqan ta­rıhı keseneler men keshender az emes. Olar­dy rýhanı dástúrlerimizdiń basty negizi dep baǵalaǵan Elbasy «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqala­syn­da kıe­li, qasıetti oryndarǵa qatysty mańyzdy jo­ba­lardy iske qosýdy usynǵan bolatyn. Al Pre­zıdent Q. Toqaev Jańǵyrtý jónindegi Ult­tyq komıssııanyń jumysyn jandandyrý qajettigin atap kórsetti. Bul jaıdan-jaı emes. Ózderińizge aıan, mundaı qa­sıetti oryn­darǵa qaı zamanda da bas­qyn­shy-otarshyldar, kisápir pıǵyldy ozbyrlar qy­ryn qarady. Ádeıi buzyp, talqandady, qasaqana búldirip otyrdy. Pıǵyly túsinikti – eldiń saǵyn syn­dyrý, rýhyn álsiretý, parasatty urpaq sabaqtas­tyǵyn úzý. Táýel­siz­dikke qolymyz jetkennen keıin ǵana óshkenimiz janyp, búlingenimiz bútindele bas­tady. Rýhanııaty­myzdyń ustyndaryn túgen­deýdi qolǵa aldyq. Shyntýaıtynda, ege­men el ǵana óz salt-dás­túrin, ǵurpyn damyta alady. Qaısybir aǵaı­yn jeti ata, úsh jurt, túp-tuqııanyn túgen­deý­de ǵylymdy mise tut­paı, júıeleýdi artyq sa­nasa, kóp nárse er­tegi-ańyz deńgeıi­nen as­­paýy múmkin. Olqy tustar ortaq tarı­hy­myz­ben úılespese de, shejireler túzý úrdi­sin­de birshama ıgi is-sharalar atqarylyp keledi.

Taǵylymy da, jańalyǵy da je­terlik, qundylyǵy da quptarlyq, sha­paǵaty da shúkirlik.

Al bizdiń aıtpaǵymyz – keleli istiń qazir qolǵa almasa kesh bolatyn, elimizde etek jaıa bastaǵan áttegen-aıy. Solardyń biri – alys-jaqyn jerlerde, saıyn dala­da, jol boıynda qalqaıǵan eskertkish belgiler, monýmentter men keseneler ahýaly. Mańaıynyń qaraýsyz qalýy, shóp-shalam, tikenek basýy nemese tozańy shyǵyp, qurylys, turmys qaldyqtaryna tolyp jatýy áli de bolsa eski sananyń sarqynshaǵy men kir-qolańy tazarma­ǵa­nymyzdaı áser qaldyrady.

Árıne, áýlıe, iri tulǵalar basyna bel­gi qoıý, olardy retimen ulyqtaý – eldik dástúr. «Tiriniń qadirin bil, Óliniń qabirin bil!» dep atalarymyz beker aıtpaǵan bolar. Tipti jekelegen ımanı-mádenıetti, tarıhı keshenderdi kórgende, kóńil marqaıyp, ult úshin maqtanasyz, kózińiz súısinedi, keýdeńizdi rızashylyq sezimi kerneıdi. Al basym kópshiliginde jaǵdaı joǵaryda aıtqandaı, ıaǵnı abattandyrýǵa, kógaldandyrýǵa kóńil bólinbeıdi, ólige ıman tilep, áýlıeli jerlerdi tiriler zııaratyna laıyq orynǵa aınaldyrmaıdy. Ondaı sıyqtyń kóńilge qaıaý túsiretini jasyryn emes.

Máselen, kez kelgen belgi-eskertkishti, monýmentti, muńtas-munaqypty ornat­pas­tan buryn ýaqyt, tabıǵat synyn es­ker­gen abzal shyǵar. Ásirese, jer-jerde, el-elde, jurt-jurtta, aýyl-aýylda, ata-atada bilekti sybana ketetin belsendileri osyndaı isti qolǵa alǵanda, ony ári qaraı uzaq jyldar boıy kútip ustaýdy (este­tı­kasyn saqtaýdy, kógaldandyrýdy) umyt­paǵany jón. Qurylysty salýyn salyp, arnaıy as berilgen soń, ondaı oryndardyń kóbi qaıta jetimsirep, egesiz jatady. Kimniń jaýapkershiliginde (ba­lan­synda) ekeni aıqyndalmaıdy, shyraq­shy­sy turaqsyz bolady, ustaý men kútim shy­ǵyny eskerilmeıdi.

Sonda bul kim úshin, ne úshin? Urpaq úshin, el úshin bolsa, nege tııanaqsyz tir­lik­ke jol beremiz? Kıeli orynǵa degen má­denıetimiz osylaı qalyptasa ma eken? Mundaı beıádep, bereketsizdik búgingi zamanǵa, eldikke laıyq pa? Ata dástúrde erteńin oılap qana is tyndyrylmaıtyn ba edi?

Alaıda, uıatymyzǵa qaraı, atalǵan úrdis toqtaýsyz jalǵasyp keledi. Jalpy mundaı belgiler qoıý isinde nege zań, ereje, norma talaby joq? Bar bolsa ony retteıtin tıisti oryndar aı qarap otyr ma? Kópshilik jınalatyn oryndardyń qaýipsiz ári estetıkalyq jaǵynan kórikti bolýyn kim baqylaýy tıis?..

Halyq oryndy aıtyp júrgen taǵy bir syn – belgi qoıý keı óńirlerde at jarys­tan atan jarysqa ulasa bastaǵany. Iá, bul úrdis qyzdy-qyzdymen Adam Ata men Haýa Anaǵa baryp tirelýi ǵajap emes. Qa­zir sanamyzda «Nege birjolata sol áýelgi paıǵambar ata men bastaý-tuma anamyzǵa alyp eskertkish ornatyp tynbaımyz?» degen oı da jańǵyryp júr. Shartty túrde alsaq, keme qalǵan desetin kıeli Qazy­ǵurt­­tyń basyna qoıylatyn Adam Ata men Haýa Ana monýmentine dúnıe júzi qur­lyq­­tarynan adamzat urpaqtary sabylyp kelip jatsa dep qııaldaısyń... Onyń ústine Prezıdentimiz Q. Toqaev halyqqa arnaǵan Joldaýynda: «Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyn tól tarıhymyzǵa, máde­nıe­­timiz ben tabıǵatymyzǵa týrıster nazaryn aýdarý turǵysynan atap ótken jón» dep, qalyń qaýymǵa oı salǵany da ras. Muny endigi jerde oryndalýǵa tıis tap­syrma dep qabyldaǵan durys. Mem­le­ket basshysynyń taǵy bir tyń usynysy – Joshy han kesenesin týrıster izdep kele­tindeı etý máselesi ǵalymdardan bas­tap túrli sala mamandaryn jańa izdenis­ter­ge jumyldyryp otyr deýge bolady. Shyńǵystyń ózinen bastap áýletinen shyq­qandardyń qaısysynyń zıraty osy­laı saqtalǵany, onyń basqa aýmaqta emes, naq qazaq jerinde búgingi zamanǵa jetkeni týraly tarıh taǵylymy álemdi dúr etki­zetin, dúnıe júzin oılandyratyn taqy­ryp­tyń biri emes pe? Áne, solaı álemdik týrızmge jol ashsaq, kim qoı dep otyr? Álde ondaı deńgeıge jetý úshin mindetti túrde Elbasy, Prezıdent, Úkimet arnaıy tapsyrma berý kerek pe? Kórshi memle­ket­ter kózin taýyp otyrǵan iske nege sel­soqpyz?

Jalpy elimizdi tanytatyn Rýhanı jańǵyrýdyń osyndaı jobalaryn otan­súıer kásipkerler men is adamdary nege ilip áketpeı jatyr?

Álemdik eko-etnotýrızm mened­j­men­tiniń, tehnologııalardyń qarqyndy, jyl­dam damyp jatqanyn eskerip, is jasa­ma­saq, týrızm kóshi men kerýenderi elimizdi aı­nalyp ótetin jaǵdaıǵa tap bola­ty­nymyz beseneden belgili. Iá, ózgege aıtýǵa jalyqpaıtyn, ózimizge kelgende qolymyz tıe bermeıtin másele týraly qam jegende, mádenıetimizdi, sanamyzdyń sapasyn kúrt kóterý kerektigi kún tártibine shy­ǵady. Sondaı adamzattyq qundylyq­tar­dy meje etpese, balalarymyzdyń bala­la­rynyń balalary da jaıbaraqat daǵ­dymen, sarytap ádetpen, eski súrleýmen júre berýi ábden múmkin.

Al ázirge elimizdiń aýmaǵynda kórkem­dik deńgeıi ár qıly, úzilip-julynǵan she­ji­redeı ár jerde bir qaraıǵan eskert­kish­ter bizge «áýeli bilimińdi tereńdet, ǵylym men ónerińdi damyt!» dep eskertip turǵan­daı kórinedi. Shetten keletin týrısterdi bylaı qoıǵanda, táýelsiz elimizdiń erteńgi urpaǵy úshin atqaratyn isterdiń sapasyna kóńil bólýdiń de kókeıkestiligi artyp otyr.

Shyndyǵyn aıtar bolsaq, áýeli barsha qazaǵymyzdyń ortaq maqtanyshy sanala­tyn «Qazaqstannyń jalpyulttyq kıeli oryndary» jobasyna engen 100 nysannan ózge 32 dinı-ǵıbadat ornyn, tarıhı tulǵalarǵa qatysty 20-dan as­tam, iri saıası, tarıhı oqıǵalarǵa baı­la­nysty 15 mekendi (mártebesi barynan ózgesin de) saqtap qalyp, qoldan kel­gen­she abattan­dy­ryp, urpaǵymyzdyń qoly­na búldirmeı, bútin tabys etý – eń saýap­ty isterimizdiń biri dep bilemiz. Óıtkeni halqymyzdyń ba­syn qosatyn, birligin arttyryp, birik­tiretin hám bekemdeı túsetin kóne ári mańyzy bar mádenı muramyz tatý­ly­ǵymyz ben turaqty­ly­ǵy­myzǵa, tutasty­ǵy­myz ben baıan­dy­lyǵymyzǵa qyzmet etetin bolady. Bul – Elbasy aıqyndaǵan máńgi el bolý muratynyń, Prezıdent  Q.To­qaev aıtqan urpaqtar sabaqtas­ty­ǵy­nyń aıqyn dáleli. Bul – ata-baba amana­tyna, qadir-qasıetine adaldyq. El rýhyn kóteretin ǵylymı, mádenı-tarıhı, qol­dan­baly jobalardy naýqanshylyqtan saq­­tap qalý, olardy uzaq merzimge shaq­tal­ǵan úzdiksiz úderiske aınaldyrý mem­le­ketimizdiń de, halqymyzdyń da kemeldik jolyn ashatyny anyq. Sonda Uly dala­myz­dyń qyry men syryn tanyp meń­gerýdi – árbir pragmatık azamat óziniń per­zenttik paryzy sanary sózsiz.

 

Darhan MYŃBAI,

Májilis depýtaty

Sońǵy jańalyqtar