22 Tamyz, 10:25 417 0 Qaýipsizdik Ásel ÁNÝARBEK

Sekseýildi nege seldiretip aldyq?

«Shól dalanyń padıshasy». Shóleıtti dalada topyraqty erozııadan saqtaıtyn, qum tóbelerdiń kóshkinin toqtatatyn, qyzýy kómirden asyp túsetin sekseýildi osylaı dep ataǵan qazaqtar. Ókinishke qaraı, qazir elimizde sol baǵaly ósimdik azaıyp barady. Nege deısiz be? Óıtkeni sekseýilge kóz tigip, ruqsatsyz kesip alǵysy keletinderdiń qarasy qalyń. Sondyqtan mamandar sekseýil aǵashy erekshe qorǵaýdy qajet etetinin aıtyp, dabyl qaǵyp otyr. Al Úkimet sekseýildi kesýge tyıym salyp, sol arqyly baǵaly ósimdikti saqtap qalýǵa tyrysýda. Biraq...

Aıaýsyz otaıtyndar kóp

Qazaqstan jeriniń 9,7 paıyzyn orman qory qurasa, onyń 48 paıyzy sekseýil toǵaılaryna tıesili. Qumdy jerlerde ósetin, shólge tózimdi, qatty aǵash tuqymdas ósimdiktiń Ortalyq Azııa men Arab elderinde onǵa jýyq túri bar. Sonyń úsheýi Qazaqstanda ósedi: aq sekseýil, qara sekseýil jáne Zaısan sekseýili. Qazaqstandaǵy sekseýil orman­darynyń eń úlkeni Jambyl oblysynda shoǵyrlanǵan. Oblystyń 4 mıllıon 435 myń 186 gektar orman qorynyń 1 mln 187 myń gektary sekseýildiń enshisinde. Alaıda sońǵy jyldary sekseýil alqaptary seldirep ketti. Oǵan baǵaly ósimdikti zańsyz kesip alǵysy keletinderdiń kóbeıgeni basty sebep bolyp otyrǵany barshaǵa málim. Onyń ústine, búginde sekseýildi qaıta ósirý de orman­shylarǵa qıyndyq týǵyzýda. Jyl saıyn sekseýil uryǵy talaı jerge sebilse de, tamyr alyp ketýi ońaı bolmaı tur. Tabıǵı túrde ósip-ónetin dala ósimdigi sırep qalǵandyqtan, jelge qalqan bola almaıdy. Sondyqtan jerge sebilgen dán jelge ushyp ketedi. Aınalyp kelgende sekseýildi aıaýsyz otaǵandardyń áreketi ósimdikti qaıta ósirýge de kedergi keltirýde.

Buryndary jurt sekseýildi otqa ta­my­zyq retinde paıdalanatyn. Al qazir kó­mirdiń jetispeýshiligi men qym­battaýshylyǵy, onyń ústine, tabıǵı gazdyń tartylmaýy eldimekenderde tu­ra­tyndarǵa aýyr tıip, sekseýildi taza otyn retinde qoldana bastady. Onyń ústine, iri qalalarda káýap pisiretin oryn­dar kóptep ashylyp, sekseýilge degen suranys barynsha artty. Osynyń sal­da­rynan sekseýil alqaptarynyń kólemi meılinshe tarylyp, bul ósimdiktiń tu­qy­my tuzdaı quryp barady. Sekseýildi qor­ǵaý, saqtaý, ony paıdalanýǵa tyıym salý tóńireginde Parlamentte bir emes, bir­ne­she ret másele kóterildi. Biraq, solaı bol­sa da, elimizde sekseýildiń saýdasy to­las­tamaı tur.

Osydan birneshe jyl buryn mamandar dabyl qaqqan. Jaıdan-jaı emes. Eli­miz­degi baǵaly sekseýil alqaptarynyń kó­le­mi 20 jylda 4 ese azaıǵanyn aıtyp, Úkimetten kómek surady. Bılik te qarap qalǵan joq. Ekologtar dabyl qaqqasyn, birden qaýly qabyldady. Sóıtti de, elimizde 2018 jyldyń sońyna deıin sekseýildi kesýge moratorıı jarııalady. Bıyl jyl basynda moratorıı merzimi taǵy 5 jylǵa uzartyldy. Zańsyzdyqqa boı úıretip alǵandarǵa Úkimettiń bul sharasy da kedergi bola almady. Máselen, ótken jyly Qyzylorda oblysynda sekseýildi zańsyz kesýge baılanysty 49 derek tirkelipti. 10 azamatqa aıyppul salyndy, úsh adam 200 saǵattyq qoǵamdyq jumysqa tartyldy. Taǵy eki adam bir jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıy­ryl­dy. 25 sottalýshy tabıǵatqa keltirgen shyǵyndy ótegennen keıin sot sheshimimen qylmystyq jaýapkershilikten bosa­tyl­dy. Aıta keteıik, bul óńirde sekseýil otaý oqıǵalary jyl sanap artyp barady. Óıtkeni qyzýy joǵary ósimdiktiń ob­lys­ta ótimdiligi joǵary. Aımaqtyń qum kósh­kininen qorǵanyshtyq qalqany sana­la­tyn sekseýildi aıaýsyz kesip, satý jaǵ­daı­lary zańmen shektelse de, áste toqtaıtyn túri joq. Kafe, dúńgirshek, jeke saýda oryndarynda jasyryn saýdalanady.

Al Jambyl oblysynda zańsyz sek­seýil aǵashyn kesý faktisi boıynsha ótken jyldyń 9 aıynda 14 oqıǵa tirkelgen. Sal­­darynan ákimshilik hattama tol­ty­rylyp, azamattarǵa 28112 myń teńge kó­leminde aıyppul salyndy. Anyqtalǵan faktiler boıynsha 8 azamatqa qatysty qylmystyq is qozǵalyp, 4 azamatqa bir jyldan eki jylǵa deıin bas bostan­dy­ǵynan aıyrý jazasy kesilgen. Sonda da sekseýil jaǵyp dánikkenderdiń aıylyn jıǵyzý múmkin bolmaı tur. Onyń ústine baǵaly ósimdikti barymtalaıtyndardyń basym bóligi jeńil-jelpi aıyppulmen qutylady. Al bir júk kóligine tıegen sekseýildi satsa, bir mıllıon teńgege jýyq paıda tabady eken. Mundaı kólemde paı­da kórip otyrǵan adamǵa Úkimet bel­gilep bergen aıyppul sóz bolyp pa? Oǵan «barmaq basty, kóz qysty» áreketterdi qosyńyz. Osyny eskergen mamandar ákimshilik shara qoldaný máseleni sheshýge járdemshi bolmaıtynyn aıtýda. «Bizdiń mekemeler ákimshilik shara qoldanýǵa áýes. Zańdy saqtaý, qadaǵalaý, bir jaǵynan, durys. Biraq ol máseleni tolyq sheshpeıdi. Bul jerde keshendi jumys kerek», – deıdi BUU-nyń Damý baǵdarlamasynyń bıo­alýan­túrlilikti saqtaý salasyndaǵy jobalardyń menedjeri Talǵat Kerteshev.

 

Josparly jumys júzege assa...

 

Orman sharýashylyǵy qyzmet­ker­leri ósimdik qoryn molaıtýǵa den qoıýda. 1990 jyldardyń basynda 54 myń gektar jerge sekseýil egý bastalǵan. Qar­jy tapshylyǵynan ol is aıaqsyz qalyp, tek 2002 jyly qaıta jalǵasty. 2008-2014 jyldar aralyǵynda Qazaqstan or­man­daryn saqtaý jáne ósimdik qoryn mo­laıtý jobasy qolǵa alyndy. Dúnıe­júzilik damý bankiniń qoldaýymen 57 myń gektar aýmaqqa sekseýil egilgen. 2017 jyly orman sharýashylyǵy mekemeleri 10 700 gektar jerge sekseýil ekti.

Búginde Almaty, Qyzylorda jáne Túrkistan oblystary sekseýildi turmysta qoldaný boıynsha aldyńǵy orynda. Osy aýmaqtarda sekseýildiń bıologııalyq túr retinde múldem joǵalyp ketý qaýpi jo­ǵary. Osy oraıda, joba aıasynda ǵylymı-zert­teý jumystary, jergilikti halyqty shaǵyn bızneske tartý sharalary jáne ba­lalarǵa ekologııalyq bilim berý, sek­seýildi zańsyz kesýge qarsy sharalar, osy aýmaqtarda ornalasqan qoryqtar men rezervattardyń materıaldyq jáne tehnıkalyq jaǵdaıyn jaqsartý, ondaǵy qyzmetkerlerdi oqytý sııaqty jumystary júrgizilýde. Byltyrdan bastap BUU Damý Baǵdarlamasy men el Úkimeti birlesip bıo­logııalyq alýantúrlilikti saqtaý boıynsha arnaıy jobalardy qolǵa alǵan bolatyn. Sol jobalar boıynsha Qazaq­s­tandaǵy sekseýildi qorǵaý máselesine basa mán berilip otyr. Qazirgi ýaqytta BUU Damý baǵdarlamasy negizinde «Aýyl sha­r­ýa­shylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ birlesip Eko-damý shaǵyn kredıttik baǵ­dar­lamasy ázirlengen. Sonyń aıasynda 5 jyl ishinde 285 mln teńgege 89 joba bas­ta­lyp, 209 jumys orny ashyldy. Adamdar nesıeni 4 paıyzben 5 jylǵa alady. Nesıe eń aldymen omarta sharýashylyǵyna beriledi. Óıtkeni naryqta balǵa qashanda suranys bar. Osy arqyly halyqqa ba­la­maly qyzmet túri usynylyp otyr. «Biz ta­bı­ǵatqa zııany kelmeıtin shara­lar­dy qoldaımyz. Mysaly, jumyssyz otyrǵan úı ıesi osy ýaqytqa deıin sekseýil satyp, ań atyp otbasyn asyrap otyrýy múmkin. Ony da túsinýge bolady. Endi ol bal ósirýmen aınalysatyn bolady», – deıdi Talǵat Kerteshev.

Búginde Syr óńirindegi ormandy jer­lerdiń 87 paıyzynda shólge shydamdy aǵashtyń osy túri ósedi. Aıta keteıik, «Ormandardy saqtaý jáne respýblıkanyń ormandy jerlerin kóbeıtý» jobasy aıasynda 2008-2014 jyldar aralyǵynda Aral teńiziniń qurǵaǵan ultanyna 57 myń gektardan astam sekseýil, sarsazan tárizdi, shólge, sortań topyraqqa beıimdi aǵash-buta túrleri otyrǵyzyldy. Bıyl taǵy 10 myń gektar teńiz ultanyna sekseýil egilmek. Aral teńiziniń kepken tabanyna sekseýil otyrǵyzý uzaq jyldan beri jalǵasyp keledi.

Sonymen qatar, BUU Damý baǵdar­la­masy negizinde Almatyda bıylǵy qyr­kúıek­ten bastap arnaıy akııa uıym­das­tyrylmaq. Akııa barysynda qaladaǵy meı­ramhanalardy káýap pisirý úshin sekseýildi qoldanbaýǵa shaqyrmaq. Al akııaǵa qatysqan meıramhanalarǵa ar­naıy sertıfıkattar tabystalatyn bo­lady. Sondaı-aq, qarasha aıynda Al­ma­tyda birinshi ret halyqaralyq óńirlik kon­ferenııa ótkiziledi. Osyǵan oraı Óz­­bekstan men Tájikstannan orman sha­r­ýa­shylyǵy mamandaryn Almatyǵa sha­qy­ryp, Orta Azııadaǵy sekseýildi qor­ǵaý­ǵa qatysty memorandým jasaý jos­parlanyp otyr.

BUU Damý baǵdarlamasy men Úkimettiń sekseýildi saqtaý boıynsha qolǵa alǵan mańyzdy sharalary bar ekenin joǵaryda atap óttik. Osy rette atalmysh uıymnyń sarapshylarymen baılanysyp, sekseýildi saqtap qalý úshin qandaı sharalar qoldaný qajettigin surap, bilgen edik.

 

Aqmaral AǴAJAEVA, BUU Damý baǵdarlamasy  landshaftyq josparlaý  boıynsha sarapshy.

Joıylyp ketý aldynda tur

– Sekseýildi Qazaqstannyń brendi retinde qalyptastyrý múmkin be? Ol úshin qandaı sharalardy qolǵa alý qajet?

– Qazaqstannyń memlekettik orman qory 29,4 mln gektardy quraıdy. Onyń ishinde ormandy aýmaq 12, 9 mln gek­tar­ǵa teń. Ormandy alqaptyń basym bóligi sekseýilge tıesili. Aq jáne qara sekseýil aýmaǵynyń kólemi 6,3 mln gektardy alyp jatyr. Bul – res­pýb­lı­ka­daǵy bar­lyq orman aýmaǵynyń 48,9 paıyzy. Qa­zaqstan ormanynyń jartysy sekseýilge tıesili bolǵandyqtan, bul ósimdiktiń elimizdiń brendine aınalýyna negiz bar.

Sekseýil – shóleıttenýge jol ber­meı­tin baǵaly ósimdik. Búginde bul aǵash­qa joıylyp ketý qaýpi tónip tur. Qara sekseýildiń tamyry tereń. Ol óziniń myqty tamyrymen qumdy ustap, jeldi ustaıdy. Keıbir derekterge sensek, bir sekseýil shamamen 3-4 tonna qumdy ustap tura alady. Qazaqstanda bul asa baǵaly aǵash. Sondyqtan, ony arnaıy baǵdarlama arqyly qorǵaý qajet. Odan bólek, sekseýildi orman – Qazaqstannyń ulan-baıtaq dalasyn mekendeıtin kóptegen jan-janýar­lardyń tirshilik ortasy.

– Sekseýildiń joıylyp ketýine nemese azaıýyna jol bermeý úshin eń aldymen nege basa nazar aýdarý kerek?

– Birinshiden, sekseýildi otaýǵa sa­lyn­ǵan moratorııdi toqtatpaý kerek. Otyr­ǵyzylǵan sekseýildi qorǵaý da asa mańyzdy. Onyń ishinde sekseýil kóp ósetin Almaty, Qyzylorda, Jambyl jáne Túrkistan oblystaryndaǵy or­mandy qorǵaý mekemelerin mate­rıal­dyq-tehnıkalyq jabdyqtaýdy na­zar­dan tys qaldyrýǵa bolmaıdy. Sondaı-aq, sekseýil aǵashyn otyrǵyzý, egý ju­mys­tarynyń kólemin arttyratyn sha­ra­lardy uıymdastyrǵan abzal. Odan bólek zamanaýı resýrs únemdeý tehno­lo­gııasyn jáne sekseýilge zııan kel­ti­rý­shilermen kúres júrgizetin ǵylymı zertteýlerdi qoldana otyryp baǵaly aǵashty ósirýge múmkindigi bar orman tálimbaǵy júıesin qurý qajet.

– Sekseýildi zańsyz otaıtyn­dar­men kúres júrgizýdiń qandaı tásilderin usynar edińizder?

– Búginde sekseýildi negizinen káýap ázirleý úshin otaıdy. Elimizde zańsyz otaýǵa qarsy moratorıı jarııa­lan­ǵa­nymen, baqylaýshy ınspekııalar ju­mys istegenimen, saýda oryndary men ja­nar­maı beketterinde sekseýildi saý­dalap jatqandar kóp. Tájirıbe kórset­ken­deı, tikeleı tyıym salý máseleni she­shýge kómektespeıdi. Bul rette tabı­ǵat­ty qorǵaýǵa shaqyratyn aqparattyq naýqan júrgizý qajet. Bul sharaǵa qo­ǵam­nyń nazaryn aýdartý mańyzdy. My­saly, sekseýildiń mańyzyn túsindiretin eko­logııalyq akııalar men oqýshylar arasynda ekologııalyq bilim berý shara­la­ryn uıymdastyrǵan jón. Sonymen qatar, aýyl halqyna zańsyz kesýdiń ornyna balamaly jumys túrin usyný kerek. Máselen, shaǵyn nesıe berý arqyly ekologııalyq bıznesti, ekotýrızmdi, omartashylyqty damytýǵa jol ashyp berse, quba-qup bolar edi.

– BUU Damý baǵdarlamasy ne­gi­zinde júzege asyrylatyn jo­ba­lar­dan qandaı nátıje kútýge bolady?

– Dál qazirgi ýaqytta BUU Damý baǵ­dar­lamasy sekseýildi qorǵaý maqsa­tyn­da birqatar jobalardy júzege asyrýda. Atap aıtsaq, Balqash pen Syrdarııa ózeni basseınindegi sekseýil ormanyn túgendeýdi josparlap otyrmyz. Balqash pen Syrdarııa – sekseýilderdiń eko­lo­gııalyq jaǵdaıyn baǵamdaýǵa múmkindik beretin jobalyq aýmaǵymyz. Sonymen birge, Qazaqstannyń ońtústik aımaq­ta­ryn­da qoǵamnyń nazaryn aýdartatyn eko­logııalyq akııalardy qolǵa al­maq­pyz. Buǵan deıin Qyzylorda, Almaty oblystaryndaǵy qum basqaly turǵan eldi mekenderde birqatar jobalardy iske qosqanbyz. Sol sharalar negizinde «kóshpeli» qumnyń paıda bolýymen kúresýdiń ádisterin kórsettik. Atap aıt­qan­d­a, sekseýil kóshetteri otyr­ǵy­zylyp, resýrs únemdeýshi tehnologııa kómegimen baǵyp-baptaldy. Odan beri birneshe jyl ótti. Nátıjesi kóńil qýantarlyqtaı. Búginde sol sekseýilder jersinip, qumdy jaqsy ustap tur.

Ásel ÁNÝARBEK

«Túrkistan»

 

Tegter sekseýil

Sońǵy jańalyqtar