8 Tamyz, 15:13 433 0 Óndiris Ahmet ÓMIRZAQ

«Kók qaǵazdyń» quny kókke samǵaı bere me...

 Búginde jurttyń qarjylyq saýattylyǵy ábden oıanǵan. Naryqtyq ekonomıka jaǵdaıynda neniń qymbattap, neniń arzandap jatqanyn bári baqylap otyrady. Sodan bolar, ótken aptada teńge baǵasynyń túsýi buryn-sońdy bolmaǵan rekordtyq kórsetkishke jetkende otandastarymyz arasynda bul jaǵdaı qyzý talqyǵa tústi.

Qaısy eldiń ekonomıkasynda bolsa da, valıýta saıasaty basty róldi oı­naı­dy. Óıtkeni ekonomıkalyq damýdyń or­nyqtylyǵyna qol jetkizýge, aqsha qunsyzdanýyn tejeýge, jumyssyzdyqty boldyrmaýǵa munyń úlken áseri bar. Degenmen memlekettik valıýta saıasaty eldiń qarjylyq-ekonomıkalyq jaǵ­daıy­na jáne dúnıejúzilik ekono­mı­kanyń damýyna baılanysty bolady.

Valıýta saıasaty birneshe túrge bó­linedi. Sonyń ishinde jurtyń kóbine ta­nys túri devızdik valıýta saıasaty. Ol – shetel valıýtasyn satyp alý, satý jolymen ulttyq valıýta kýrsyn rettep otyrady. Bul oraıda, elimizdiń tól va­lıýtasy – teńgeniń quny álemde al­tyn, munaı, t.b. qundy zattardyń baǵasynyń qymbattaýy ne arzandaýyna oraı AQSh dollary baǵasynyń kóterilip, túsýine baılanysty qubylyp turatyny belgili.

Árıne, memlekettik qarjylyq jaǵ­daıy myqty, tól valıýtasynyń quny ornyqty bolǵanǵa ne jetsin, alaıda álemdik ekonomıkanyń ajyramas bir bólshegine aınalǵan Qazaqstan eko­no­mıkasyna dúnıejúzilik qarjylyq saıa­sattyń jaǵdaıy áser etpeı turmaıdy. Bir aımaqtarda ekonomıkalyq damý jyldam qarqynmen júrse, ekinshi bir aımaqtarda kerisinshe bolýy múmkin. Osynyń sebebinen jalpyálemdik eko­no­mıkalyq turaqtylyq, damý rıtmi buzylyp, ózgelerge túrli taraptan áser ete bastaıdy. Aıtalyq, túrli mashına óndirisi, qural-jabdyqtar jasaý t.b. salalardyń qarqyny báseńdese, ony óndirýge kerekti shıkizatty óndiretin elderge keri áser etýi múmkin. Óıtkeni satatyn taýaryna qajettilik azaıyp, quny túsip ketetini anyq. Bul árıne, onyń ulttyq valıýtasynyń qunsyz­da­nýyna ákeledi. Negizinen, daıyn ónim shyǵarýdan góri shıkizat óndirý salasy aldyńǵy orynda turǵan Qazaqstan sııaqty elderdiń ulttyq valıýtasynyń quny ózgere beretininiń basty sebebi osy. Sodan bolar, aınalymǵa engenine shırek ǵasyrdan asqan ulttyq valıýtamyz – teńge birneshe ret qun­syz­da­nýǵa ushyrap, eldiń ekonomıkalyq jaǵ­daıyna jaǵymsyz áser etti.

ShIREK ǴASYR, TEŃGE JÁNE DEVALVAIIaLAR

Arada tórt jyl ótkende teńgeniń býy­ny bekip, quny kóterile bastady. Iaǵnı 2003 jyldan 2007 jylǵa deıingi aralyq­ta elimizde dollardyń quny arzandap, teń­ge kúsheıe bastady. Tórt jyldyń ishinde quldyraǵan kók qaǵazdyń teńgedegi baǵamy 156 teńgeden 120 teńgege deıin tústi. 2007 jyldyń sońyndaǵy álemdik qarjy daǵdarysy teńgege aıtarlyqtaı qaýip tóndirse de, ulttyq bank qordaǵy valıýtany jumsaý arqyly teńgeniń qu­nyn saqtap qaldy.KSRO tarqaǵannan keıin Reseımen ortaq valıýtalyq aımaqta qalý Qazaqstan úshin tıimsiz bolǵany belgili. Sol úshin Elbasy Nursultan Nazarbaev asa mańyzdy sheshim qabyldap, memleke­timiz­diń tól valıýtasy – teńgeni aı­na­lymǵa engizýge bel býdy. 1993 jyly 15 qarashada aınalymǵa engen ulttyq valıý­tamyz 1 AQSh dollarynyń qunyn 4 teńge 70 tıyn dep belgiledi. Alaıda ekonomıkasy áli aıaqqa tura almaı jatqan eldiń jaǵdaıy teńgeniń bul dárejesin uzaq ustap tura almady. Sonyń sebebinen aınalymǵa engen bir jarym aıdan asa ýaqytta teńge 12 esedeı qunsyzdanyp, 1 dollar 54 teńgemen teńesti. Solaısha qunsyzdaný úderisine barynsha qarsy tursa da, bes jyl ishinde teńgeniń AQSh dollarymen alǵandaǵy baǵamy 84 teńgege jetti. Al 1999 jyl­dyń sáýirinde alǵash ret úlken deval­vaııaǵa ushyraǵan teńge quny bir kúnde  kúrt túsip, 1 AQSh dollarynyń baǵasy 138 teńge 25 tıynǵa jetti. Odan keıingi úsh jylda dollardyń quny 155 teńgeden asyp baryp irkildi.

2008 jyly álemdik naryqta kómir­sý­tegi shıkizattary qymbattap, onyń áseri teńgeniń qunyn saqtaýǵa paıdasyn tı­gizdi. Biraq jyl sońynda shıkizat quny túsip, teńgeni quldyratpaý úshin ulttyq bank taǵy da valıýta qoryndaǵy qarajat­ty shyǵyndap,  1 AQSh dol­la­ry­nyń qu­n­yn 120 teńgeden asyrmady. Biraq kelesi jyldyń basynda teńgeni qunsyzdanýdan saqtaǵanmen, ony odan ári ustap turý mem­leketke ońaı soq­pady. Sondyqtan Qazaqstan ulttyq banki 2009 jyldyń 4 aqpanynda dol­lardyń baǵamyn 117-123 teńgeden túsirmeýden bas tartyp, devalvaııa jasady. Sebebi sol jyldyń ba­synda teńge qunyn túsirmeý úshin Ult­tyq bank 6 mıllıard AQSh dollaryn jum­saǵan bolatyn. Óıtkeni álemde munaı baǵasy tómendep, Qazaqstanmen saýda-sattyq salasyndaǵy seriktes elderde de ulttyq valıýtalar qunsyzdana bastaǵan-dy. Solaısha devalvaııanyń áserinen teń­ge 25 paıyzǵa qunsyzdanyp, 1 AQSh dol­lar quny 150 teńgege kóterildi. Tipti valıýta aıyrbastaý pýnktterinde 170-ke deıin baryp, birer kúnde qaıtadan qalypty baǵamyna tústi.

Odan keıingi devalvaııa 2014 jyl­dyń 11 aqpanynda júrip, 1 AQSh dol­la­ry 185 teńgege kóterildi. Óıtkeni ulttyq bank teńgeniń burynǵy qalpyn kúshtep ustap turýdan bas tartty. Eldiń valıýta qoryn saqtaý úshin jasalǵan bul qadam amalsyzdan jasalsa da, teńgeni biraz qunsyzdandyryp ketti.

Jalpy Ulttyq bankti G.Marchenko basqarǵan jyldarda teńgeniń deńgeıin birqalypty ustap turý – ulttyq qordaǵy valıýtany jumsaý arqyly múmkin bolsa, odan keıin Q.Kelimbetovtiń tusynda odan bas tartyp, teńgeni erkin aınalymǵa jiberý arqyly qunsyzdaný úderisi júrdi. Máselen 2015 jyldyń qyrkúıeginde bir kúnde bir dollar 288-den 301 teńgege deıin kóterilip ketip, eldiń esin shyǵardy. Azyq-túlik baǵasy bir kúnniń ishinde qymbattap ketip, jańa kólikterdiń baǵasy 30 paıyzǵa deıin ósip ketti. Árıne bunyń birneshe sebebi boldy, desek te Ulttyq bank bas­shy­lyǵy bul jaǵdaıdy qor bırjasyndaǵy alypsatarlardyń AQSh valıýtasyn qoldan qymbat­tat­qanynyń kesiri ekenin málim­degen-di. Sodan beri úzdiksiz qunsyzdanyp kele jatqan teńge búginge kelip, 380 teń­geniń quny bir dollarǵa da jetpeı qalýyna ákeldi.

TEŃGE JÁNE ÁLEMDEGI VALIýTALARDYŃ JAI KÚII

Búginde «devalvaııa» dese bir kez­degideı jurttyń tóbe shashy tik turyp, ne isterin bilmeı daǵdaryp qala bermeıdi. Barlyq nárseniń baǵasy qym­battap, otbasylyq bıýdjettiń jaǵd­aıyna salmaq túserin biledi de, oǵan jasaıtyn qaıran joǵyn túsinip, az qarajatyn únemdep jumsaýǵa tyrysady. Desekte, jyl saıyn dollardyń baǵasy kóterilip, teńgeniń qunsyzdana túsýi artyq aqshasy joq qarapaıym halyqty bylaı qoıǵanda, isker azamattar men qarjy salasynda eńbek etetinderdiń tabysqa jetýine qolbaılaý bolatyny anyq.

Keıingi kezde qysqa ýaqyt aralyǵynda qubylǵan dollar baǵasy Qazaqstanda buryn-sońdy bolmaǵan deńgeıge kóte­rilip, teńge baǵamy eki ret antırekordtyq kór­setkishke jetti. Atap aıtqanda, osy jyldyń 26 shildesinen bastap, 1 AQSh dollarynyń quny 385 teńgeden bir tıyn túspeı turyp alyp,  2 tamyz kúni Qazaqstannyń qor bırjasynda 385 teńge 75 tıynǵa satyldy. Al valıýta aıyrbastaý pýnktterindegi baǵa odan sál ózgeshe: onda 1 AQSh valıýtasyn 385-386 teńgege satyp alynyp, 386,5-387,5 teńgeden satyldy. Tipti 388-ge de shyqty.

Al dollar qunynyń osynsha qym­bat­taýyna ne sebep?

Boljam ártúrli, biraq anyq jaýap joq.

Mamandardyń aıtýynsha, osy aıda Reseı rýbliniń quny túsip, munaı baǵa­synyń arzandaýy teńgeniń quldyraýyna áserin tıgizetin kórinedi. Qazirdiń ózinde Brent markaly munaıdyń barreli 61,16 dollarǵa deıin túsip, 1,6 paıyz arzan­da­ǵany aıtylýda. Sondyqtan ekonomıster Reseı valıýtasynyń qunsyzdanýy, AQSh pen Qytaıdyń saýda soǵysynyń áseri bolsa da, 1 AQSh dollarynyń baǵasy 390 teńgeden aspaýy tıis deıdi.

Tamyz aıy teńgeniń tynyshyn alady degen mamandar, Reseı rýbliniń álsirep, munaı baǵasynyń tómendeýi ulttyq valıý­tamyzǵa aıtarlyqtaı soqqy ekenin aıtady. Ótken aptada soltústiktegi kórshimizge salynǵan sank­ııa jáne AQSh pen Qytaı arasyn­daǵy saýda soǵysy da tól aqshamyzdyń qutyn qashyrmaq. Ekonomıster dollar­dyń qu­ny 390 teń­geden aspaýy kerek degenimen, jaǵ­daıdyń qalaı órbıtinin boljaý qıyndyǵyn jasyrmady. Biraq, mamandar dollar kóterildi eken dep aqsha aıyr­bas­taý pýnkterine tura júgirmeýge keńes beredi. Al Reseı sarapshylary ekono­mı­kasynyń ártaraptanbaǵan jáne qarjy­lyq jaǵ­daıy, negizinen, shıkizat­tyq taýar satýǵa baılanysty Qazaqstanda teńgeniń quny taǵy tórt paıyzdaı túsip, bir dollar 400 teńgemen teńesýi ábden múmkin dep otyr.

Árıne, boljam óz aldyna, biraq mu­naı bareli qaıtadan kóterilse jáne tústi metaldardyń baǵasy qazirgiden túspese, teńgeniń jaǵdaıy qaıta ońalýy ábden múmkin eken. Shynyn aıtsaq, altynnyń quny kóterilip barady. Máselen qazir altyndy 1466 dollarǵa alýǵa bolady. Ol 1,7 paıyzdyq ósimdi kórsetip tur. Ulttyq banktiń saıtynda metaldyń bir gramy 17,4 myń teńgege satylýda. Al kúmis 0,6 paıyzǵa, mys 5,8 paıyzǵa arzandaǵan. Biraq sarapshylar altynnyń baǵasy kó­te­rilip, kúzde baǵasy 1500 dollarǵa deıin ósedi dep sanaıdy. Bul teńgeni odan ári quldyraýdan saqtap qalýy múmkin jaǵ­daı.

Keıbir sarapshylardyń pikirine qara­saq, teńgeniń qazirgi jaǵdaıy ýaqytsha qu­bylys kórinedi. Máselen, «VENT PLUS» kompanııasynyń dırektory Qýanysh Rys­baı­dyń aıtýynsha, dollardyń teńgege shaq­qandaǵy baǵamynyń kóterilýi maý­sym­­dyq demalys kezeńine baıla­nys­ty. Óıtkeni osy kezde kóptegen el tur­ǵyn­dary shetelge demalýǵa shyǵady da, satyp alýshylardyń kóbeıip ketýi saldarynan dollar quny ósedi. Qazaqstan qarjy­ger­leri qaýym­das­tyǵynyń sarap­shysy  Ra­ma­zan Dosovtyń pikirinshe,  shet­elge shy­ǵý­shylardyń dol­lar­ǵa degen suranysy artqanyna jáne dál sol aıda munaı baǵa­sy­nyń jeti paıyzǵa arzandaýy qa­bat­tasqandyqtan teńge qul­dy­raǵan. Son­daı-aq aldaǵy aıda teńge taǵy da eki paıyz­ǵa arzandaýy ne qymbat­taýy múm­kin. Buǵan el ekonomıkasyna munaı baǵa­synyń áser etýi men teńgeniń taǵ­dy­rynyń álemdik naryqpen baılanys­ynyń úlken áseri bar eken.

Jalpy biz ne týraly aıtsaq ta, ózge­ler­men salystyryp baryp pikir túı­ge­nimiz abzal. Áıtpese, álemde deval­va­ııadan kóz ashpaıtyn jalǵyz valıýta – teńge sııaqty bolyp kórinedi. Máselen, ót­ken jyldyń kúzinde 1 dollar 364,5 teńgemen teńesip tursa, dál sol kezde 1 AQSh dollary 248000 Venesýela bolı­va­ryna, 24158 Mıanma kıatyna teń bolyp turǵan. Sondaı-aq, Argentına pesosy keıingi on jylda 1160 paıyzǵa, Sırııanyń fýnty 910 paıyzǵa, Belo­rýs­sııa rýbli 987 paıyzǵa, al teńge 200 paıyzǵa qunsyz­danǵan dep sanalady. Salystyrmaly túr­de alyp qarasaq, álem­niń úlken elderi valıýtasynyń qa­synda teńgemizdiń áli myqty ekeni anyq baıqalady.

P.S.

Jalpy 27 jylda Qazaqstan Ulttyq bankin basqarýǵa osy kezge deıin toǵyz adam (G.Marchenko eki ret) basshylyqqa kelipti. Olar: Ǵalym Baınazarov (qańtar, 1992 – jeltoqsan, 1993 jj.), Dáýlet Sembaev (qańtar, 1994 – qańtar, 1996 jj.), Oraz Jandosov (qańtar , 1996 – aqpan, 1998 jj.), Qadyrjan Damıtov (aqpan, 1998 – qazan, 1999 jj.), Grıgorıı Marchenko (qazan, 1999 – qańtar, 2004 jj.), Ánýar Sáıdenov (qańtar, 2004 – qańtar, 2009 jj.), Grıgorıı Marchenko (qańtar, 2009 – qyrkúıek, 2013 jj.), Qaırat Kelimbetov (qazan, 2013 – qarasha, 2015 jj.), Danııar Akıshev (qarasha, 2015 – aqpan, 2019 jj.), Erbolat Dosaev (aqpan, 2019 jyldan bastap). Qaısysynyń tusynda teńgeniń jaǵdaıy qalaı bolǵanyn el biledi. Endi mine, ulttyq banktiń qazirgi basshysy tusynda da, kelgenine bes-aq aıǵa jýyq ýaqyt ishinde teńge eki ret súrinip, quny ketińkirep qaldy. Biraq qalaı desek te, eldiń erteńgi kúnnen úmiti bar. Sol úmit úzilmesin dep tileıik.

 

Ahmet ÓMIRZAQ

«Túrkistan»

Sońǵy jańalyqtar