13 Tamyz 2019, 11:08 1527 0 Oqshantaı Ahmet ÓMIRZAQ

Aıtpańyzshy, kınodaı qurap ańyz...

...Sońǵy kezderi qazaqqa aqyl aıtyp, jol kórsetýshiler kóbeıip bara jatqan sekildi. Buryn ekonomıka men saıasattan dáris oqyp, Qazaq elin ǵalamdyq keńistikte tájirıbesiz, úlken máselelerdi sheshýge óz aqyly jetpeıtindeı kórip, úlken eldiń ókilderi túrli pikirlerin tyqpalap jatýshy edi, endi kelip, osynaý jas memleketimiz endi-endi aıaǵynan qaz tura bastaǵanda túrli musylman elderinen dinı saýatyn ashyp, shatyrhat alyp qaıtqandar halqymyzdyń senimi men saltyn revızııadan ótkize bastady. Iaǵnı, qazaqtyń kóptegen salt-dástúri «musylmandyq senimge qaıshy-mys». «Kelinniń ata-enege sálem salýy shırk, óıtkeni adam tek Allaǵa ǵana tabyný tıis» t.s.s. dep sıyný men qurmet kórsetýdi shatastyratyndardyń túpki maqsatyn baıqaǵan halqymyz olardan irgesin aýlaq salyp, óziniń babadan kele jatqan dástúrine beriktik tanytty.

Qazaq joq jerden qaýip aıtyp, qara aspandy jerge túsiretinderdi «aıdyń-kúnniń amanynda jaman yrym shaqyrdy» dep unatpaıdy. Osy turǵydan alǵanda, ótken jyldyń qarashasynda búkil el kóleminde barlyq meshitterde «Basshyǵa baǵyný» taqyrybynda ýaǵyz aıtylýynyń sebebi oılandyrmaı qoımaıdy. Ne nárse týraly aıtylsa, sonyń sebebi bolýy kerek qoı. Basshyǵa baǵyný týraly ýaǵyz aıtylady eken, soǵan qandaı qajettilik bolǵany halyqqa túsindirilýi kerek emes pe?

Sodan beri ǵalamtordy ashyp qarasańyz «Basshyǵa baǵyný» degen taqyryptaǵy materıaldarǵa tolyp tur. Barlyǵynyń aıtary: «basshyǵa baǵyný kerek, sebebi ol Allanyń qalaǵan adamy, oǵan qarsy shyqqandar qııamet kúninde jazaly bolady. Basshy jaqsy bolsa shúkir etińder, jaman bolsa sabyr etińder» degenge saıady. Basshyǵa baǵynýdy ýaǵyzdaǵandar «Qasıetti Quran Kárimniń «Nısa» súresiniń 59-aıatynda: «Eı, múminder! Sender Allaǵa boıusynyńdar, Paıǵambarǵa boıusynyńdar ári ózderińnen bolǵan ámir ıelerińe. Eger birnárse ústinde talas-tartysta qalsańdar, Alla jáne Paıǵambarǵa júginińder. Eger sender Allaǵa, aqyret kúni senetin bolsańdar, osylaı isteý ári qaıyrly, ári jaqsy nátıjeli bolmaq», – dep aıtylǵanyn keltiredi de ári qaraı kóptegen ıslam ǵulamalarynan qalǵan rıýaıattarǵa súıenedi. Maqul-aq! Degenmen, buny halqymyz burynnan biledi ári eshkim de basshyǵa baǵynbaı, búlik shyǵaryp jatqan joq. Qandaı daýly másele bolsa halyq ózi saılaǵan Elbasynyń sózine toqtap, ımandylyq tanytyp keledi. Endeshe sol halyqqa, talaı alasapyran kezeńderden Allaǵa degen senimine selkeý túsirmeı, sheksiz sabyr men tóziminiń arqasynda aman ótip bul kúnge jetken, táýelsiz memleket qurǵan, óz basshysyn saılaı da, syılaı da biletin elge «basshyǵa baǵyný kerek» dep aqyl aıtýy qalaı, kóldeneń jurttyń? Árıne, ornymen aıtylǵan oıly sózge sanaly pende qarsy bola qoımas, biraq, bas-kóz joq «basshyǵa baǵyný paryz, onyń aıtqanynan shyǵýǵa» bolmaıdy dep úzildi-kesildi buıyra qaıtalap jáne ony keń kólemde ýaǵyzdaı jónelý – kóńilge kúdik uıalatpaı qoımaıdy.

Bizdińshe, «basshyǵa baǵynýdy» ýaǵyzdaýshylardyń tasasynda oǵan múddeli eki top bolýy múmkin, biri – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa qosylar qarsańda halyqtyń narazylyǵyn seıiltý úshin Qazaqstan Musylmandary dinı basqarmasy tarapynan jasalǵan saqtyq sharasy da, ekinshisi – elimizdegi keıbir dinı toptardyń Elbasyna ózderin jaqsy kórsetý maqsatynda istep jatqany. QMBD-ny túsinýge bolar, al ózge dinı toptar she? Ashyq bolmaǵanmen astarly túrde óz ýaǵyzdaryn jasap otyrǵan túrli aǵymdaǵylardyń memleket basshysyna aıtylǵan madaqtaýǵa qosyla shaýyp, ún qatýy – olardyń ózderin saqtap, ózderine durys kózqaras qalyptastyrýǵa tyrysýy ma dersiz. Sondyqtan bul máselede de ulttyq qaýipsizdigimizge qatysty eske saqtaıtyn jaılar bar ekeni anyq...

Bul máseleni qozǵaýǵa taǵy bir sebep, «basshyǵa baǵyný» ýaǵyzynyń jaqynda qaıta jańǵyrýy bolyp otyr. Bir mezgilde birneshe saıtta jarııalanǵan aqyn Serik Qalıevtiń «Kim aıtady minsiz dep Nuraǵamyz?» degen óleńi joǵaryda biz aıtqan máseledegi jaılardy óleń tilimen órnektegen eken.

Kim aıtypty minsiz dep Nuraǵamyz?!

Suranamyz –

Aıtpańyzshy kınodaı qurap ańyz!

Álemderdiń Patshasy bolmaǵan soń,

Kemshiliksiz bolmaımyz sirá da biz.

Qany qazaq baýyr ǵoı, jany qazaq,

Kolbınge de kezinde shydaǵamyz!

Besikten keshe shyqqan el edik qoı,

Bekigen joq áli de buǵanamyz.

Patshaǵa til tıgizý – súnnette joq,

Bul degen baryp turǵan kúná naǵyz.

Osylaı dep, máselege tike kirisken aqyn, ózgelerdeı «basshy» dep búrkemelep otyrmaı basshynyń Nuraǵamyz ekenin týra aıtady. Patshanyń kim ekenin ashyq aıtyp otyrǵan aqynnyń «Patshaǵa til tıgizip» jatqandardyń kim ekenin de ashyp aıtqanda óleń «buryn aıtylǵan nárseni qaıta jańǵyrtyp otyr» degen sózden qutylyp, ájeptáýir qyzyqty oqylar edi.

Kórshi elderdiń jaǵdaıyn kórgiń kelse,

Saýsaǵyń arasynan syǵalańyz,

Basshymyzdy taǵynan taıdyrsaq dep,

Bekerge bilekti biz sybanamyz.

Taǵy jumbaq. «Basshymyzdy taǵynan taıdyrsaq dep, bilekti sybanyp» júrgen kim? Qoı, jeter, áıtpese óleńnen málimet izdegen áldebireýge uqsap ketermiz. Biraq máseleni týra qabyrǵasynan qoıyp otyryp, eshkimniń atyn atap, túsin tústemese odan esh qaıyr joǵy taǵy anyq.

Obaly ne, aqyn «Qas ashady qasyńnan kúlip qushaq, Týsa eken dep tezirek búlikti sát. Ótirik aqparatty ókirtedi-aı, El irgesin búldirip iritki sap! Ańǵal qazaq aldanyp, ózdi-ózimen Qyrylysyp bolsa dep qyryq pyshaq», – dep saqtandyryp ta; «Qazaqtyń kenge toly keń dalasy, ózine jaý shaqyrmaı tura almaıdy.«Túlkiniń qyzyldyǵy ózine sor!», búrkittiń kóz jaýyn ap bulańdaıdy. Antalap óńsheń ashkóz alpaýyttar, «…Bermeseń jolyńnan!» dep urandaıdy. El ishinen satqyndar taýyp alyp, Úı ishinen úı tigip ylańdaıdy» dep geosaıası jaǵdaıymyzdyń máz emes ekenin de ashyp aıtady. Biraq, sóıtip kelip:

Qasymyz, dosymyzdy tanyp almaı,

Basymyz eshqashanda quralmaıdy.

Bılikke qarsy shyqqan búlikshiniń

Ólgende janazasyn shyǵarmaıdy! – degen jerin oqyǵanda selk ete qalasyń. Aý, sonda Abylaı hannyń ózine:

Eı, Abylaı, Abylaı,

Men seni kórgende,

Turymtaıdaı ul ediń,

Túrkistanda Ábilmámbet tóreniń,

Túıesin baqqan qul ediń. – degen Buqar jyraýdy;

Han emessiń, qasqyrsyń,

Qara albasty basqyrsyń.

Dostaryń kelip tabalap,

Dushpanyń seni basqa ursyn! –

dep Jáńgir hannyń kózine aıtqan Mahambetti qalaı túsinemiz? Álde, olardyń ólgende janaza shyǵarylmaǵan ba?

«Kimge ne qaıyrlysyn Alla biler, shúkir dep barǵa momyn kún kórmeı me? «Bes saýsaq birdeı emes», Jánnatta da, Adamdar súrmeıdi ómir bir deńgeıde. …Kim aıtady minsiz dep Nuraǵamyz? Onyń da bar sońynda shubalań iz. Paıǵambarǵa razy emes jandar ótken, Endeshe jáı adamdy synamańyz». Myna óleń joldaryn oqyǵanda oıyń tipti aıran-asyr bolady eken. Jánnáttiń ózinde adamnyń ár túrli deńgeıde ómir súretinin tek Serik Qalıevten ǵana estip otyrmyz. Mine, qyzyq kerek bolsa?

Jasyratyny joq, óleńdi oqı bastaǵanda «basshyǵa baǵyný» ıdeıasy aldymyzdan taǵy shyǵa keler dep oılamaǵanbyz. Al, shynyna kelgende aqyn Serik ýaǵyzshylardan da asyp túsip, patshaǵa qarsy shyǵyp, sóz aıtqandardyń janazasyn shyǵarmaýǵa bar. Tipti, din adamdarynyń ózi bulaısha qatty ketpegen. Oqyp kórińiz:

«Halqy basshyǵa baǵynbasa elden birlik pen bereke ketedi. Bul sózimizge Sırııa, Mysyr elderinde bolyp jatqan qaqtyǵystar dálel. Halyq bir basshyǵa ǵana baǵynýy kerek. Bir elde birneshe basshy bolmaıdy. Bizdiń Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaev osyndaı saıasatty ustanady. Allaǵa shúkir, elimizde árkim óz dinin ustanyp, tirlik jasaýda. Biraq, túptep kelgende basshymyz bar. Ol – Prezıdent. «Sonda oppozıııa degen bolmaýy kerek pe?» der áldekim. Nege bolmasyn. Oppozıııaǵa Islam dini qarsy emes. Tek, olar halyqty kóteriliske bastaýy, turǵyndardy bir-birine aıdap salýǵa bolmaıdy. Halyqtyń arasyna iritki salýyna múldem bolmaıdy, úıtkeni ondaı jumystardy isteıtin bolsa ol oppozıııa emes, bálkim, halyq jaýy bolyp ketýi múmkin. Paıǵambarymyzdan keıin keı bir toptar musylmandar arasyna iritki salyp, olardy fıtnaǵa alyp bardy. Al bundaı jumystar ıslam dininde haram etilgen jumys bolyp tabylady». QMDB-nyń Pavlodar oblysy boıynsha ókil ımamy Isenov Narıman Ermekuly óz ýaǵyzynda týra osylaı deıdi.

Al, Memlekettik syılyqtyń ıegeri, kórnekti qalamger Tólen ÁBDIK: «Patsha – qudaıdyń jerdegi kóleńkesi» dep daýryǵatyndardy qaıtersiń! Álemdi qanǵa bóktirgen Gıtler, óz halqynyń teń jartysyn qyrǵan Pol Pot, óz memleketiniń azamattaryn hımııalyq qarýmen jer jastandyrǵan Saddam Hýseıin, adam etin jeýge, ásirese, balanyń etin jeýge qumar bolǵan afrıkalyq ımperator, taǵy sol sııaqtylar qudaıdyń jerdegi kóleńkesi bolǵanda, qudaıdan ne qadir qalady? Ótken qarasha aıynyń aıaǵynda búkil Qazaqstan boıynsha meshitterde «Basshyǵa baǵyný – Allanyń ámiri» degen atpen ýaǵyzdar ótipti. Adam basshyǵa emes, zańǵa baǵynýy kerek. Basshynyń talaby zańsyz bolsa da baǵyný – qul bolý degen sóz. Bastyqtyń quly bolýǵa nasıhattaý – Allanyń ámiri bola almaıdy» deıdi «Parasat» jýrnalyna bergen suhbatynda.

Demek, qaıbir másele týraly aıtqanda asyra silteý abyroı ápermeıdi, Sol úshin senim men saıasatty shatastyrmaı, halyqty adastyrmaı aqıqatyn aıtý kerek. Sebebi, kemshiliksiz pende joq.

2014 jyl.

Tegter din Meshit Patsha

Sońǵy jańalyqtar