30 Tamyz, 12:49 557 0 Tarıh Túrkistan Gazeti

620 jyldyq tarıhy bar Taıqazandy Reseıden qalaı alyp keldi

Bıyl Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iasaýı kesenesinde turǵan Taıqazannyń quıylǵanyna  620 toldy. Osyǵan oraı Qarnaq aýylynda aýqymdy shara bolyp ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi. 

Atalǵan basqosýǵa elimizge tanymal arheolog ǵalymdar men tarıhshylar jáne sol kezdegi ustalardyń urpaqtary qatysty. Taıqazan jaıly tarıhı derekter men ańyz áńgimeler óte kóp. Onyń jalpy salmaǵy 2 tonnany quraıdy. Al, syıymdylyǵy 3 myń lıtr bolady. Búginde qazan quıylǵan pesh oryny anyqtalyp, sol kezde ol jerde jumys istegen sheberler jaıly zerttelýde.  «Bul qazannyń tarıhy ǵylymı málimetterge óte baı. Birinshiden Taıqazan dúnıejúzine elimizdi tanytty. Tarıhı nyshannyń Qarnaq jerinde sırek kezdesetin 7 túrli metal qospasynan quıylǵany ǵylymı turǵyda dáleldengen»,- deıdi ólketanýshy Nadyr Arzýmatov.

Tarıhı derekterge súıensek, Ámir Temir tapsyrmasymen quıylǵan qazan 1936 jyly sol kezdegi bıliktiń tapsyrmasymen Sankt-Peterbordaǵy Ermıtajǵa Iran sheberleriniń kórmesine qoıý úshin alyp ketedi. Jarty ǵasyrdan astam ýaqyt sonda turyp, 1989 jyly, tarıhı otanyna qaıtarylady. Taıqazandy Reseıden ákelýshilerdiń biri ony elge jetkizý ońaı bolmaǵanyn aıtady. «Ony elge alyp kelý ońaı bolǵan joq. Kóptegen qıyndyqtarǵa tap boldyq. Eki kran qazandy kótere almady. Keıin sol jerde qonaqúı salyp jatqan bir krandy alyp kelip edik,  sol kólikke salyp berdi»,- deıdi Taıqazandy alyp kelgen toptyń ókili Dadajan Jamalov. Atalǵan shara kezinde Taıqazan quıylǵan oryndar men Qarnaqtaǵy ózgede tarıhı oryndarǵa saıahat uıymdastyryldy.

Sońǵy jańalyqtar