13 Qyrkúıek, 12:02 532 0 Jańalyqtar Anar LEPESOVA

Aportsyz Almaty: qalanyń sáni bolǵan Sıvers nege joıyldy?

Almaty «almanyń otany» degen mártebesin joǵaltqandaı.  Ile Alataý eteginen 70 paıyz Sıvers jelegi joıylǵan. Bul týraly «Almaty alma ortalyǵy: ekonomıkalyq, ekologııalyq jáne mádenı bolashaǵy» halyqaralyq forýmynda sóz boldy.

«Almaty alma ortalyǵy» halyqaralyq forýmyna qatysýshylar qatary qalyń. Olardyń arasynda bıolog, sharýalar, ekolog jáne kásipkerler tanymal alma aportyn jańǵyrtý jaıyn talqylady. «Almanyń otany - Almaty» degen qaǵıdany saqtap qalý ǵana emes, bul jemis túrin bolashaqta da damytý máselesi aıtyldy.

Altynaı Kenjebek Almaty aportynyń shyǵý tarıhyn biraz jyldan beri zerttep júr. Forýmǵa bıologtardyń eńbekterimen tanysý úshin arnaıy kelgen. Qazirgi tańda sıvers almasynyń shyǵý tarıhyna qatysty ǵylymı jumys daıyndap jatyr.

«Meniń jobamnyń taqyryby – bizdiń ólkemizdiń betkeustary aport almasy. Men sońǵy jyldary alma taqyrybyna qatty qyzyǵyp júrmin. Jáne bilimimdi tereńdete túskim keledi. Jáne basqalar da aportqa qyzyqsa eken deımin», – deıdi Altynaı Kenjebek.

Bıologtardyń sózinshe, tanymal Almaty aporty 40 jyl buryn bolǵan. Sol kezderi qalanyń jáne Almaty oblysynyń aýmaǵynda 3 mıllıonnan astam aport aǵashy ósken. Qazirgi tańda atalǵan kórsetkish kemip ketken. Almaty almanyń otany degen mártebesin joǵaltýda. Ile Alataý eteginen 70 paıyz Sıvers jelegi joıylǵan. Ǵalymdar dál sol jabaıy aǵash basqa da alma sorty men aporttyń bastaýy deıdi.

«Bul – jahandyq mańyzy bar erekshe genofond. Ol tek Qazaqstan aýmaǵynda kezdesedi. Shaǵyn ǵana bóligi Qytaıda shoǵyrlanǵan. Qazirgi ýaqytta ormandardy saqtaý, ósimin molaıtý, utymdy paıdalaný qajet jáne osy ormandardy saqtaý úshin memlekettik deńgeıde sharalar qajet», – deıdi bıologııa ǵylymdarynyń doktory Gúlnar Sıtpaeva.

Otandyq kásipkerler alyp shaharǵa burynǵy ataǵyn qaıtarý múmkin ekendigin alǵa tartady. Alaıda ol úshin tek qana aport surpyn ósirýmen shektelmeý kerek deıdi. Sebebi tek bul jemis túrin ǵana jetildirý tıimsiz dep otyr. Bul alma surpyna suranys ishki naryqta tómendeý ekenin alǵa tartýda.

«Ótken jyly ortasha naryqtyq baǵa 1 kelisi 240 teńgeni qurady. Al biz Reseıge ár keli úshin 320 teńgege jiberdik. Iaǵnı, reseılikter bizden sapaly alma talap etedi. Bizdiń adamdar artyq tóleýge daıyn emes. Olar arzan alma izdeıdi. Bizdiń alma qymbattaý. Ony polıak, qytaı jáne ózgeler shyǵarady. Sondyqtan bul ekonomıkalyq ál-aýqattyń deńgeıine baılanysty. Baılyq óse bastaǵanda halyq sapa suraı bastaıdy», – deıdi kásipker Marǵulan Seısembaev.

Sońǵy jańalyqtar