22 Tamyz 2019, 11:51 875 0 Týrızm "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

TÚRKI jáne TÚRKISTAN

Redakııadan:

Qazaq qana emes, jalpy túbi bir týysqan túrik, túrkimen, ázirbaıjan, ózbek, qyrǵyz taǵy basqa halyqtarǵa túrki, Túrkistan ataýlary asa qadirli, tipti qasıetti. Uzynsany otyzdan asatyn búgingi túrki halyqtarynyń (ataýdyń da) shyǵý tegi jaıly qaıtalap eske túsirsek artyq emes. 

 

Túrki tektes halyqtardyń, ulystardyń bolashaǵyn oılaǵanda aldymen olardyń tarıhı sabaqtastyǵyn, tildik, etnografııalyq, tıptik uqsastyǵyn, bir-birine degen izgi nıettiligin qarastyra ári baılanystyra otyryp zerttegenimiz jón. Sebebi, munyń ózi solardyń birin-biri jete tanyp bilýine, qandastyq týystyǵyna jaqyndatýyna jáne sol elder men ulystardyń damýyna tıgizer áseri mol. Olaı bolsa, áńgimeni áriden bastaǵan jón.

Jalpy, ısi túrik halyqtaryna, ulystaryna ortaq eki ataý bar. Biri osy «Túrik» sózi bolsa, ekinshisi — Túrkistan degen uǵym. Ekeýi de ortaq, ári kıeli. Birinshisi — olardyń jalpy negizgi atyn bildirse, ekinshisi — osy halyqtar men ulystardyń negizgi otanyn, ordasyn áspetteıdi. Erterekten bar bul ataýlardyń tarıhyn aldymen jazyp kóreıik. Túrik dep men túrki sózin aıtyp otyrmyn. Sebebi, ǵalymdar XIX ǵasyrda jalpy túrikterdi Anadoly (Anatolııa) túrikterinen ajyratyp aıtý úshin alǵashqylaryn túrki dep ataǵan. Sóıtip, túrik sózi tek Túrik respýblıkasynyń azamattaryna qoldanyla bastaǵan. Baıyrǵy túrik sóziniń ózi qaı kezden bar degen pikirge keletin bolsaq, ǵylymda bul jaıynda áli bir júıege kele qoımaǵan san alýan qundy boljamdar bar. Solardyń biri «Túrik» sózi, bul kisi esimi. Bulaı dep alǵash XI ǵasyr tarıhshysy Mahmud Qashǵarı babamyz aıtqan eken. «Túrik qaýymy, — deıdi ol «Dıýan luǵat-at-túrik» ıaǵnı «Túrik tilderiniń sózdigi» degen eńbeginde, — Túrik bın Iafes bın Nuhtyń balalary boldy» («Ana tili», 1993 j., 17 maýsym, 6-bet. №24). Mundaǵy bın dep otyrǵany uly, balasy degen sóz. Sonda Túrik Iafestiń uly, Nuhtyń nemeresi bolyp shyǵady. Qashǵarı pikirin shejireshi Ábilǵazy Bahadúr-han da qoldaıdy. Handyq bılikti qoıyp, tarıhty, shejireni jazýǵa den qoıǵan ol áıgili «Túrik shejiresinde» Túrikti Iafestiń 8 ulynyń úlkeni dep jazady. Onyń aıtýynsha: «Iafes ólerinde óz ornyna úlken uly Túrikti otyrǵyzyp, ózge uldaryna: «Barshańyz Túrikti patsha bilip, onyń sózinen shyqpańyzdar» dep ósıet qyldy, oǵan Iafes uǵlany degen laqap qoıdy» («Túrik shejiresi», «Ana tili» basp., Almaty, 1992, 12 b..) Áıgili Nuh paıǵambardyń balasy Iafes ekendigi «Qıssasý-lánbııada» da aıtylǵan. Onda Iapet degen atpen belgili. Bıblııada Iafet dep jazylsa, «Tarıhı gýmýmı» kitabynda Iafs dep jazylǵan. Ańyz boıynsha uzaq ómir súrgen Nuhtan jan alýshy Ázireıil sonsha uzaq jasadyń, bul dúnıeni qalaı baǵalar ediń degeninde, ol: «Bul dúnıe quddy eki esikti úı eken, bir esiginen kirip, ekinshisinen shyǵyp bara jatyrmyn» dep jaýap beripti (Áripbaıuly Áshim ál-Súrarı, Áripbaıqyzy Raýshan. «Hısa-sýl Ánbııa», 1992 j., 60-6). Biraq, atalǵan eńbekterde Nuh, Iafes, Túrikterdiń ómir súrgen ýaqyty aıtylmaıdy. Tek, Ábilǵazy ǵana Túriktiń balasy Tútikti Parsy patshasy Keımarspen (Keıýmers) zamandas degen.

Túrik sóziniń etımologııasy, ıaǵnı shyǵý tegi jaıly ekinshi pikirdegi zertteýshiler munyń maǵynasyn «dýlyǵa» dep túsindiredi. Dýlyǵa bul ertedegi batyrlardyń basyna kıetin áskerı bas kıimi. Shákárim qajy Qudaıberdiuly «Túrik, qyrǵyz, qazaq hám handar shejiresi» dep atalatyn kitabynda: «Erte kezde túrikterdiń arǵy ata-babalary so halqy dep atalǵan. Ol halyqty Ejen Sheıký basqarǵan. Onyń úlken uly Shýdyń bas jaǵyndaǵy taýda meken etken jáne sonda onyń ordasy bolǵan. Bul taýdyń bıiktigi sonsha, halqy sýyqtan azap kórer edi. Nádilshe eline ot jaǵýdy úıretip, halqyn aman alyp qalady. Sol kezde onyń jaqyndaryna baǵynyp otyrǵan basqa da taıpalar oǵan kelip, ony Tý-kıý dep ataǵan. Tý-kıý dýlyǵa degen maǵynany beredi. Qytaı tilinde «r» árpi joq. Eger de onyń ortasyna sol — «r» árpin qossaq, biz odan «túrkıý, ıaǵnı túrik degen sózdi oqımyz» dep jazady (oryssha basylymynyń 13-betinde). Qytaı jazbalarynda alǵash peshti jasaýshy da osy Nádilshe (Nadýlýshe) ekendigi aıtylǵan. Mine, Shákárim osy Tý-kıýdiń elin bertin kele Túrik atty úlken memleketke aınaldy degen pikirdi alǵa tartady. Bul boljamdy qoldaǵan jazýshy Tursyn Jurtbaev eki kitaptan turatyn «Dýlyǵa» atty úlken tarıhı eńbek jazǵan. Túrik sózin zertteýshi ǵalymdarymyzdyń birqatary Ashın atty hannyń da esimin umytpaı, túrik sózine qatystylyǵyn oryndy eskertken. Endigi bir pikir ańyz jelisine qurylyp, túrikti kók bóriden taratady. Belgili túrik zertteýshisi Zııa Gokalyp bolsa túrik sózin «túreli», ıaǵnı zań men tártip ıesi dep paıymdaıdy. Sondaı-aq, 1911 jyly jaryq kórgen bir zertteý eńbeginde túrik sóziniń maǵynasy kúsh-qýat delingen eken («Zaman-Qazaqstan», 27.01.95, №3/79/, 8-6).

Túrik sóziniń maǵynasyn zertteýge ózindik úles qosqan Qoıshyǵara Salǵara­uly «Altyn tamyr» kitabynda atap ótken. Onyń paıymdaýynsha, Túrik, Tatar, Monǵol halyqtarynyń qaı-qaısysy da attary osylaı atalǵan kisilerdiń, ıaǵnı osy attas kisilerdiń kindiginen taramaǵan. Olar sol kezde ómir súrgen rý-taıpa birlestiginiń ne tutas handyqtyń aty («Altyn tamyr», A., «Jazýshy», 1986, 143, 153 bb). Tarıhqa sońǵy kezderi den qoıa bastaǵan aqyn Baıbota Serikbaıuly Qoshym-Noǵaı túrik sóziniń etımologııasyn «tirig» maǵynasy «adam» degen jańa pikirdi alǵa tartady («Ana tili», 1984, 18 tamyz, №23, 8-6.). Túrik sóziniń maǵynasyn «arsyz» deýshiler de tabylady. Qalaı degende, bul sózdiń maǵynasyn oılanyp baryp jáne ózine deıingi ǵalymdardyń ne degenin anyqtap bilip baryp jazǵan durys. Muny, sonymen birge, tek otandyq zertteýshiler ǵana emes, batys zertteýshileri de, orys ǵalymdary da barynsha den qoıyp zertteı túsken. Atap aıtqanda, franýz túriktanýshysy Lýı Bazen bul sózdi «túrúk» dep uǵady, al aǵylshyn túriktanýshysy Dj. Klosson «túrkú», orys túriktanýshysy Lev Gýmılev «túrkút» dep uqqan. Sońǵysynyń «Kóne túrikter» atty eńbeginde: «Kináz Ashınniń nókerleri osyndaǵy (avtor bul jerde Monǵol Altaıyn aıtyp otyr. B. A. ) baıyrǵy jurtqa sińisip ketedi de, olarǵa «túrik», ıaǵnı «túrkit» degen at beredi» (Almaty, «Bilim» basp., 1994, 24-6.). Ol, sonymen qatar, túrik sóziniń maǵynasyn «kúshti», «myqty» degendi bildiredi dep tujyrymdaǵan. Akademık A. N. Konenovtiń oılaýynsha túrik sóziniń túbiri «túrkún» ıakı jınaqy ataý. Maǵynasy, «túr» — halyq bolsa, «kún» men degen sóz. Muny ǵalymnyń «Rodoslovna týrkmen» Sochınenıe Abý. l. Gazı hana Hıvınskogo» atty kitabynan ushyrastyramyz (M. — L., KSRO ǴA basp., 1958 j., 81-6). V. V. Radlovtyń da buǵan kezinde zor mán bergeni bar-tyn. Óz sózdiginde ol: «Túrik sózi — batyr, batyr er, qaharly» deı kele, ekinshi jaǵynan «bilimsiz jyrtqysh, qańǵybas» dep túsindiredi («Jer-sýdyń aty — tarıhtyń haty». Ábilbek Nurmaǵambetuly, A., «Balaýsa», 1994, 55-56 bb.). Radlovtyń oıy túrik sóziniń maǵynasy osy eki uǵymnyń birin bildiredi degenge saıatyn syqyldy. Sonymen, túrik sóziniń ózi bir jaǵynan kisi esimi delinse, endi bir jaǵynan bas kıim maǵynasynda, úshinshi jaǵynan kúshti degen uǵymda bolsa, taǵy da basqa jaqtarynan jyrtqysh, qańǵybas, sondaı-aq jınaqy sóz degen maǵynalardyń biri eken. Sonda ol munyń qaısysy bolmaq? Eger de túrik sózi alǵashqyda tek «túrik» dep aıtylsa, bul sózdiń jınaq ekenin aıtý qıyn. Jyrtqysh deıtin olar ań emes, al qańǵybas, arsyz dep odan jábir kórgender ǵana aıtýy yqtımal, eshqandaı halyq maǵynasy usqynsyz atty ózderine ataý retinde almaıdy. «Tirig» ıakı «adam» degen uǵym da biraz oılandyrǵanymen dáleldeýdi kóbirek qajet etedi. Al, adamdy bas kıim retinde ataý da senimsizdeý. Ańyzda aıtylatyn kók bóriden paıda bolypty degenniń ózi ańyz ekeni belgili. Muny mıstıkalyq uǵym, soǵan tabynýdan týǵan pikir deý oryndy. Kúshti, kúsh-qýat, myqty ne tártiptiń ıesi deý ábden laıyq, biraq ertedegi sózdikterden muny kezdestire alǵanymyz joq. Sonymen birge, túrik sózi qytaı tilinde tý-kıý ekeni aıtyldy. Bulaı dep olar Ashın hannyń bodandaryn aıtqan eken. Zertteýshi P. Polo muny «týrkıýt» ıaǵnı túrikter dep aýdarypty. Al, Ashın sózin Lev Gýmılev qasqyr, bóri dep túsindiredi. Sol zamandarda týlaryna (baıraqtaryna) kók bóriniń basynyń sýretin salyp jaýǵa shapqany aıan. Olaı bolsa, túrik sózi bórideı batyl degendi bildirse kerek.

Endi osy túrik sózi qashannan beri bar degenge kelsek, ony túrikter el retinde paıda bola bastaǵan sonaý 5-6 ǵasyrlardan izdegen jón. S. G. Klıashtornyı men T. I. Sultanovtar «Kazahstan. Letopıs treh tysıacheletıı» atty eńbekterinde bul sózdi alǵash VI-ǵasyrdyń ekinshi jartysynda jazylǵan eńbekterden tabylatynyn jáne keń taraǵanyn jazady. Soǵdylar túrikterdi túrik degen. Kóptik jalǵaýda ol — túrkút, ıaǵnı «túrki» bolyp aıtylady eken. Olardyń paıymdaýynsha qytaılar túrik sózin osy soǵdylardan alǵan, Túrik sózin munan ári qaraı vızantııalyqtar, arabtar, sırııalyqtar ala bastaǵan. Keıin ol ártúrli ıran tilderine, tıbettikterge kóshken. Túrik sózi qaǵanat qurylǵanǵa deıin on, keıinirek on eki patshanyń odaǵy bolypty. Ol 460 jyldan keıin Altaı mańynda qurylǵan, — dep jazady eki ǵalym (A., «Qazaqstan», «1992, j., 78-6.). Shyndyǵynda, túrik sózi alǵash qoldanylǵannan keıin kóp uzamaı tóńiregine, odan basqa da aımaqtarǵa áıgili bola bastaǵan. Altaılyq túrikterdi Lev Gýmılev Batys ǵundardan shyqqan, biraq tikeleı emes, mısstıkalyq jolmen shyqqan deıdi. Batys gýn memleketi 468 jyly joıylǵany belgili. Demek, olardyń izin ala túrikter birtindep kúsheıip, ál jınap, bir myqty elge aınala bastaǵan. Al, olardyń halyq retinde, memleket retinde eńse kóterýin ǵalym 545 jyl dep baǵalaǵan. Sonda bizderdiń memleket halyq bolyp tabylǵan ýaqytymyzǵa bıyl 1450 jyl tolmaqshy eken. Bul esten shyǵarylmaıtyn data. Endi 50 jyldan soń, amanshylyq bolsa, ısi túrik halqyna 1500 jyl bolmaq.

546 jyly túrikterdiń áskerbasy ári kósemi Býmyn elge qaǵan bolyp saılanyp, túrik eli Túrik qaǵanaty atanady. Mine, osy datalar biz úshin kıeli bolýy tıis. Túrik qaǵanatyna burynǵy saq, úısin, qańly, ǵun memleketteriniń qaısybir taıpalary enip, aralasyp ketken. Osyǵan jáne basqa da jaǵdaılarǵa oraı túrikterdiń jer ıeligi de keńeıip, shyǵysynda Baıkal kóline, batysynda Qara teńiz jaǵalaýyna deıin sozylǵan. Sóıtip, qaǵanat Qytaı men Vızantııany baılanystyrǵan memleket boldy. «Uly Jibek joly» da osy baıtaq terrıtorııa arqyly ótken. Lev Gýmılev «Qııal patshalyǵyn izdeý» degen kólemdi kitabynda IV-VI ǵasyrlarda iri memleket Qytaı eli kórshileri      ǵundarmen, tıbettiktermen, senbılermen qyrqysyp júrgende quba jon, qula túzde Gýnnýdan áldeqaıda kúshti memleket Túrik memleketi qurylady dep ádil baǵasyn bergen. Onyń baıandaýynsha, bul qaǵanat 550-569 jyldar ishinde ǵana Sary teńiz ben Qara teńiz aralyǵynda jatqan ulan baıtaq dalany, Orta Azııa jerin ıemdenip, kúshti, qýatty derjavaǵa aınalǵan. Onymen Vızantııa, Iran, Sibir ýgorlary, Grekııa sanasyp, saýda-sattyq qarym-qatynastaryn ornatýǵa májbúr bolǵan. Elshilikterin de uıymdastyr­ǵan. Sóıtip, Uly Túrik qaǵanatynan Qytaı da aıaǵyn tartyp, Orta Azııa jerine qaraı qansha kóz tikkenimen úsh ǵasyr         boıy      óz shekaralaryndaǵy Uly qorǵannan beri qaraı asa almaǵan (atalǵan eńbek, Almaty, «Balaýsa» basp., 1992., 43-44 bb.). Mahmud Qashǵarı ejelgi túrikterdiń kúnbatysta Rým (Rım), kúnshyǵysta Qytaıǵa deıin baıtaq, segiz myń farsah shamasyndaǵy sozylyp jatqan jerlerdi ıemdengenin jazyp ótken. Osy alyp aımaqta túriktiń ertedegi rý-taıpalary: baıyrqý, buǵý, bulaq, bekli, ediz, qybyr, túrgesh, qarluq, dulǵa, torǵaı, shigil, ıaǵma, týhsı, qyrǵyz, ıamaq, uıǵyr, basyl, bulǵar, oǵyz, túrikmen jáne basqalary mekendegen. Olardyń kóbi búginderi el, ulys bolyp otyrǵan: qazaq, qyrǵyz, túrik, túrikmen, ózbek, uıǵyr, qaraqalpaq, noǵaı, altaı, hakas, saha, tatar, shývash, bashqurt, shorlar men tofalar, qumyqtar men dolǵandar, qaraıymdar men qarashaılar, qyrymshaqtar, gagaýzdar, qyrym tatarlary, malkalar, kýmandar, qashqaılar, ázirbaıjandar, shýlymdar jáne basqalardyń arǵy atalary.

603 jyly Uly Túrik qaǵanaty ekige bólinip, Batys jáne Shyǵys qaǵanattary bolyp ataldy. Túrik qaǵanattyǵyn, memlekettiligin nyǵaıtýǵa Býmyn, Elteris, Bilge qaǵandar, Tonykók, Kúltegin sekildi batyrlar, Tomırıs sekildi ǵajaıyp el basqarǵan áıelder zor kúsh jumsaǵan. Olardyń bárin birdeı jazyp ótý, árıne múmkin emes. Bir ǵana Alpamys batyrdyń áıeli, Shyǵystaǵy el basqaryp bek bolǵan jeti qyzdyń biri — Gúlbarshynnyń eńbegi de eresen. Ol batyrdyń súıikti jary ǵana emes, el qamqorshysy da bola bilgen. Sol sebepti jurty onyń atyna Barshynkent degen qala turǵyzyp, ózi ólgen soń ásem kúmbezdi Kókkeseneni ıaǵnı Barshynnyń keshenin turǵyzǵan. Keseneniń qıraǵan orny qazirgi Qyzylorda oblysy Jańaqorǵan aýdanynyń Tómen­aryq temir jol stanııasy mańynda, qorymǵa aınalǵan.

Túrik qaǵanattary keıin saljuq, qarahanıd jáne oǵyzdardyń memleket bolýy nátıjesinde ózderiniń saıası kúshinen birte-birte aıyrylyp, memleket bolýdan qalǵan. Al, Shyńǵyshan men onyń balalarynyń XIII ǵasyrdaǵy batysqa qaraı jasaǵan qandy joryqtary saldarynan baıyrǵy túrik taıpalary men rýlary ydyrap, maıdalanyp, olardyń qol astyna qarap, endi biri basqa da jurttarǵa sińip ketken. Birli-jarymdary ǵana óz teńdikterin áreń saqtap qalǵan edi. Munan sońǵy qandy joryqtardyń kezinde de túrik jurtynyń toz-tozy shyǵyp, ártúrli usaq taıpalardyń, ulystardyń qataryna jatýǵa májbúr boldy. Bir-birinen terrıtorııalyq, saıası jáne mádenı baılanystary da ajyraı bastady. Sóıtip, baıyrǵy túrik jurtynyń urpaqtary biri sol ózderiniń shaman dininde qalsa, biri ıslam dinine kóship, basqasy hrıstıan, t.b. dinderge ótip kete barǵan. Olardyń bulaısha bólshektenip ketýine kórshi orys ımperııasy men jońǵar memleketi biraz «septigin» tıgizgen. Basqynshylyq dese ishken asyn jerge qoıatyn olardyń ımperatorlary túrik jurtyn aıamaı shaýyp, bólshektep, bir-birinen terrıtorııalyq baılanystylyǵyn úzip, turalatqan. Ásirese, orys ımperııasynyń Sibir men Orta Azııaǵa, jońǵarlardyń qazaqtarǵa kórsetken jábirleri az bolmady. 1723 jylǵy «Aqtaban shubyryndy, alqa kól sulamadan» ábden tıtyqtaǵan qazaq jurty «Qarataýdyń basynan kósh keledi, Kóshken saıyn bir taılaq bos keledi» dep bastalatyn áıgili «Elim-aı» ánin qaıǵyra otyryp shyǵarǵan. Túrkistan dep atalatyn ólkemizdi 1867 jyldan 1881 jylǵa deıin bılegen general-gýbernator Kaýfman bolsa ıslam dinin elemeı, bul ólkege qajetsiz dep tapqan. Sóıtip, ólkeniń soltústik-batys aımaǵyn, ıaǵnı qazaqtar shoǵyrlanǵan bóligin pravoslavıe dinine kirgizbekshi bolyp áperbaqandyq jasady. Árıne, onyń zábiri tek olarǵa ǵana emes, kóptegen túrik halyqtaryna tıip jatty.

B. AISYNOV.

Qyzylorda qalasy.

«Túrkistan» №46

Sońǵy jańalyqtar