19 Qyrkúıek, 10:37 546 0 Rýhanııat Ahmet ÓMIRZAQ

Alty ǵasyr arydan aman jetken Taıqazan

Ulan-baıtaq Uly dalada keń kósilgen qazaq elinde otyryq­shy­lyq – qala máde­nıeti ejelden bar. Bú­gingi Qazaqstan aýma­ǵynda Otyrar, Sy­ǵa­naq, Saıram, Taraz, Ba­la­saǵun, Jent, Jankent sekildi qalalar kezinde álemge belgili bolǵan shaharlar edi. Sonyń biri – kúlli musylman dúnıesi rýhanı ortalyq sanaıtyn Túrkistan qalasy.

Túrkistan qalasynyń atyn áıgili qylǵan mundaǵy Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi bolsa, kesenege kórik ber­gen áıgili Taıqazan men qos shy­ra­ǵdan qoıa­tyn qola tuǵyr (ony 1397 jyly jasa­ǵan ısfahandyq Abd Iz ad-dın Táj ad-Dın) edi. Biraq za­man­nyń alasa­py­ranynda osy jádi­ger­likter o bastaǵy ornynan qozǵalyp, 1935 jyly Reseıdiń Sankt-Peterbýrg qalasynda ótken Iran sheberleriniń III Halyq­ara­lyq konfe­ren­ııasyna kór­setýge áke­ti­lip, 55 jyldan soń Taı­qa­zan ǵana Qoja Ahmet Iasaýı ke­se­nesine qaıta oraldy.

Jalpyǵa málim, Taıqazan aty álem­­ge áıgili qolbasshy Ámir Temirdiń buı­­ry­ǵy­men 1399 jyly 25 maýsymda (mu­syl­mansha aıt­saq, hıjranyń 801 jy­ly, shaýýal aıy­nyń 20-sy kúni) Túr­kis­tan qalasynyń mań­yndaǵy Qar­naq eldi mekeninde quıyl­ǵan. Ony ja­saǵan ıran sheberi Ábdil Ázız Sha­ra­faddın Tebrızı. Zertteý­shi­ler­diń aı­týynsha qazan mys, myrysh, al­tyn, kúmis, qola, qorǵasyn, temir sekildi je­ti metaldyń qospasynan jasalǵan kó­rinedi.

Qazannyń salmaǵy 2 tonna, syıym­dylyǵy 3 myń lıtr, bıiktigi – 1,60 metr, dıametri – 2,42 metr. Tuǵyrynyń bıik­tigi – 0,54 metr, dıametri – 0,607m. Taı­qazannyń syrtqy bóligi bes bólikke bólinip órnektelgen. Quran Kárim aıaty­nan úzindi, Muhammed Paıǵambar hadısi, qazannyń kimge arnap jasalǵany, quıy­lyp bitken ýaqyty,  qazandy ja­sa­ǵan sheberdiń óz aty-jóni,  parsysha tilek sóz,  Qudaıdyń qudyreti jaıly eskertý sóz jazylǵan.

Taıqazan, shyn máninde álemde teńdesi joq jádigerliktiń biri. Keńes Odaǵy ke­zin­de Qazaqstannyń qalaýynsyz Taı­qa­zandy tarıhı ornynan qozǵap, Sankt-Peterbýrgtegi Ermıtaj mýzeıine alyp ketken ortalyq úkimet uzaq ýaqyt óktem­dik jasap, qaıtarmaı qoıdy. Degenmen Taı­qazandy qaıtarý úshin birneshe ret áreket jasalyp, 1989 jylǵa deıin onyń bári sátsiz aıaqtalǵan.

Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti ar­hıvinde Taıqazanǵa qatysty asa qundy qujattar saqtalǵan. Sol qujattardan Taı­qa­zandy Túrkistanǵa qaıtarý týraly din­darlar qaýymynyń ókilderiniń bir­ne­she ret ótinish jasaǵanyn kórýge bolady. Son­daı-aq muraǵatta 1937 jyly, sol ýa­qytta QazKSR aǵartý isiniń halyq ko­mıs­sary Temirbek Júrgenovtiń qazan men eki shy­raǵ­dan qoıǵyshty Qoja Ahmet Iasaýı meshitine qaıtarý týraly ótinish bildirip, Búkilodaqtyq komıtettiń óner isteri bo­ıyn­sha bólimine jazǵan haty saqtalǵan. Osy­dan keıin atalǵan másele boıynsha RSFSR men Qazaqstannyń arasynda bir­neshe ret hat almasýlar bolyp, sol kez­der­de Ermıtajdyń dırektory bolǵan Iosıf Orbelı Taıqazandy qaıtarǵysy kel­meı, máseleni basqasha jolmen shesh­kisi kelip, Ermıtaj qorynan qazaq­stan­dyq mura­jaı­­­lardy baıyta túsetin ekspo­nat­tar bó­­lýge kelisýdi usyndy. Sóıtip KSRO Ha­lyq komıssarlar keńesi janyn­da­ǵy óner isteri boıynsha Komıtet bul biregeı es­kert­kishterdiń ornyna Qazaq­stan­ǵa erek­she kórkem týyndylardy be­rý­ge kelisti. Osy­laısha Taıqazan Mem­le­ket­tik Ermı­taj murajaıynda uzaq ýaqyt turyp qaldy.

Degenmen Qazaqstannyń tuńǵysh pre­zı­denti Nursultan Nazarbaevtyń basshy­ly­ǵymen Taıqazandy elge qaıtarý úshin másele qaıta qozǵalyp, KSRO Joǵarǵy Keńe­­siniń ruqsatymen 1989 jyldyń 18 qyrkúıeginde Taıqazan otanyna oralyp, óziniń burynǵy orny Túrkistandaǵy Qo­ja Ah­met Iasaýı kesenesindegi tuǵyryna qoıyl­dy.

Árıne, Taıqazannyń elge oralýyna eń­bek sińirgen azamattar kóp, onyń ishin­de qazaqtyń birtýar perzenti, ǵalym et­no­graf, memleket qaıratkeri Ózbekáli Jánibekovtiń, sondaı-aq sol tusta Túr­kis­tan qalalyq partııa komıtetiniń birin­shi hatshysy bolyp qyzmet atqarǵan, Taı­qazan máselesimen tikeleı aınalys­qan qoǵam qaıratkeri, qalamger Nurıdin Balqııaulynyń esimin erekshe atap ótýge bolady.

Búginde Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iasaýı kesenesinde aıbyndanyp turǵan alyp Taıqazannyń jasalǵanyna 620 jyl bolsa, elimizge qaıta oralǵanyna 30 jyl to­lyp otyr. Taıqazannyń oralýy – táýelsiz Qa­zaqstannyń rýhanı jeńisi!

P.S.

Túrkistan qalasynda «Áziret Sultan» mem­le­ket­­­tik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń uıym­das­­ty­rýymen Taıqa­zan­nyń quıylǵanyna 620 jyl jáne elimizge oral­ǵa­nyna 30 jyl tolýyna oraı  «Qaıta oralǵan jádiger» atty kórme ótti. Kórmege kelgen ǵalym­dar, Túr­kis­tan qala­sy­nyń Qurmetti azamat­ta­ry, túrli qoǵam­dyq uıym músheleri, stý­dent­ter men mektep oqý­shy­lary, qala turǵyn­da­ry men qonaqtar kórmege qoıylǵan 50-ge jýyq jádigerlikterdi tama­sha­lady. Ásirese, kórmege qoıylǵan 1935 jyly Taı­qazandy Sankt-Peter­býr­gke  alyp bara jatqan sáttiń fotolary jáne 1989 jyly Ermıtaj mýzeıinen Taıqazandy shyǵaryp jatqan kezde túsirilgen sýretter kelý­shilerge erekshe áser etti.

 

Sońǵy jańalyqtar