29 Tamyz, 11:00 1059 0 Týrızm "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Syǵanaq nemese qasıetti qorǵan týraly sóz

Redakııadan:

Qazaq dalasynda, ásirese Syr boıynda qalalar kóp bolǵan  deımiz. Olardyń barlyǵy da ata tarıhymyzǵa, eldigimizge ólsheýsiz úles qosqan shaharlar. Syǵanaq – solardyń biregeıi. Maqala dálel-dáıekke toly bolǵandyqtan áli de ózekti.

 

Osy kezge deıin jumbaǵy ashylmaı kele jatqan kóne sháharlardyń biri – Syǵanaq. Sondyqtan da ol týraly aıtylatyn áńgimelerdiń ańyzdyq, boljamdyq sıpaty basym. Kóne qala atyn «sýnaq» etnonımimen, al ony «sýnna» – «aq» degen din islámdyq termınmen baılanystyratyn bir kitap ta shyqty. Boljamnyń aty boljam. Ol shyndyqqa alyp barar kóp joldardyń biri ǵana. Degenmen, qala aty týraly ártúrli boljamdy alǵa tartýshylar eskerilýge tıisti bir jáıtti ańdamaǵan sekildi. Bul — «til arheologııasynyń» erekshe bir qyryna mán bermeý edi.

Mahmýd Qashqarı «Dıýanyndaǵy» (HI ǵ.) túsindirme boıynsha bul «oǵyz sháhary» nemese «oǵyzdar elindegi sháhar». Demek qala atyna kelgende eń aldymen oǵyz taıpalary ókilderiniń tildik qoryna zer salý qajet. Oǵyz tili — «óli tilder» qataryna jatady. Biraq onyń oǵyz-túrkmen salasyndaǵy túrkmen, oǵyz-bulǵar salasyndaǵy gagaýz, oǵyz-seljuq salasyndaǵy túrik (osman), ázirbaıjan tilderi butaqtary «tiri». Izdegenimiz osylardyń birinen tabylyp qalýy ǵajap emes...

Osy oımen atalmysh tilder ókilderiniń sózderine júgine bastadyq.

Oǵyz-seljuq salasyndaǵy «aǵaıyndarynan» alys osman túrikteri tilinde «Syǵynaq» — pana, panajaı, baspana jáne bas saýǵalaıtyn, tyǵylatyn, tasalanatyn, qalqalanatyn oryndar, jertóle, úńgir pana, qalqansha mánderine saıady eken.

Toponımıka salasynyń belgili zertteýshisi A. Ábdirahmanov «Syǵanaq» etımologııasy týraly óz topshylaýlaryn jınaqtaı kelip «Syǵanaq — qorǵanys, bekinis» mánindegi sóz degendi aıtady.

Ejelgi «oǵyz sháharynyń» (nemese «oǵyzdar elindegi sháhardyń) H-HIII ǵasyrlardaǵy aty Sýnah (Sýnah), Sýǵdaq bolsa, hıjranyń 772 jyly (1374-1375j.) osynda soǵylǵan teńgelerdiń betinde bul arab árpimen «Sǵnaq» dep anyq jazylǵan (3,130). Bul «Syǵynaq» nemese «Syǵánaq» dep oqylmaq. Teńgedegi jazýdyń túgel mátini «Zárb Syǵynaq (Syǵánaq) ál-jádıd», ıaǵnı «Jańa Syǵanaq zerlemesi (teńgesi)» dep kórsetilgen.

Mý'ın ad-dın Natanzı derekteri boıynsha Erzen han Syǵanaqty kórkemdetip, Otyrarda, Saýranda, Jendte, Barshynkentte talaı ǵımarattar saldyrǵan. Jalpy Altyn Orda ulysyna ustyn bolǵan qalalardyń biri osy Syǵanaq edi. Buryn Aq Orda, Kók Orda atalyp kelgen geografııalyq termınder keıin birtutas Altyn Orda degen saıası termınge aýysqany málim.

«Jańa Syǵanaq» termıni onyń Joshy shapqynshylyǵynan keıin «qaıta tirilgen», qaıta túlegen kezeńine baılanysty shyqqany ańǵarylady. Muny sháhardyń qorǵan-dýaldarynan qalǵan eski qaldyq izderi de aıǵaqtaı túsedi.

 

Shyraq – Tuǵyr

Oqshy-Ata zamandastary ǵumyr keshken Sýnah qalashyǵynyń aty osman túrikteriniń «sýnak» degen sózimen sáıkes keledi. Ol sózbe-sóz «qurbandyq tas tuǵyry» (ǵıbadathanadaǵy tas oryndyq–altar) degendi bildiredi. Bul sózdikte «Sunak — jertvennık (kamennyı stol v hrame)» dep berilgen. Munyń túpnusqasy— «sýnak». Olarda (osman túrikterińde) «q» dybysy keshegi 1928 jyldan bastap latyn alfavıtine kóshý kezeńinde ǵana joıylǵan. Úndestik zańy boıynsha da «a»-dan keıin «k» emes, «q» jalǵanýy tıis.

Bizdińshe bul kóne túrktegi «qurbandyq» mánin ústirt uǵynýdan kelip shyqqan tujyrym. Ol kezgi qurbandyq rásimderi mal shalýmen ǵana emes, otpen, shyraqpen, sýmen, maımen, aǵarǵanmen, burshaq, dán túrlerimen t.b. baılanysty edi. Iaǵnı qurbandyq rásimderine osylardyń bári derlik qatysyp otyrǵan. Bul olardyń ıslamnan burynǵy senim-nanymdarynan týyndaıtyn dinı salt edi. Tarıhı derekter boıynsha VI-IX ǵasyrlarda «Uly Jibek joly» boıyndaǵy qalalarda manıheılik jáne hrıstıandyq (nestorıandyq, ıakovıttik) qaýymdar bolǵan. Tarazda soǵdylyqtardyń bir bóligi zoroastrızm dinin ustanǵan. Sozaqtaǵy Baba-Ata qala jurtynyń ishki qamaly ornyn qazǵanda ortalyq bólmeden kúldiń qalyń qabaty tabylǵan. Bul munda otqa tabyný rásimderi ótkiziletin oryn bolǵanyn ańǵartady. «Sozaq» degen toponınniń ózi  otpen baılanysty shyqqany baıqalady. Shyǵys ıran tilderi tobyndaǵy osetın tilinde «sýdzág» osy mándi bildiredi.

«Hodýd al-alám» avtory Syǵanaqty X ǵasyr basynda «Sýnah qalashyǵy» dep jazsa, keıin bir ǵasyrdan soń Mahmýd Qashqarı bul ataýdy «Sýǵdaq» (sýǵdaq) dep kórsetken. «Kim (qaı jer) eki tilde sóıleıtin bolsa jáne kim (qaı jer) ózge sháhar turǵyndarymen aralassa, olardyń sózinde qatelik, aqaýlyq bar. Bular, mysaly Sýǵdaq, Kenják jáne Arǵý [sháharlary]...». Muny zertteýshiler «Sýǵnaq» bolý kerek dep «túzetip» jazyp júr. Sóıtip arab árpinde berilgen sháhar atynyń úshinshi tańbasy — «d» tóbesine noqat qoldan qoıylyp «n» bolyp oqylyp keledi.

Bizdiń paıymdaýymyzsha «Sýǵdaq» — Syǵanaqtyń eń ejelgi ataýy. Ol otqa tabynýshy soǵdylyqtar tilinde «áýlıe» mánin bildiredi. Biraq bul adamǵa emes, Kún qudaıynyń jerdegi bólshegi — otqa, Ot-anaǵa baılanysty týǵan uǵym.

«Hodýd-al-alem» (X ǵ.) Syǵanaqty Farab ólkesiniń quramynda kórsetkenin joǵaryda aıttyq. Al Farab — Shash ólkesi turǵyndarynyń ıslamǵa deıingi ustanǵan dini otqa tabynýmen, zaroastrızmmen baılanysty bolǵanyn arheologııa derekteri aıǵaqtaıdy. Saıram tarıhy «Rısolasy» (arnaýy) Isa paıǵambar zamanynda Saıram men onyń tóńiregindegi halyqtardyń kúndi, otty ulylap, oǵan tabynýshylar, ıaǵnı zaroastrızm dinin ustanatyndar ekendigin aıtady. Zertteýshi Qurmanǵalı Orazbaev «Saıramda budan úsh jyl buryn tabylǵan bes bólmeli úıdi zer sala qarasaq, kún uzarǵanda — kún batar kezde bólmelerge jaryq tik túsedi. Buny biz zardýshtıılikke laıyq dinı oryn deýge haqymyz bar» deı kelip, «qazirgi zamanda da kezdesip turatyn qabirstanǵa shyraq jaǵý, otpen alastaý osy otqa tabynýshylyqtan qalǵan belgiler edi» dep jazady. Zertteýshi osymen birge Saıramda búginge deıin saqtalǵan ejelgi jer asty úıleri, jertóle-molalar, jer asty úńgirleri týraly  derekter keltiredi.

 

«Shyraq Tuǵyr»  jáne «Shyraqshy»

Ál-Idrısı «Oǵyzdarda qala kóp, olar soltústikke jáne shyǵysqa karaı birinen keıin biri sozylyp jatyr» dese, Mahmýd Qashqarı Syǵanaq, Saýran, Qarnaq, Sútkent sháharlarynda oǵyzdar turatynyn aıta kelip, olar «basqa jerlerge kóshpeıdi, soǵyspaıdy, ıatuq dep, eleýsiz qalǵan jalqaýlar dep atalady» deıdi.

Bul «jalqaý» oǵyzdardyń Syǵanaqta qandaı taıpalary mekendegenin tap basyp aıtý qıyn. Tarıh jalpy oǵyz qaýymdarynyń qazaq, qyrǵyz, tatar, bashqurt, túrkmen, ózbek, qaraqalpaq halyqtaryn qalyptastyrǵan negizgi bir komponent ekenin jazady jáne oǵyz etnonımderi qazaqta Kishi júz ben Orta júz rýlary attarynda saqtalǵanyn aıtady. Syǵanaqtyń ortaǵasyrlyq qujattaryna túsken qala turǵyndary arasynda «qaraqalpaq» etnonımi atalady. Alǵash ret Buhar hany Abdollanyń 1598 jyly Syǵanaqta jazǵan nyshanynda (gramotasynda) ushyrasatyn bul etnonımniń sýnaqtarmen baılanysy týraly jekelegen málimetter ushyrasady.

A. Ábdirahmanov «Sýnaq» etnonımi qaraqalpaq quramynda bar. Olardyń shejiresi boıynsha qaraqalpaq quramyndaǵy on tórt rýdyń biri — Qazaıaqly atanady. Al Qazaıaqlynyń atasy — Sýnaq. Qazaıaqly atanýy onyń tańbasy qazdyń aıaǵyna uqsas» dep jazsa, qaraqalpaqsha-oryssha sózdikte berilgen «Nazvanıe karakalpakskıh plemen ı rodov» degen shejirelik maqalada sýnaq qaýymy quramynda kezdesetin Bessary, Orys, Qytaı sekildi birqatar rý attary ushyrasady jáne olardyń qaı taıpalyq qaýymdarmen baılanysatyny taralym retimen kórsetilip jazylǵan.

Tarıhı derekter boıynsha qaraqalpaq etnogenezi Syrdarııa boıy men Aral óńirinde ómir súrgen taıpalyq qaýymdardan shyqqan. 17-18-ǵasyrlarda Kishi júz handary qol astyna qaraǵan. Syrdyń orta jáne tómengi aǵysy boıynda jartylaı kóshpendi ómir súrip, mal sharýashylyǵymen, eginshilikpen jáne balyq aýlaýmen shuǵyldanǵan.

XVIII ǵasyrda ómir súrgen Jıen jyraý Taǵaıulynyń «Bosqan el» atty derekti dastany Syr boıyndaǵy qaraqalpaqtardyń Ámýdarııaǵa údere kóshýin sýretteıdi. Bul «aqtaban shubyryndy» kezindegi qonys aýdarý edi. Qonystan aýý munan buryn da, onan keıin de bolǵan. Syrdyń tómengi aǵysy men Aral tóńiregindegi qaraqalpaqtar kórshiles taıpalardyń shabýylynan qorǵaný maqsatynda qazaq handyǵy quramynan bólinip, orys bodandyǵyn alý úshin 1742 jyly Orynborǵa, Peterborǵa elshiler jiberedi. Reseı úkimeti qaraqalpaqtardyń munysyn qýana qarsy alady. Bul Ábilqaıyr hannyń qaraqalpaqtarmen jaýlasýyna ákelip soqtyrdy. 1743 jyly Ábilqaıyr olardy shapty. 18-ǵasyrdyń ekinshi jartysynda qaraqalpaqtar Syrdyń batys jaq arnasy - Jańadarııaǵa kelip qonystandy. Olar endi Hıýa handyǵynyń udaıy shabýyldaryna ushyraı bastady. 1811 jyly hıýalyqtar qaraqalpaqtardyń qonystanǵan jerlerin basyp alyp, ózderin Ámýdarııa boıyna jer aýdardy. 1855-56, 1858-59 jyldary iri-iri kóterilister jasaǵan qaraqalpaqtardy Hıýa áskeri aıaýsyz basyp-janshydy. 1873 jyly Ámýdarııanyń oń jaǵalaýyna ornalasqan qaraqalpaq terrıtorııasy Reseıge qosylyp, sol jaǵalaýdaǵylary Hıýa handyǵy qol astynda qala berdi. 1925 jyly Qaraqalpaq avtonomııaly oblysy qurylyp, ol Qazaqstan quramyna endi. 1930 jyly tikeleı Reseıge qarap, 1932 jyly avtonomııaly respýblıka boldy da, 1936 jyldan — Ózbekstanǵa qarady.

Buhar hany Abdollanyń joǵaryda atalǵan nyshanynda Syǵanaq qalasy men rabadynyń turǵyndary retinde túrkter, qazaqtar jáne qaraqalpaqtar birge atalady. Bul atalmysh túrki qaýymdarynyń áli de bólektene qoımaǵan kezi bolsa kerek. Nyshandaǵy «kádquda» sózi qaraqalpaq tiline tán. Bı, rý aqsaqaly degen maǵynany bildiredi.

Syǵanaqtyń eń áýelgi negizgi turǵyndary — otty ulyqtaǵan pecheneg-kangarlar bolatyn. Qaraqalpaqtar osy sarmat — pecheneg qaýymdarynan shyqqan etnos deýge negiz bar. Buǵan «Qyryq qyz» eposy jáne áıel esimderine tán jer-sý attary kýá. «Qyryq qyzdaǵy» batyr-qyz Gúlaıymǵa arnalyp salynatyn Mıýaly bekinis-qalasynyń sıpaty Syrdyń sol jaq joǵarǵy aǵysyndaǵy kóne Sútkent sháharymen sáıkes keledi. Jıen jyraý muny halyq ańyzy izimen jyrlaǵan. Dastan keıin qaraqalpaqtardyń Hıýa hany Nádir shahqa qarsy bertindegi kóterilisterin sıpattaıtyn ańyzǵa órilgen taraýlarmen tolyqtyrylǵan. Iaǵnı dastannyń áýelgi negizgi bólimi Syr boıynda, sońy Ámýdarııa jaǵasynda týǵan deýge bolady. «Mıýaly» aralda edi deıdi epos. Bul Syrdarııa men onyń bir salasy – Ógiz jylǵasynyń arasy bolsa kerek. Iaǵnı qazirgi Qyzylqum kanaly men Syrdarııa aralyǵy.

Mahmýd Qashqarı Sútkentti «oǵyz sháhary» deıdi. 1405 jyly Temir áskeri basyp ótken bul sháhar 19-ǵasyrǵa deıin ómir súrgen.

Sútkent atyna zer salsaq, munyń oǵyz tobyndaǵy gagaýz tilinde sámbi tal (ıva, verba) jáne sámbi taldy (ıvovyı, vervovyı) mánderin bildiretin «sýýt» sózimen baılanystylyǵyn kóremiz. «Kent» — sháhar, qala. Iaǵnı «sámbi-sháhar» nemese «sámbi taldy sháhar». (Qyrǵyzdyń «Sógeti» degen jer aty da osy sózden shyqqany baıqalady. Sýýti — Seheti — Sógeti. «Sámbi taldy» degeni).

Sútkenttiń daraǵy mol qala bolǵanyn arheologııalyq derekter de kýálandyrady:  «qala... bir kezderi óte úlken aýmaqty alyp jatqan, dóńgelek ne kópburyshty dýal-qabyrǵamen qorshalǵan. Qala qabyrǵasynyń irgesi aınaldyra qoldan úıilgen jal-topyraqtan bastaý alyp, joǵarǵy jaǵy shıki kirpishpen,  jumbazben kóterilgen. Sháhardyń tórt qubylasynda tórt kaqpasy bolǵan. Olardyń ishindegi tóbesinde kishkene munarasy bar batys qaqpa jaqsy saqtalypty. Munyń qasynan munarasy asqaqtap aıbyndy aqsaraı (ıtadel) boı kótergen. Onyń aınalasy ormen qorshalypty. Eki bas kóshe sháhardyń ortasynan tik burysh jasaı qıylysqan. Qala ortalyǵy endi tegis jerdegi tóbege uqsap jatyr. Shamasy, bul qurylystyń erekshe kóp shoǵyrlanǵan tusy. Qalanyń qaq ortasynan jan-jaqqa radıýsteri birdeı kósheler taraıdy. Olardyń arasy úlken-úlken oıpatty alańqaılar. Bul radıýsty oıpattar sol zamanǵy qala baqtarynyń oryndary bolýy múmkin. Sháhar dýalynyń syrtynda da ár jer - ár jerden emis-emis osyndaı radıýster túrindegi kóshelerdiń izderi kórinedi. Biraq olardyń sheńberleri mundaǵydan aýqymdyraq, kólemdirek bolyp keledi.

Munda qalalardy jalǵaıtyn basty joldardyń boıyna, Syrdarııadan shyǵatyn  aryqtardyń  saǵalary  men  aıaq tus­taryna, ásirese Qyzylqum tarapy jaǵyna aldyńǵy shep retinde tórtburyshty bekinister salynyp otyrǵan. Munymen qosa qala aralyqtarynyń keıbir jerlerine árekidik qaraýyl tóbeler jasalǵan. Olardyń keıbireýlerinde qysh ydystardyń synyqtary shashylyp jatyr...».

Mine osy joǵaryda atalǵan «radıýster aralyq oıpatty alańqaılardy» bir kezderi sý boıynda ósetin sámbi tal aǵashtary kóriktendirip turǵan bolýy da ábden múmkin. Tabarı «Sútkentte túrkterdiń ıslam dinin qabyldaǵan gúz (oǵyz) jáne qarluq qaýymdary turady» dep jazady.

Kóne Ózgent sháharynyń aty da onyń turǵyndary otty ulyqtap, pir tutqan qaýymnan ekendigin ańǵartady. Bul jaı «oǵyzkent», ıaǵnı «oǵyz-qala» mánimen birge, osetın tilindegi «ýs» — qyz-kelinshek, áıel, qatyn (aýyzeki tilde) mánderimen (18,386) baılanysty qarasaq «qyz-qala» maǵynasyn ańǵaramyz. Bul — sháhar attary atalmysh kentterdiń Oǵyz, soǵdy qaýymdaryna ortaq bolǵandyǵyn baıqatady. Syǵanaq «tumanyndaǵy» (ıeligindegi) Kók keseneniń keıbir ańyzdarda Gúlbarshyn esimimen baılanystyrylýy, Áýelbek Qońyratbaev zertteýleri boıynsha X ǵasyrda Alpamys batyrdyń júrgen jeri Syr boıy ekendigi Ózgent — qyz qalany Barshynkentpen sáıkestiretin de sekildi. Ózgent, Qyrǵy Ózgent (ishki Ózgent) Barshynkenttiń baıyrǵy (áýelgi) oryndary bolýy da ǵajap emes. Buryn Ózgent — Jend — Ózjend, keıinirek Qyrǵy Ózgent dep te atalǵan eken ("Jend sháhári Qyrǵy Ózgent dıb aıdúr-lár. Kitablárdá ıki tarıha baıan qyladúr-lár. Ózgánt dıb ýá hám Ózjend dıdúr-lár...").

Jend — shamasy soǵdylyqtardan shyqqan ataý. Osetın tilinde «chyndz» — kelin (nevestka) degen sóz bar eken. Bul oǵyz-qypshaq tilindegi aıtylý barysynda «Djend( z) - Jend» bolyp ózgeriske túsýi múmkin. Ózjend - «ózkelin» (ıaǵnı, «ózimizdiń kelin») oǵyz tiliniń oramdaryna tán ataý.

Tarıhı derekter boıynsha Ózgent ertede Hodjend dep te atalǵan. Munyń alǵashqy býynyn osetınniń «ýd» - jan, rýh degen sózimen baılanystyrsaq bul «kelin rýhy» mánindegi ataý bolmaq. Ýdjend — Hýdjend — Hodjent. Ysqaq baptyń inisi Ábdáljalıl (qorasan ata) osy qalany qorshaý kezinde mert bolyp, sonda jerlengen. I. Kastane keltirgen molda Abdolla Nııazuly jazbasynda bul «Perovskıı ýezine taman Barshyndarııa alabynda, Ógiz jylǵasy degen tusta...». Ógiz jylǵasy — Syrdyń kóne arnasy. Molda Nııazulynyń málimeti boıynsha onyń Shymkent ýezine qarasty bóliginde: Ichkele,  Jartytóbe,  Sazan,  Oksýs, Artyq-ata jáne Qaýǵaly-ata (qaýǵan-ata), Perovskıı ýezine qarasty bóliginde: Qaratóbe, Abyztóbe, Kelintóbe, Meıramtóbe, Aqqorǵan, Qumııan, Alǵyr-Salǵyr, Qyrǵy Ózgent, Qorasan-ata, Baqsaıys-ata jáne munan tómen taǵy basqa da kóne sháhar, qorǵan, bekinis oryndary bar. Molda Nııazuly bulardyń birqatarynda qysh kúıdiretin peshterdiń saqtalǵanyn jáne ishinde «pisirilip» daıyndalǵan boıy ottan alynbaı qalǵandary da kezdesetinin aıtady. Osyǵan qarap, málimet ıesi bul jaǵdaıdy kóne Syr arnasynyń ózge jaqqa kenetten baǵyt aýystyrýyna nemese kúshtirek taıpalardyń kútpegen jerden shabýyl jasaýyna baılanysty dep qorytyndy jasaıdy.

Qyz-kelinshek, kelin mánine baılanysty ejelgi Jent, Hodjent, Ózjent, Ózgent degen ataýlar joǵaryda atalǵan Ógiz jylǵasy boıyndaǵy «Kelintóbemen» sáıkesedi. Al Hodjendarııa — Syrdyń kóne arnasy — Barshyndarııanyń ekinshi bir aty bolsa kerek. Bul keıin «ózen arnasy» maǵynasyndaǵy «Ógiz jylǵasy» degen atpen atalǵan.

Demek, «Ózgent», «Ózjend», «Jend» - ózara mándes, maǵynalas ataýlar. Ózgent — «qyz qala» bolsa, Ózjend — «Ózkelin», Jend — «Kelin». Osy kezge deıin belgisiz bolyp, tek tuspalmen ǵana atalyp júrgen Barshynkent qalasynyń orny «Kelintóbe» mańynda, dálirek aıtqanda Syrdyń sol jaǵynda Ózgent (Qyrǵy Ózgent) sháharynyń qaldyǵy jatqan jerde deýge negiz bar. Bul qalanyń «Jend», «Ózgent» degen attary keıin ózge jaqtarǵa aýysqan bolsa, ol sol qala turǵyndarynyń bytyraı qonys aýdarýyna baılanysty edi. Joshy Syǵanaqtan keıin osy Jend qalasyn alady.

Bul oraıda Kelintóbe mańyndaǵy Kelin-aryq pen onyń boıyndaǵy Aqqorǵan kóne bekinisiniń orny da Kelin-qalamen baılanysty: biri onyń sý júıesi, ekinshisi — alǵy sheptegi qaraýyl-qorǵany bolsa kerek.

Kallaýr Jentti «Qys-qala» (qysh-qala) ornynan izdeýdi usynǵan. Bul Perovsk tusynda, Syrdyń sol jaǵynda, Tomar ótkelden 25-30 shaqyrym tústikte. Torańǵyl-aryqtyń kúnbatys jaǵynda, 4 shaqyrymdaı jerde.

Kóne qala atyndaǵy «Kys» («qysh», «qyz») soǵdylyqtardyń «qamys» degen maǵynany bildiretin sózi bolsa kerek dep oılaımyz. Óıtkeni, osetın tilinde «haez» — dál osy qamys máninde aıtylady. Haez-qala — qamys-qala degen sóz. Bul aıtyla kele qyshqalaǵa aınalǵan. Ábý Dýlaf «oǵyzdardyń orda qalasynda tastan, aǵashtan jáne qamystan salǵan úıler boldy dep jazady.

«Túgisken» atyna zer salsaq, bul áýelgi «Týǵ-Ózgent» tulǵasynan aıtyla kele Túgisken bolyp ózgeriske túsken toponım bolýy múmkin. «ǵ», «ó» dybystary ózara yqpal áserimen «g», «ú»-ge aınalyp, tuıyq «t» dybysy «jutylyp» ketken (túsip qalǵan). Týǵ — oǵyz tarmaǵyndaǵy uıǵyr tilinde — bir máni kádimgi tý, baıraq; ekinshi máni — bóget (damba); úshinshi, kóne maǵynasynda: baqsylar aýrýdy aınalǵanda ustaıtyn tóbeden tartylǵan jip.

Bul («Túgisken» ataýy) sonda Ózgent baıraǵy ne Ózgent bógeti degen maǵynany bildirmek.

Demek, Syrdyń orta aǵysyndaǵy qalalardy mekendegen túrki-soǵdy — oǵyz-qypshaq qaýymdarynyń senim-nanymdarynda zaroastra dini basym sıpat alǵan. Ol ıslam dini kelgennen keıin de bazbir ózindik erekshelikterin saqtap qalǵan. Sonyń biri — otty ulyqtaý. Bul túrki qaýymdarynyń birsypyrasynda álige deıin bar qubylys.  Osman túrikterinde kandil (kandil), kandilci (kandilji) degen uǵymdar bar. Kandil — shyraǵdan, sham (svetılnık); lampada; kandil gecesi (kandil gejesi) — shyraq túni; kandilci — shyraǵdan, sham jasaýshy nemese ony satýshy; sondaı-aq shyraqshy, ıaǵnı meshittiń shyraq jaǵýshysy. Birqatar túrki jurtynda qazir de musylman meıramdaryna baılanysty keshterde meshit munaralary samsaǵan shyraqtarǵa tolady. Kóptegen dinı-salt rásimderi shyraq jaǵyp ótkiziledi. Bul ásirese ejelgi oǵyzdar urpaqtarynda, sonyń ishinde Túrkııa men Ázirbaıjanda aıqyn sıpatymen kórinis tapqan.

Osman túrikteriniń ǵıbadathanalardaǵy shyraq tuǵyrtasy mánin bildiretin «sýnaq» (sunak) jáne shyraq, shyraǵdan, shyraq keshi, shyraqshy maǵynalaryn beretin kandil, kandil gecesi, kandilci degen uǵymdarda arydan kele jatqan ózara baılanys barlyǵyn ańǵarý qıyn emes. Bul onyń áýel basta etnonım emes, dinı rásim jáne soǵan sáıkes kásibı laýazym ataýy bolǵanyn aıqyn kórsetedi. Olaı bolsa, Syǵanaqtyń shyraq tuǵyr-tasy uǵymynan shyqqan áýelgi aty (Sýnaq) etnonımdik Sýnaq mániniń shyraqshy uǵymyna jaqyn ekendigin ańǵartqandaı. Biraq munyń Sýnaq — Sýǵdaq — Syǵanaq qalasymen baılanysy bar ma, joq pa, ǵulama ǵalym Hıssameddın Syǵanaqıǵa qatysy qandaı degen suraqtar tóńireginde tolymdy oı, tolǵamdy pikir, ókinishke oraı, ázirge joq.  Ony eshbir qııal-ǵajaıyp áńgimeler dáleldeı almaıdy. Oǵan tarıhı, ǵylymı derekter kerek.

Bir nárse anyq. Ol Syǵanaqtyń ısi túrki qaýymdaryna ortaq ekendigi.

«Ǵulamalar mekeni» bolǵan Syǵanaq — aǵaıyndy barsha túrki jurtshylyǵynyń maqtanyshy, ata qonys-astanasy.

 

Ábjan QURYShJANOV,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor.

 Ábilhan ÁBILASAN

«Túrkistan»

№52. 25jeltoqsan. 2003.

Sońǵy jańalyqtar