5 Qyrkúıek 2019, 10:03 1054 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Ahmet týǵan úı qaraýsyz qaldy

5 qyrkúıek – ult ustazy Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúni jáne 2017 jylǵy  31 qazannan beri QR Úkimetiniń arnaıy qaýlysymen bekitilgen Qazaqstan halqy tilderi kúni.

1872 jylǵy 5 qyrkúıekte qazirgi Qostanaı oblysy, Jangeldi aýdany, Aqkól aýylynyń Sartúbek atyrabynda dúnıege kelgen Ahmet Baıtursynuly – alty alash ulysyna aty shyqqan degdar. San qyrly sanatkerdiń jazǵan teorııalyq tujyrymdary men oılary ýaqyt ótken saıyn týǵan eliniń qajetine jarap keledi. Ózi ólse de, sózi ólmegen asyl babanyń rýhyna kórseter perzenttik paryz jaǵyna kelgende, búgejektep qalatynymyz bar. Máselen, uly tulǵanyń 125 jyldyq mereıtoıy qarsańynda qaıtadan qalpyna keltirilgen Ahań týǵan úıdiń búgingi usqyny adam kórgisiz keıipte. Úıdiń mańyndaǵy 300 metrlik jerde Baı­tur­syn áýletiniń qorymy bar. Sol qorymdy qorshap turǵan temir sharbaqtardyń kóbin el-jurt paıdasyna jaratqan sııaqty. Al úıdiń sylaǵy túsip, ajary qashqan. Eger oraz­dy eldiń balasy bolsaq, sol úıdi jaınatyp, bólmelerine sóre qoıyp, arnaıy ekspozıııa jasaqtaıtyn edik. Ahmettiń balalyq shaǵy, ósken ortasy, ata-tegi, baýyrlary týraly málimetter toptastyrylsa, órkenıetti memleketterdegi «Ashyq aspan astyndaǵy mýzeı» deıtin sondaı-aq bolar tegi.

«Óli rıza bolmaı, tiri baıymas» degendi eskerip, arýaǵy shalqar babanyń rýhyna shynaıy qurmet kórsetip, onyń týǵan úıin taǵy da kúrdeli jóndeýden ótkizip,  ıgiligi mol memlekettik «Rýhanı jańǵyrý» baǵ­dar­la­ma­synyń «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy», «Qazaqstannyń qasıetti rýhanı qundylyqtary»  jobalary aıasynda tozyǵy jetip, jazýy óshken belgitasty jańartsa jáne bala Ahmet pen aıdaýǵa ushyraǵan Baı­tur­syn­nyń ómir jolynan habar beretin kompo­zı­ııalyq eskertkish ornatsa bolar edi. Mysaly, aqynnyń myna bir óleńindegi oqıǵa: «Oq tıip on úshimde oı túsirip, Bitpeıtin júregimde bar bir jaram». Bul óleń ákesi Baıtursynnyń eldi qınap, jerin alǵan ozbyr oıaz Iakovtyń basyn jaryp, 15 jylǵa Sibirge aıdalǵanynda jazylǵan eken. Bala Ahmet ákesiniń aıdal­ǵa­nyn óz kózimen kórgen edi. Dál sol tarıhı úıdiń mańynda on úsh jasar bala Ahmet pen qaısar minezdi Baıtursynnyń eskertkishi tursa qandaı jaqsy!

2022 jyly uly aǵartýshy, birtýar sańlaq Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyq mereıtoıy. Iek astynda turǵan erteńimiz úshin osynaý tarıhı úıdi, onyń aınalasyndaǵy ata beıitti memleket qorǵaýyna alyp, jan­ashyr­lyq tanytsaq ıgi edi. Sosyn «Mý­zeı­ler qalasy» atanǵan Torǵaı aýyly men Sartúbek atyrabyn jal­ǵap jatqan eski joldy jóndese, Ahmet týǵan topyraqqa esh qıyndyqsyz jeter edik. Áıtpese bul jerge jetý degen qııamet qaıymnyń naq ózi. Jer qurǵaqta ǵana bolmasa, aýa raıy minez tanytqan basqa mezgilderde barý múmkin emes. Sanaly ǵumyryn ulty­nyń keleshegine ba­ǵysh­taǵan, qara basynyń qamyn emes, azapty eliniń taǵdyryna alań­da­ǵan, sol sorly elin alyp ulysqa aınaldyramyn dep júrip oq qushqan qaıran arys týǵan topyraqqa dúıim el bolyp qurmet kórsete almasaq, «súıekke túsken tańba» bolmaıtyn ba edi?!

Ahmet Baıtursynulynyń Almaty qalasynda turǵan úıiniń de jaǵ­daıy máz emes. Búginde tulǵanyń mý­zeı-úıi bolyp turǵan bul tarıhı nysannyń áli kúnge deıin respýblı­kalyq mýzeı mártebesin ala almaı júrgeni jáne memlekettik bıýdjet balansyna enbeı, jeke menshik bolyp turýynyń ózi uıat! Mýzeıdiń kú­tý­shisinen basshylyǵyna deıingi ma­man­dardyń bári de osy máseleni kó­tergen saıyn olardyń janaı­qaı­yn estıtin jón bolmaı tur. Óki­nishti!

Ahań sabaq bergen Qostanaıdaǵy eki synyptyq ýchılıe ǵımaraty

Jýyrda Qostanaı qalasynda turatyn belgili ǵalym, Ahmet Baı­tur­­synuly ýnıversıtetiniń professory Almasbek Ábsadyq: «Qostanaıda Ahań sabaq bergen eki synyptyq ýchılıe ǵımaraty bar. Ol osy biz­diń oqý ornyna jaqyn. Onda qazir kór­kem óner mektebi ornalasqan. Bul ǵımaratty ýnıversıtet balansyna berý týraly qalalyq ákimdikke hat jazdyq. Ázirshe jaýap joq. Biz­diń maqsatymyz – bul jerdi Ahań­nyń murajaıyna aınaldyrý. Onda jalǵyz Ahańa qatysty emes, Tobyl-Torǵaı óńiriniń talantty tulǵa­la­ry­nyń murajaı-galereıasyn jasasaq degen oı bar. Óıtkeni, Qostanaıdan shyqqan Soıalıstik Eńbek eri, sańlaq akter Serke Qojamqulov, akter Qapan Badyrov, músinshi Hákim­jan Naýryzbaev, oqymysty ǵalym­dar Manash Qozybaev, Asqar Zakarın, kompozıtor Ábilahat Espaev, Baqyt­jan Baıqadamov sııaqty esil erler­diń esimderi eleýsiz jatyr» dep aıtyp edi. Jáne alashtanýshy-ǵalym aǵamyz tarıhı ǵımarattyń sýretin de jibergen bolatyn. Ǵıma­rat qalanyń qaq ortasynda orna­las­qan. Eger Qostanaı oblysynyń ákim­digi osy ǵımaratty Ahmet atyndaǵy oqý ornynyń balansyna berse, dál osy úıde Ahmet jáne qostanaılyq arys­tar mýzeıi ashylsa, qala máde­nıe­tiniń kelbetine aınalary sózsiz.

Sondaı-aq, Qaraǵandy oblysy, Qar­qaraly aýdanyna qarasty Aq­te­rek degen aýylda Ahmet ashqan mektep áli kúnge deıin saqtalyp tur. Bul mektepte qazir aýyldyq kitaphana ornalasqan eken. Osy ǵımaratty da memleket qorǵaýyna alyp, belgitas ornatyp, mýzeı retinde ashý kerek. Dál osy mektep Ahańnyń izi qalǵan, bala oqytqan jeri. Ahmet Baıtur­syn­uly ǵumyrbaıanynyń Qarqaraly kezeńine qatysty derekter men mu­ra­lardy osy mýzeıge toptastyryp, jınasa bir olqylyqtyń orny tolar edi. Árıne, bul oıymyzdy Qarqaraly aýdanynyń basshylyǵy eskerse...

Osy biz Ahmet Baıtursynulyn myń­jyldyq dáýir adamy, qazaq til bilimi men ádebıettaný ǵylymynyń teorııalyq negizin qalaǵan reformator ǵalym, oıshyl, qaıratker dep dáripteımiz, maqtanamyz, biraq nege ony is júzinde qurmetteýge, rýhyna taǵzym etýge kelgende aıanyp-aq qalamyz?! Bul eldigimizge, qazaqty­ǵy­myzǵa syn bolar!

 

Eldos TOQTARBAI

Sońǵy jańalyqtar