22 Tamyz 2019, 13:24 1056 0 Óner Tańsulý ALDABERGENQYZY

Qozy men Baıan bolyp tabysqan...

Gazetimizdiń búgingi qonaqtary – móp-móldir syldyrlap aǵyp jatatyn ózenniń qos jaǵasyndaı saf ónerde de, ómirde qatar baqytty ǵumyr keship kele jatqan erli-zaıypty Saǵat Jylkeldıev pen Jibek Lebaeva.

Óner joly aýyr da qıyn, tegi tazalyqtan turatynyn eskersek, osy bir jandarǵa qarap otyryp kóz de, kóńil de toǵaıǵany bar. Teatrdaǵy sahnalas dáýir úlken súıispenshilikke ulasyp, ǵumyrlyq-jubaılyq dáýrenge aınalǵan qos akter elý jylǵa taıaý qazaq dramatýrgııasynyń kóshbasynda turǵan – Qozy men Baıan, Syrym men Qarakóz, Aqan seri men Aqtoqty, Estaı men Horlan bolyp ǵumyr keship keledi.

Áńgimege ekeýin de tarttyq. Saǵat aǵa bastady:

– Syr óńiri jyrshy-jyraýlarǵa kende emes, ónerdiń quty daryǵan óńir. Sonaý Bazar jyraý, Qarasaqal Erimbet, Kete Júsip, Shoraıaqtyń Omarynan bergi Manap kókemizge deıingi ónerdi dáriptegen eldiń ulymyn ǵoı. Qulaqqa sińip, kókirekten myqtap oryn tepken osynaý qasıet, babalar joly bizge de juǵysty bolǵany shyǵar, kóz ashqannan jyr-termeletip kelemiz. Jetpisinshi jyldary M.Áýezov atyndaǵy qazaq drama teatry janyndaǵy eki jyldyq stýdııany, odan keıin Qurmanǵazy atyndaǵy konservatorııanyń akterlik bólimin qazaqtyń birtýar dara qyzy Hadısha apaı Bókeeva men teatr synshysy Áshirbek Syǵaıdyń sheberhanasynan oqyp, bitirdim.

Osy kezde áńgimege Jibek Rahymberdiqyzy aralasty:

– Men de ónerge, án salyp, dombyrada kúı tartyp júrip, qyzyǵa tústim. Sodan konservatorııaǵa tústim. Ónerde Hadısha Bókeeva apaıym qubylam boldy desem, artyq aıtqandyq emes. Odan keıingi sahna mádenıetin, sóıleý mánerin, júris-turys mádenıetin Sholpan apam Jandarbekovadan úırenip, aqyl-keńesin únemi tyńdap júrdim. Ekinshi kýrsta oqyp júrgenimde Sholpan apamyz «Aıman-Sholpandy» aldy, biz massovkadamyz. Zalda otyr edim, maǵan kóz toqtatyp qarap aldy da: «Áı, Taqyldaq, beri kelshi»,– dedi. Ashyqpyn, erkin sóıleımin. Jastyq qoı, tańdaıym taqyldap turǵan soń, meni osylaı ataıtyn-dy. «Sen Ázerbaıjan aǵańa bar, Baıan izdep jatyr, meni Sholpan apaıym jiberdi» dep aıt, – dedi.

Eptep án salyp, kúı tartyp, sahnaǵa da et úırenip qalǵanym bar, sol kúni-aq basa-kóktep kabınetine kirip bardym. Ázerbaıjan aǵa kózildiriginiń astynan maǵan qarap aldy da: «Bıken Rımova apaıyń ary qaraı ne isteý kerek ekenin aıtady, sol kisige bar»,– dedi. Salyp uryp apaıǵa barsam, daıyndyq júrip jatyr eken. Janynda qasqaıyp bir jigit otyr. Oǵan mán de bergenim joq, Ázerbaıjan aǵanyń aıtqanyn asyǵys aıtyp jatyrmyn. «Boldyń ba» degendeı qarap aldy da, apaı: «Dramanyń basyn, ortasyn, sońǵy teksin al da, myna balamen daıyndal» boldy sózi. Sosyn álgi jigitke qarap: «Saǵatjan, ana qyzdan teksti myna qyzǵa alyp ber, ekeýiń birge daıyndalyńdar»,– dedi. Maǵan buıryqtaı estildi. Sóıleý máneri ózgeshe, daýsy jaryqshaqtanyp sóıleıtin zor daýysty kisi edi ǵoı. Sondyqtan bolar, maǵan buıryqtaı estildi. Túsingenim, Baıannyń róli basqa kýrstyń bir qyzyna berilip qoıǵan eken. Saǵat ekeýmiz baryp jataqhanadan teksti aldyq. Ún joq. Sóılesý degen de joq. Sodan daıyndyq bastaldy. Saǵat óte ádemi jigit boldy. Onyń boıyndaǵy ónerge, qasıetti sahnaǵa degen mahabbatyna qyzyqtym. Án­di qalaı aıtady. Dombyrany qalaı shertedi. Onyń daýsyndaı daýys joq! Ózimniń de ónerden qur alaqan bolmaýym, osy bir sahnaǵa degen mahabbatty onyń maǵan degen mahabbaty jeńip ketti... Sóı­tip Baıan men Qozy bolyp tabystyq qoı.

SAǴAT: – Biz qazaqy tálim-tárbıeni kórip, boıǵa ábden sińirgen urpaqpyz. Jaqsyny da, jamandy da aıyra alatyn, baǵamdaı biletinimiz de sondyqtan. Ózi­mizdi ustaı biletin ustamdylyq, sabyrlylyq árkez sezimimizdi jeńip turatyn. Jibektiń sulýlyǵy, boıyndaǵy ádemi bir náziktigine tilersegine túsip turatyn qos burymy odan saıyn kóriktendirip, kerbez júrisi bir kórgennen-aq júregime shoq tastady. Bári de Jibektiń ózi aıtqandaı, «Qozy Kórpesh–Baıan sulýdan» bastaldy.

Osylaı qol ustasyp Taldyqorǵan qa­lasyndaǵy oblystyq drama, qazirgi B.Rı­mova atyndaǵy teatrda jıyrma jyldan astam ýaqyt qyzmet istedik. Sodan toq­sanynshy jyldardaǵy «dúrbeleń» óner­ge de septigin tıgizbeı qoımady. Onyń ústine balalardyń aldy oqý bitirip, joǵary oqýǵa túsetin kez keldi de, 1997 jyly Almatyǵa qonys aýdardyq. Egemendik alyp, táýelsizdiktiń týy jelbireı bastaǵan shaqta elimizdiń ekonomıkasy da álsireı bastap, endi ǵana el eńsesin kótere bastaǵan shaq edi ol. Basqa tirlik qoldan qaıdan kelsin, jaǵalap júrip Ǵ.Músirepov atyndaǵy Balalar men jasóspirimder teatryna ornalasýǵa múmkindik týdy ǵoı.

JIBEK: – Dıplom jumysym da Baıan boldy. Alǵashyndy ekinshi toppen shyǵatyn edim, birinshige aýystyryp jiberipti. Eshkim bilmeıdi, aıaǵym aýyr. Biraq sahnanyń aty sahna, jumys jumys qoı. Aıaqta biz ókshe týflı, sahnada júrip-turý mádenıeti taǵy bar. Tártip taǵy bar. Hadısha apaı taǵdyry qıyndaý aktrısa ǵoı, sondyqtan bolar, keıde qataıyp qalatyn minezi de bolýshy edi. Bir daıyndyq kezinde baıqap qalsa kerek, qansha degenmen áıel zaty emes pe, «Balany týǵan soń maǵan beresiń be» degeni. Shyn-ótirik ekenine sene almaı, betine qarap qalyppyn. Ras surap turǵan sekildi. Qazaqtyń mańdaıyna bitken sulý da kerbez aktrısasynyń betin qaıtarǵym kelmeı, ishteı balany baýyryna bersem be eken degenge toqtaldym. Bergim-aq keldi. Ol oıymdy Saǵatqa aıtyp edim, shoshyp ketti.

SAǴAT: – Shynymdy aıtsam, kóńildiń bir túkpirinen kelisim bererdeı bir oı bas kótergeni ras. Oıǵa bata júrip, aýylǵa telefon shaldym. Áke-sheshem shorshyp ketti. Taza qazaqy tálim-tárbıe kórgen, qazaqtyń salt-dástúrin, ádep-ǵurpyn asa qadirleıtin, yrym-úrdisti ustanatyn otbasynda ómirge kelgenim bar, men de qısynsyz áńgime aıtqanyma qysylyp, bir jaǵynan unjyrǵam túsip úıge keldim.

JIBEK: – Apaıdyń yqylasy aýǵany sonsha, bizge úıiniń bir kiltin berip qoıdy. Men bolsam Baıǵalı aǵataıdan uıalamyn. Biraq úıdiń dámin saǵynasyń, úıdiń aýrasyn ańsaıtyn bolýym kerek, ańsarym aýyp turady. Bara qalsam, tońazytqyshqa men jeıtin as, astyń aldynda, astan keıin jeıtin jemis-jıdegimdi ádemilep jýyp, ádemi bir ydysqa salyp, tipti syrtyna ýaqytyn kórsetip jazyp ketetin-di. As-sýymdy iship, salqyn úıde dem alyp, rahattanyp qaıtatynmyn. Áıteýir, erekshe kútimde júrdim. Anam men enemnen keıingi rýhanı ana bolǵan, árýaǵyńnan aınalaıyn Hadısha apamnyń osyndaı jaqsylyqtaryn, ystyq yqylasyn qalaı umytarsyń?! Únemi eske alyp, quran baǵyshtap otyramyz. Keıin tuńǵyshymyz Qanat ómir­­ge kelgende, balasha máz bolyp, perzenthanadan búkil asaı-múseıimen sábıdi ózi shyǵaryp aldy, kól-kósir dastarqan jasady. Áriptester de arqa-jarqa bolyp qalysty.

– Saǵat aǵa, ónerde ózindik ólmeıtin-óshpeıtin iz qaldyrǵan Hadısha apamyzdyń sizderge deıin de, sizderden keıin de talaı shákirtteri boldy ǵoı. Nazary, yqylasy nege sizderge tústi eken?

– Iá, aragidik bizdi de oılandyryp, sol shaqtardy eske túsiretin de osy bir suraq. Bálkim, bizdiń boıymyzdaǵy qarapaıymdylyq, qazaqı ıbalylyq, úlkendi syılap turatyn qazaqı tárbıemiz bolar...  Bálkim, Jibektiń boıyndaǵy áıelzatyna tán náziktik, sulýlyq, júris-turysynan sezilip-kórinip turatyn tektilikke qyzyqqan bolar... Áıtpese, óziń aıtqandaı qanshama shákirt aldynan ótpedi deısiz,  olar da ómirge perzent ákelip jatty ǵoı. Degenmen de, Jibek ekeýmizge degen yqylasy erekshe boldy, elimizdiń túkpir-túkpirinen aktrısa bolǵysy keletin talapkerlerdiń hattaryn da jınap maǵan beretin, jaýap jaza salshy dep, bir kún kórmese shaqyryp alýshy edi. Jaryqtyq, anamyzdaı bolǵany anyq. Keter-ketkenshe mıdaı aralasyp turdyq. Ol kisiden sahna máidenıetin, sóıleý mádenıetin ǵana emes, adamdardyń bir-birine degen súıispenshiligin, qurmetin úırendik. Jaqsy kóre bilýdi, ish tarta bilýdi úırendik. Ómirdiń máni-mańyzy tek janyń qalaǵan mamandyqta ǵana emes, tirshiliktiń táttiligi – ómirińdi jalǵaıtyn quıtaqandaı sharana ekenin de uǵyndyq. Jaratylystyń sonshalyqty talantty, daryndy, qabiletti etip jaratqanda, bir japyraq sharanasyn qımaǵanyn, ol kezde jaspyz asa sezine qoımasaq ta, búginde júregimiz aýyrady. Qursaǵynan shyqpasaq ta, ol kisiniń meıirimge toly qushaǵynan taraǵan urpaq ókilderi, árıne, barshylyq. Juma saıyn beıit basyna barmasaq ta, únemi Jibek aıtpaqshy, quran baǵyshtap eske alyp otyramyz.

– Aǵa, bir qurdasyńyzdyń aýzynan jastyq shaǵyńyzdaǵy bir serilik jaıly estip qalyp edim, óz aýzyńyzdan taǵy da estigim kelip otyr?

 Osy kezde «Ony men aıtyp bereıin» dep Jibek hanym áńgimege aralasa ketti.

– Shyǵysta gastroldik saparmen júr­miz. Qatonqaraǵaıda bolǵan oqıǵa ǵoı ol. Sol kúni men qatty aýyryp, shyǵys óńiri salqyndaý ǵoı, sýyqtap qaldym da, syrtqa shyǵa almaı tósek tartyp jatyp qaldym. Saǵat áli joq. Kún batýǵa jaqyn. Kú­tip jatyp-jatyp, jata bergenshe taza aýaǵa shyǵaıyn dep dalaǵa shyqtym. Jazdyń kúni bolsa da, eptep yzǵyryq jel bar. Biz toqtaǵan qonaqúıdi aınala bere, kózim qushaqtasyp turǵan eki beıneni shalyp qaldy. Ja­qyndańqyrap kelsem, ústindegi uzyn qara paltosyn janyndaǵy qyzdyń ıyǵyna jaýyp, qapsyra qushaqtap turǵan myna kisi. Aıqaı saldym. Daýsym qatty shyqqan bolýy kerek, álgi jas qyzdyń sıraǵy da uzyn eken, eki-aq attap joq boldy. Qara paltosyn qushaqtap aǵalaryń qaldy...

Jibek hanym dál sol oqıǵa kóz aldynan syrǵyp ótkendeı aqtaryla kúlip aldy. Biz de qosyla kúldik.

– Siz sonda namystanyp-arlandyńyz ba, joq qyzǵandyńyz ba?

– Men ózi týmysymnan kekshil, qyzǵanshaq emespin. Biraq óte namysshyl bolyp óskenim anyq. Soǵan qaraǵanda qyzǵanyshtan góri namystanǵan bolýym kerek. Men de bireýdiń mápelep ósirip, uıadan ushyrǵan erke qyzymyn. Qazaqtyń danagóı qyzy – Ulpandy sahnaladym ǵoı, son­da onyń aıtatyn mynandaı sózi bar: « Mende is te bar, tis te bar, bilek te bar, jú­rek te bar» deıdi namys qysqan bir sá­tinde. Sol sekildi meniń de boıymdy ashý-yzadan góri, arymdy taptaǵandaı, basynǵandaı kúı keshtim.

Ákem de seri bolǵan eken. Jigitshilik jeńip, serýendep ketetin sátterinde ájem jaryqtyq: «Áı, Kúltaı, at aınalyp qazyǵyn tabar, úndeme» dep basý aıtyp otyratynyn anamnan talaı estidim. «Er-azamat syrttyń adamy, túzdiń adamy. Al úıdegi qazyq myqty bolýy kerek» deıtin-di. Qulaǵymda tunyp qalǵan osy bir aýyz sóz, meni de keshirimdilikke úıretti. Keshirmegende qaıda barasyń?! Nesin jasyramyz, qatty renjip, kórgim kelmeı, tipti ajyrasyp ketetindeı jaǵdaılar da boldy ǵoı. Biraq áıel qaı kezde de, qaı qyzmette de áıel bolyp qalýy kerek. Turmys qurdyń eken, joldasyńa, ar jaǵynda ómirge kelgen balalaryńnyń taǵdyryna beı-jaı qaraı almaısyń. Ǵashyqtyqtyń, súıýdiń ne eke­nin, oǵan qanshalyqty adal bolý kerek ekenin, tipti sol mahabbat jolynda óz bastaryn qurbandyqqa shalýǵa deıin barǵan – Qozy men Baıannyń, Aqan men Aqtoqtynyń, Syrym men Qarakózdiń, Estaı men Horlannyń beınesin sahnalap júrip, ómirdegi – úıdegi tirligimizdiń basqasha bolýy múmkin emes edi. Sondyqtan ol qylyǵy júregime qanshalyqty tikenek bolyp qadalsa da, áıeldik mahabbat, analyq mahabbat pen sabyrlylyq jeńip shyqty. Áıtpese, bul kisi de talaı márte kıim-keshegin kóterip, ókpelep ketip qalǵan kezderi de bolǵan. Biraq uzaqqa sozylmaıtyn. Eki kózi botalap, eki kúnnen keıin-aq qaıtyp kelip, keshirim suraǵan kúnderi de boldy. Keshiresiń, óıtkeni qımaısyń! Qımastyq degen – úlken mahabbattyń jemisi.

SAǴAT: – Qara dombyrasyn qolynan tastamaıtyn qazaqtyń qara balasy bir kezderi osylaı bozbalalyq qylyq ta tanytyp qoıatyn. Jastyqqa «mas» bolyp júrgen shaqtar ǵoı.

– Saǵat aǵa, qazirgi qazaq ónerine kóńilińiz tola ma? Ónerge atyn shyǵarý úshin keletinder kóbeıdi?..

– Jalpy, ónerdiń ishindegi eń shoqtyǵy bıik, eń tazalyǵy da, júginiń aýyrlaýy da, ol – teatr óneri. Óner joly – aýyr jol degen uǵym sondyqtan aıtylatyn bo­lar. Ókinishke qaraı, sol óner joly jeńil­dep ketti. Onyń eń basty sebebi, ıaǵnı dıagnozy – ónerdi aqshaǵa aınaldyrý. Ónerdi taýarǵa aınaldyrý. Óner satylmaýy kerek. Meniń jeke pikirim, bálkim bazbireýler kelispes, búginde óner satyldy, medıına satyldy, sóz óneri-aqyndyq ta satyldy. Kerek deseńiz, bireýlerge, árıne, bizdiń kezimizde jastardyń armanyna aınalǵan qazaq ulttyq ýnıversıtetinde qolyna qalam ustap kórmegender túsip jatady. Sózdiń, kórkem sózdiń ıisi tanaýyna barmaıtyndar oqyp, bitirip jatyr. Bul da satqyndyq! Saýdaǵa aınalý emeı nemene? «Óner aldy– qyzyl til» degendi aıtqan qaıran babam Abaı tirilip kelse, sol saf altyndaı qyzyl tildiń qıqy-jıqy tirli­gin kórip júregi jarylar edi...

Óner aqshaǵa aınalǵannan keıin onyń qadir-qasıeti de qasha bastaıtynyn bilip, kórip júrmiz. Aqshamen oqýǵa túsken qabiletsizder ary qaraı da aqshany oılap turatyny zańdylyq. Al ondaılar teatr óneriniń mańaıynda júrse she?! Mine, qazaqtyń qasireti de osy bolmaq. Óıtkeni, «Óner halyqtiki» degendi beker aıtty ǵoı deımisiz?.. Torǵaıdaı ǵana daýsy bar, «ń» men «r»-ǵa tili kelmeıtinder, ásirese estrada janrynda kóbeıip tur. Árıne, ónerde júrgenderdiń bárin osyndaı darynsyz deýge de aýyz barmaıdy. Óner teginde barlar, qanynda barlar, ata-babalar úrdisin jalǵastyrýshylar joq emes, barshylyq.

– Jibek apaı, sizdiń jaratylysyńyz ónerge, sahnaǵa suranyp-aq tur. Suńǵaq boı, ashań júz, bota kóz, ádemisiz. Keıingi kezderi án-beınebaıandardan jıi kórinip júrsiz. Suranys-ótinish kóp pe?

JIBEK: – Ózimdi keremet sulýmyn dep eseptemeıdi ekenmin. Jańaǵy suraqty tolyqtyra ketkim kelip turǵany, shyn máninde, búgingi ánshiler aktrısa bolyp ketti ǵoı. Oǵan qarsylyq joq, degenmen árkim óz jolyn-jónin bilýi kerek shyǵar. Ánshisiń be, ánshi retinde el tanydy, sol jolyńdy ustan. Ónerli ekenmin dep, ár salanyń basyn bir shalyp, birde akter, birde ánshi, tipti asaba bolyp júrgenderdi kórgende qarnyń ashady-aq.

Maqtanǵanym emes, bıyl jazda jeti fılmge usynys tústi. Múmkindigim bolmady. Tanymal bola túsýge umtylsam, ýaqyt tabýǵa jantalasar edim. Ondaı ólermendigim joq. Ánge keletin bolsam, ózimiz jaqsy kóretin, súıip tyńdaıtyn Sáken balamyz shaqyrdy, ata-áje bolyp beınebaıanǵa tústik. Allanyń bergen bir ul, eki qyzynan nemerelerimiz bar, jaqyn arada shóbere súıemiz be degen úmitimiz de joq emes, sondyqtan qýana kelistik. Onyń ústine ánniń tarıhy, mán-mazmunyna da jaratylysymyz kelip tursa kerek.

SAǴAT: – Maqpal men Meıram­bek­­­tiń oryn­­da­ýyn­daǵy «Ómir» degen jańa ánge de usy­nys tústi, qabyldadyq. Jaqsy án bolsa, tárbıelik máni bar, yrǵaǵy men mátini tereń, oıly ánder bolsa, nege túspeske?! Onyń ústine, sahna jan sulýlyǵyn qajetsinedi ǵoı. Jibektiń boıyndaǵy sulýlyqty, onyń júris-turysy, sóıleý máneri, jalpy qazaqılyǵy betke uryp turady. Daýsy da jaǵymdy. Osy da qyzyqtyratyn bolar.

– Oshaqtyń úsh buty syndy, sizder ónerdiń – teatr sahnasy, kıno salasy jáne estrada janrynda da án-beınebaıandarda tanymalsyzdar. Osy úsh salanyń aıyrmashylyǵy, ereksheligi bar ma?

– Aıyrmashylyq jer men kókteı. Keıbir serııalarda jasaǵan beıneńizdiń basy, ortasy, sońy bolady. Oqıǵanyń ortasynan kirigesiz, tipti keıde ortasynan jylt ete qalyp, sońyna qaraı kórinis berip jatady. Osydan qıyndyq týady. Al teatr sahnasynda olaı emes, bir tutas obrazdy aıaǵyna deıin jetkizesiń. Al ánniń jan-dúnıesine birigý kerek.

JIBEK: – «Júregimniń ishindegi júre­gim» áni – bizdiń jigit, boıjetken kezimizden bastalyp, egde tartqan erli-zaıyptylardyń áý bastaǵy mazdaǵan mahabbatyn tyńdaýshyǵa jetkizip qana qoımaı, ulǵaıǵan sáttegi súıispenshiliktiń meıi­rim-syılastyqqa ulasqan kórinisin kórsetý. Sol uly sezimdi bala, nemerelerge uǵyndyra bilý án tabıǵatyn ajarlandyra túsetindeı. Jaqsy shyqty, el jaqsy qabyldady dep oılaımyn.

– Sizderge qarap, ádemi qartaıý degen ádemi sózdiń esime túsip otyrǵany?

JIBEK: – Ádemi qartaıýdyń ózi áde­mi­lik! Onyń ishinde óner adamdarynyń jas kórinetin taǵy bir sebebi, olardyń boıyndaǵy rýhanı baılyq, ol – tazalyq, adaldyqtan izdeý kerek. Bolmysyńda adam balasyna jat pasyqtyq, kórealmaýshylyq, qyzǵanshaqtyq byqsyp jatsa, ol eń aldymen ishki saraıyńdy qurtady. Sosyn mindetti túrde syrtyńa, betińe shyqpaı qoımaıdy. Taza bolsań, júregińde ıman bolsa, sanań taza bolsa, ol, árıne, bet-ajaryńa ajar qosyp, nurlana túsesiń.

SAǴAT: – Ol da bar, osy qasıetti shańyraqtyń tabaldyryǵyn jetpisinshi jyly tuńǵysh attadym. Keshegi qazaq óneriniń sańlaqtary – Shahan aǵa Mýsın, Kamal Qarmysov, Elýbaı Ómirzaqov, Seraǵań – Serke Qojamqulovtardyń kózin kórdik. Odan beri Ydyrys aǵa Noǵaıbaev, Ánýar Moldabekov, Ánýar Boranbaevtar, tipti keshegi Ýaıys Sultanǵazın, Toqsyn, Qudaıbergen aǵalarymyzdyń ózi myna ómirden tym erte, elýge jeter-jetpes shaǵynda ketti. Ózińiz aıtpaqshy, solar sahnadaǵy somdaǵan keıipkerleri sekildi óte úlken kórinetin. Óıtkeni, ózderin solaı ustaı bildi. Ónerdi salmaqty sezingen soń, ózderi de sabyrly-salmaqty, baısaldy-baıypty qalypqa endi. Mine, naǵyz óner úshin ómirge kelgender, ónerdi, naǵyz ónerdi jasaǵandar...

– Jibek hanym, sizdiń bir suhbatyńyzda Aqan men Aqtoqty, Qozy men Baıan, Danııar men Jámılany sahnalap júrip, ómirde, úıdegi tirli­gi­miz qalaı basqasha bolýy múmkin» de­genińizdi kózim shalyp qaldy. Qa­zirgi jastar arasynda nege ajyrasýlar kóp?

 JIBEK: – On segiz jasymyzda qosyldyq. Meniń – Aqanym, Qozym boldy, jalpy qazaq dramatýrgııasynda shoqtyǵy bıik shyǵarmalaryndaǵy ul-qyzdaryn sah­naladyq. Mahabbat ańyzdarynyń ishin­degi shoqtyǵy bıik, áleýmettik taǵdyr­­ly drama – «Qozy Kórpesh–Baıan sulýdan» bastalǵan ónerdegi keıipkerle­ri­miz «Estaı-Horlanmen» jalǵasýda. Osyndaǵy sezimniń móldirligi, súıispenshiliktiń tazalyǵy, ma­habbat degen qudirettiń ras­tyǵy... ǵashyqtyqtyń bıik shyńy – ómirimizde de jalǵasyn tappaǵan bolsa, bálkim, dál búgingideı úbirli-shúbirli bolmas edik. Qazaqtyń mahabbat dastandaryndaǵy keıipkerlerdi sahnalaı júrip, bir-birimizdi súıýge, syılaýǵa, túsinistikpen ǵumyr keshýge úırene tústik. Otaýymyz bekı tústi.

Iá, ókinishke qaraı, búgin tanysyp, erteńine bas qosyp, úshinshi kúni ajyrasýshylardy kórgende, ol toıǵa ketken qarjy, eki jaqtyń ata-anasy emes, sol jastarǵa janym ashıdy.

– Al qazirgi jastar ajyraspaý úshin aktrısa retinde emes, ana, áje, ene retinde ne der edińiz?

– Keshirimdi bolý kerek! Adam ózin adam retinde sezine, ustaı bilýi kerek. Eń aldymen ózin-ózi jaqsy kórý kerek. Ózin syılaǵan adam ǵana basqaǵa dórekilik tanyta almaıdy. Onyń da jany aýyratynyn, júregi syzdaıtynyn sezine bilgende ǵana, ke­shi­rim­di bola alady.

 

Biz amalsyz qoshtasyp, syrtqa bettedik. Qońyr kúzdiń jaqyndap qalǵanynan habar bergendeı, Almaty keshiniń baıaý salqyn samaly janymyzdy tońazytyp ketkendeı. Degenmen, Qazaqstannyń  eńbek sińirgen ártisteri, ónerde de, ómirde qol ustasyp kele jatqan ádemi jup – Saǵat Jylkeldıev pen Jibek Lebaevamen bolǵan áńgime jylylyq syılaǵandaı kúıdemiz. Ásirese, Saǵat aǵamyzdyń kishkentaı ǵana nemeresi atasynyń dombyrasymen ǵana uıyqtaıtynyn, ol bolmasa tańdy uıqysyz atyrýǵa bar ekenin maqtana aıtqany, júregimizdi odan saıyn jylymyqqa bólegendeı, sergip qaldyq. Búginde qalta telefonymen as iship, sonymen ǵana jubanatyn balbóbekterge, qazaqtyń qara dombyrasynyń úni jatbaýyr bolyp bara jatqan myna zamanda mynandaı sóz estý, bizdi de oılandyryp tastaǵandaı.

Suhbattasqan Tańsulý ALDABERGENQYZY

 

Sońǵy jańalyqtar