12 Qyrkúıek, 12:14 479 0 Aımaq "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qaratas petroglıfteri

Elbasy «Uly dalanyń jeti qyry»  atty tarıhı-tanymdyq maqalasynda  túp tamyrymyzǵa, ulttyq tarıhymyzǵa tereń boılaı otyryp, onyń kúrmeýli tustaryn keńinen tarqatyp berdi. Uly dalany, ony mekendegen halyqtyń arǵy-bergi tarıhyn, salt-dástúri men ómir súrý kezeńin, mádenı-rýhanı jaýharlaryn, tabıǵatyn áserli baıandaı otyryp, Uly dalanyń búgingi zańdy murageriQazaq elin aıdaı álemge taǵy bir márte pash etti.

Tabıǵatynda bizdiń ata-baba­la­ry­myz qorshaǵan ortamen etene ómir súrip, ashyq aspan astynda talaı mádenı muralar qaldyrǵan. Balbal tastarǵa adam, jartastarǵa turmysta paıdalanǵan janýarlar men ań beınelerin kórkem etip sa­lyp qaldyryp otyrǵan. Elimizde «ań stıli» óneriniń ejelden damyǵanyn Ota­nymyzdyń túkpir-túkpirinen taby­lyp jatqan jartastarǵa salynǵan beıneler aıqyndap otyr.

Jalpy kúndelikti ómirde kúıbeń tir­shilikpen kóp nársege mán bere bermeımiz. Ási­rese, aýylda turyp, aınalasyndaǵy jer-sý ataýlaryna kóńil bólmeıtin aza­mat­tar qatary búginde barshylyq. Jam­byl oblysy, Jýaly aýdanyndaǵy Qa­ra­tas aýylyna barǵan saparymda osyny baı­qa­dyq. Aýyl turǵyndaryna eleýsiz kó­rin­gen keıbir dúnıe, bizge baǵaly, qundy dúnıe bolyp kórindi.

Onda biz Jambyl oblysynyń enı­klo­pedııasyna engen Teris petroglıfterin izdep jolǵa shyqqan bolatynbyz. Qasy­myzda jýrnalıst-jazýshy Maqulbek Rys­daýlet bar. Bizdi osynda bastap kelgen de sol kisi bolatyn.

Kúni buryn Kúreńbel aýyldyq okrý­gi­niń ákimi Myrzaǵalı Jadyraevpen habarlasyp, bizge jol kórsetetin jigitti taýyp berýdi suraǵan edik. Jolda Qaratas negizgi mektebiniń qazaq tili men ádebıeti jáne tarıh pániniń muǵalimderi Dýman Qonaqbaev pen Narıman Qýanyshev kóligimizge otyrdy. Sóıtip olar aýyl tarıhymen tanystyra bastady.

Qasıetti Qaratas

Jolda aýyldyń nege Qaratas atal­­ǵa­nyn suradyq. Jolbasshy­la­rymyz Qa­ra­tas­tyń óz qupııasy baryn aıtty. Aldymen sony kóreıik dep joldan sál aýytqyp, aýyl beıitiniń qasyna kelip toqtadyq. Beıitte jatqan jamaǵatqa quran baǵysh­tap bet sıpadyq ta, jerge shógip bara jat­qan qaratasqa taıap keldik.

Aınalasyn temir torkóz symmen tórt­buryshty etip qorshap qoıǵan. Ishinde qara­taýdyń qara úsh tasy jerge qıǵa­shy­nan qadalyp tur. Aldyńǵysy úlkendeý. Art­qy ekeýi kishirek. Beıne úlken tastyń kúzetshisi sııaqty.  Bizge deıin bireý kelgen bolýy kerek. Qaratasqa aq oramal jaýyp qoıǵan. Dýman Qonaqbaev bul tastyń bala kezinde bıik, ústine shyǵa almaıtyn jaqpar tas ekenin, qalqasyna kelip talaı jasyrynbaq oınaǵanyn aıtty.

– Qazir ol jyl sanap jerge kirip, shó­gip bara jatyr deıdi. «Qara tastyń qashan, qalaı paıda bolǵanyn eshkim bilmeıdi. Aýyl turǵyndary bul tasty áýlıe tas sanaıdy. Erterekte osy tastyń túbine Arystan bab áýlıe kelip yǵyna túnepti-mys. Sál aryda áýlıe bastaý bar. Onyń sýyn el em úshin paıdalanady. Jylda sáýir aıynyń sońynda aýyl turǵyndary bastaýdyń kózin ashyp, arnasyn taza­laı­dy. Sol kezde sý myna qara tastyń qasyndaǵy jyraǵa deıin keledi. Al jazda sýy tasqa sińip ketedi, – dedi ol.

Dýmannyń aıtýynsha, Qaratastyń kıe­liligi yǵyna Arystan bab túnep ket­kennen soń, bulaqtyń emdik qasıeti babanyń bulaqtan dám tatqanynan keıin artqan. Keıbir kisiler munda báıgege qosatyn tulparlaryn ákelip, jarystyń aldynda Qaratasty aınaldyra alastap alatynyn, bala kótermegen áıelderdiń túnep, qudaıy taratyp ketetindigin de aýyl jigitterinen estidik. Tipti bastaýdan alǵan sý da buzylmaı sol qalpy dámin aılap saqtap turady eken.  Ókinishke qa­raı bulaqtyń basyna bara almadyq. Bulaq bul aradan 400-500 metr jerde, saı qýysynda eken. Onyń ústine qazir sýy tartylyp qalǵan dedi jolbas­shy­larymyz.

Alyp qaraaǵash

Osy arada baǵytymyz aıaqasty taǵy ózgerdi. Aýyl jigitteri saıdyń arǵy betinde qalqaıyp jalǵyz turǵan úıdiń aýlasynda adam músini beınelengen balbal tastyń baryn aıtty. Maqulbek aǵamyz jaqyn jerde bolsa birinshi sony kóre keteıik dep usynys tastady. Jigit­ter Teris ózeniniń boıynda bastaý baryn aıtty. Sóıtip Qaratastyń qasynan qaıta kólikke otyryp, ózenniń arǵy betindegi úıdi betke alyp júrip kettik.

Teris ózeninen ótetin jaıdaq ótkelge taıaǵanda bastaýdan sý ishýge toqtadyq. Ol aradan eki bastaý shyǵyp jatyr. Birin uıyq basqan. Ekinshisinen el sý alatyn bolsa kerek, qysh qubyrdy synalaı qaǵyp, bastaýdyń kózin ashyp qoıypty. Sodan sý syldyrap aǵyp jatyr. Shólimiz qanǵansha ishtik. Shólimdi qandyryp, aı­na­lama kóz jibersem taıaq tastam jerde, joldyń arǵy betinde alyp qaraaǵash tur. Jaqyndap baryp qarasam, dini jýan. Adymdap aınalyp shyqtym, segiz-toǵyz qadam. Mine, keremet. Sheńberiniń ózi kemi alty metrdi quraıdy.

Alyp báıterektiń butaqtary da tórt qubylaǵa teń túsip, tórt tarapqa bólinip jatyr. Qazaq tórt qubylań túgel bolsyn degendeı myna qaraaǵashtyń keremetin qara! Tamyry da tórt tarapqa jaıylyp, jerge qazyqtaı qadalǵan.

Balbal tas

Ol úıge de jettik. Júrgizýshimiz Murat Ázimhanov esiktiń aldyna baryp biraq toqtatty kóligin. Ońasha tóbege qonǵan úıdiń aýlasynda qorshaý aty­men joq. Esik aldy tolǵan kúr­ke­ta­ýyq, qyrǵaýyl, úırek pen taýyqtyń bala­pan­dary. Ortasynda eki ıt jatyr. Al, aýla­synda beton plıtaǵa ornalas­ty­ryl­ǵan adam beınesi beıne­len­gen tas músin tur. Azdap tozǵan. Adam beı­ne­si azdap kó­mes­­kilene bastapty. Beıne qo­lyn keý­de­sine jınap alǵan áıel músini sııaqty. Bal­bal tastyń aınalasy qasha­l­ǵany, sı­rek kezdesetin tas ekeni kórinip-aq tur.

Esik aldyna bireýlerdiń kelgenin estip úı egesi de syrtqa shyqty. Shyqqan boıda Maqulbek Rysdaýletti tanyp, «Baqaterek» kitabyn oqyǵanyn aıtyp, úıge shaqyrdy. Alpystyń ekisine shyqqan úı egesiniń esimi Nildebaı Baıǵonysov. Nildebaı aǵa­dan balbal tasty qaıdan tapqanyn sura­dyq. Ol úıiniń qasyndaǵy egis alqabyn kór­setip, «Osydan  25 jyl buryn kók­tem­de egin egeıin dep jer aýdardym. Soqany tereńirek salyp aıdasań mol ónim alady ekensiń degen bireýlerdiń sózin tyńdap, jer jyrtyp jatqam. Kenet shynjyr ta­ban­dy traktorymnyń soqasy birnár­se­ge ilindi de sónip qaldy.  Túsip, soqa jaqty qarasam bir uzyn jińishke kelgen tas jatyr. Betinde laıy battasyp tur. Jáı tas qoı dedim de bylaıyraq shyǵaryp tas­tadym. Dalada jatyp, jańbyrmen jýyl­ǵan  tasty biraz ýaqyt ótken soń baryp qa­ra­sam, adamnyń beınesin kórdim.  Bireý­diń basyna qoıylǵan qulyptas ekenin túsinip úıge ákeldim. Ákem osynda qoı degen soń astyna ement quıyp, esik aldyna ornatyp qoıdym», –  dedi úı egesi.

«Endi ony ólketaný mýzeıine ber. Aý­danda ólketaný mýzeıi ashylǵan. Mynaý de­gen keremet dúnıe. Mundaı dúnıe Jýa­ly­da buryn-sońdy tabylǵan emes. Ta­rıh­shy­l­ardyń qyzyǵýshylyǵyn týdy­ra­dy. Onyń ústine mýzeıde tursa el kó­re­di. Ha­lyqqa qyzmet etedi», –  dedi Ma­qul­bek aǵa.

Nildebaı talaı adamnyń, tarıh­shy­lar­dyń sat dep kelgenin, eshkimge bermeı ákesiniń aıtýymen osynda ornatyp qoıǵanyn aıtty. «Osynda turady, bi­reý­diń basyna qoıylǵan qulyptasty sat­paı­myn da, bermeımin. Tabylǵan jerinde tura bersin. Kóretin adam bolsa kelip kóre bersin» – dedi.

Qaratas petroglıfteri

Aýyl tunǵan tarıh. Sonyń bir kýási bal­bal tasqa qashalǵan adam mú­sini. Osy músin aýdanda jańa ashylǵan ólketaný mýzeıinde tursa ǵoı shirkin, tarıhshylardyń Jýalyǵa degen qyzy­ǵý­shylyǵyn arttyrar ma edi degen úmitpen attandyq. Bizdiń qatarymyzǵa Nildebaı da qosyldy. Jolda baǵanaǵy qa­ra­aǵash­tyń qasyna taǵy toqtap, bulaq­tyń dámdi sýynan taǵy ishtik. Qaraaǵashqa qaıta ja­qyndadyq. Júrgizýshimiz Murat aǵa baǵana onsha mán bermese kerek. Endi qulashymen aǵashty qulashtaı ólshep, aınalyp shyqty da, «sheńberiniń ózi alty metrden asady. Qansha jyl boldy eken bul aǵashqa?» dep tóbesine qarady. Joǵaryda úzilgen áńgimeniń túıinin Nildebaı tarqatty.

– Ákem aıtyp otyratyn. Eń alǵash osy jerge Reseıden bir orys kelip, osy ara­dan dırmen salypty. Ol kelgen jyldar 1880 jyldardyń ishi bolsa kerek. Bul aǵash sol kezde egilgen. Sodan beri ja­sap keledi. Eshkimge keskizbeı, búldirt­kiz­beı úı jaq­tan qaraılap otyrmyn. Mun­daı aǵash qazir joq. Bul úsh ǵasyrdyń jú­zin kórgen aǵash. Júz jyldan asa ómir sú­rip tur», – dep kókeıdegi suraqtyń túıinin sheship berdi.

Sonymen qaratas petroglıfterin kó­rý úshin jotaǵa kóterilip, Qaýynbaı saıǵa keldik. Bir tóbeni tutas alyp jat­qan jartas Qaratastan kóneden kele jatqan sý­retterdi izdedik. Taptyq.  Ań aýlap jaq­qan barys, túıe, taý eshkiler taǵy basqa sý­retterdi kezdestirdik. Onyń ishinde tań­ba­lar bar. Kelesi qyrattarda da sýretterdi ushyrastyrdyq. Biraq tasqa qashalyp salynǵan kóp sýretter kómes­ki­lenip óshý­ge aınalypty. Onyń ústine jartas tas­tyń kóp jeri qulaǵan. Qaratas petro­glıf­teri ornalasqan tó­be­niń ózi jeldiń ótinde ornalasqan eken. Qazirgi jartas­tyń jaı kúıine qarap, eki myń jyldyq tarıhy bar sýretterdi alda saqtap qalý múmkin bolmaıtyn sııaqty. Sony júzimiz­den oqyǵandaı-aq, jolbas­shy­myz Narı­man «Taǵy bolsa myna jer­den tas alý qıyn. Áıtpese baıaǵyda-aq aýyl turǵyn­dary tasyn qulatyp, tasyp áketer edi» dedi. Onyń da kóneden jetken muranyń osylaı joǵalyp bara jatqany qynjylt­qandaı.

Ashat Raıqul

Jambyl oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar