8 Tamyz, 14:50 664 0 Bilgenge marjan Dınara MYŃJASARQYZY

Dúısen Qaseıinov: Túrki álemin ortaq mádenıet jaqyndastyrady

Túrki jurty túgelmiz be? Birimizdi birimiz tolyq tanımyz ba? Saıasattyń salqyny uryp araǵa túsken jyldar bizdi alystatyp ketken joq pa? Túrki áleminiń HHI ǵasyrda tabysýy múmkin be? Bul saýaldarǵa endi shyndap mán berip, jaýap izdeıtin sát týdy. Qurylǵanyna jıyrma bes jyl tolǵan TÚRKSOI Túrki mádenıeti halyqaralyq uıymynyń tóraǵasy Dúısen Qaseıinov myrzamen osy máseleler jóninde keńinen áńgime órbittik.

– Dúısen myrza, sonaý 1993 jyly qurylǵan TÚRKSOI uıymy túrki birligin saqtap qalýǵa qanshalyqty úles qosty?

Dúısen Qaseıinov, TÚRKSOI uıymynyń bas hatshysy: TÚRKSOI uıymynyń ataýy eń basynda túrik tilinde TÜRK Kültür ve Sanat Ortak Yönetimi (Túrk Kúltúr ve Sanat Ortak Iónetımı, qazaqshasy: Túrki mádenıeti men óneriniń ortaq uıymy) tirkesinen qysqartylyp «TÜRKSOY»  degen ataýmen qalyptasqan.  Biraq bul ataý abbrevıatýra ǵana emes, «túrik» (túrki) jáne «soı» (tek, negiz) degen  eki sózden quralyp «túrkitektes» degen de maǵyna beredi. «Soı» sózi «ata», «tek» maǵynasynda Mahambet jyrlarynda da kezdesedi. 2009 jyly Baký qalasynda ótken Túrki respýblıkalary Mádenıet mınıstrleriniń Turaqty Keńe­sinde uıymnyń tolyq ataýy qol­danysqa yńǵaıly bolý úshin «Túrki mádenıetiniń halyqaralyq uıymy» (túrikshe: Uluslar arası Türk Kültürü Teşkilatı, aǵylshynsha: INTERNATİONAL  ORGA­NİZA­TİON  OF  TURKİC CULTURE) bolyp ózgertilip, qysqasha túri «TÚRK­SOI» abbrevıatýrasyn saqtap qaldy.

1992 jyldyń kókteminde túrkitildes táýelsiz alty memlekettiń Mádenıet mınıstrleri Ystambulda kezdesip, birlesip jumys júrgizý jónindegi memorandýmǵa qol qoıǵan bolatyn. Al osy jıynnan bastaý alǵan uıymnyń kukyqtyq mártebesin aıqyndap, kurylymyn bekitý sol jylǵy jeltoqsanda ótken túrki tildes elderdiń Mádenıet mınıstrleriniń Turaqty keńesi májilisiniń enshisine tıdi. Bakýde ótken bul basqosýda TÚRKSOI-dyń turaqty atkarýshy organy Bas dırekııany qurýǵa sheshim qabyldandy.

Bul uıymnyń taǵy bir salmaqty ku­jatyna qazaq jerinde qol qoıyldy. TÚRKSOI-dyń jumys júrgizý prınıpteri jónindegi shart Almatyda 1993 jylǵy 12 shildede jasaldy. Osy jıynǵa uıymǵa múshe alty eldiń – Túrik Res­pýb­lı­kasy, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túr­ki­menstan, Ázirbaıjan jáne Óz­bek­stannyń mádenıet salasynyń basshylary qa­tysty.

Keıinnen shartqa baqylaýshy el re­tinde Tatarstan, Bashqurtstan, Soltústik Kıpr, Hakasııa, Gagaýz, Tyva qosyldy. Osylaısha ýaqyt ótken saıyn halyq­aralyq uıymnyń aıasy keńeıe tústi.

Sol kezdegi mınıstr Erkeǵalı Rahmadıev turaqty keńestiń múshesi edi. 1991 jyly shyǵarmashylyq odaqtar álsirep, qarjylaı qoldaý bolmaı qaldy. Týra sol 1993 jyly valıýta rýblden teńgege kóshti. Halyq kóp qıynshylyqty bastan ótkizdi. Sonymen birge álem elderi de bir-birimen qaqtyǵysyp jatty. Ázirbaıjan men Armenııa arasynda Qarabaq máselesi týyndady, Tájikstanda ózara soǵys boldy. Qazaqstanda ondaı bir eleýli qaqtyǵystar bolmasa da, mádenıet salasynda qarym-qatynas azaıdy, álsiredi. Konservatorııa basshysy retinde Orta Azııa, Keńester odaǵy boıynsha baıqaýlar uıymdastyryp, janymyzdaǵy memlekettermen baılanys ornatýǵa kiristik.

– TÚRKSOI uıymynyń negizgi maqsaty mádenı baıla­nys­ty ǵana jandandyrý ma? Saıasatqa aralaspaısyzdar ma?

– Negizinen aralaspaıdy. «Sen saıasatpen aralaspasań, saıasat senimen aralasady» degen pikir bar emes pe?! Báribir memleketter arasyndaǵy saıasatkerlerdiń, basshylardyń arasynda tatýlyq ornasa, mádenıet adamdarynyń da qa­ty­nasy jaqsy bolady. Al alda-jalda kı­kil­jiń týyndasa, sózsiz arasy sýyp qalady. Eger memleketter arasynda osyndaı túsinispeýshilik jaǵdaı oryn alsa, biz jaımen óz isimizge kirisemiz. Mysaly, kezinde Atambaev Nazarbaevqa nebir sóz aıtsa da, qazaq halqy men qyrǵyz halqy arazdasqan joq qoı. Árıne, shekara ýaqytsha jabylǵanda ekonomıka salasy biraz zardap shekti. Biraq mádenıetti eshqandaı kúsh toqtata almaıdy. Shyńǵys Aıtmatov pen Muhtar Shahanov dos bolsa, báribir dos bolyp qala beredi. Máselen, Bishkek mýzyka akademııasynyń konser­va­torııasynyń rektory Muratbek Begalıevpen talaı jyldan dospyn. Alaıda, bizdiń dostyǵymyzǵa syzat túse almaıdy.

– Eki eldiń arasyndaǵy mádenı baılanys qalaı damýda? Máselen, Túrkııanyń birneshe qalasynda qazaq aqyn-jazýshylarynyń eskertkishi ashylǵanynan habardarmyz...

– Jyl saıyn sýretshiler, músinshiler, fotosýretshiler, aqyndar, jazýshylar, jýrnalıster, sáýletshiler, mýzykatanýshylar, folklortanýshylardyń t.b. kezdesýlerin, sımpozıýmdary men konferenııalaryn ótkizemiz. Turaqty jýrnal, ǵylymı-tanymdyq kitaptar shyǵa­ry­lady. Uıymnyń qoldaýymen derekti fılmder túsiriledi, birneshe memlekette teatr festıvaldary, mýzykalyq kon­kýrs­­tar, jarystar ótkiziledi.

2001 jyly Qazaqstan táýelsizdiginiń 10 jyldyǵy sheńberinde dombyra ustap turǵan qazaq qyzy beınelengen «Astana» eskertkishi Ankara qalasynyń Qazaqstan dańǵylynda ornatyldy. 2012 jyly elshiliktiń uıymdastyrýymen «Balalyq shaǵymnyń aspany», «Qyz Jibek», «Taqııa­ly perishte», «Kóshpendiler», «Báıterek» atty qazaq fılmderi túrik tiline aýdarylyp, kórermenderdiń nazaryna usy­nyl­dy. Kúni búginge deıin Qazaqstan týraly túrik tilinde onnan asa tanymdyq  beınefılm shyǵaryldy.

2010-2014 jyldary Elbasy N.Nazar­baev­tyń tańdamaly shyǵarmalar jınaǵy (5 tomdyq), «Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev – álemdik deńgeıdegi kóshbasshy», «Qa­zaq­­stan-Túrkııa: Joǵary deńgeıli ynty­maq­tastyq», «Qazaqstan-Túrkııa: Dostyq pen yntymaqtastyqqa 20 jyl», «Abaı shyǵarmalary», Abaıdyń «Qara sózderi», M.Maqataevtyń shyǵarmalary, «Qazaq­stan», «Qazaqstan: túrik ınvestorlary úshin jolsilteme», al 2015 jyly ál-Fara­bıdiń shyǵarmalary túrik tilinde kitap retinde arnaıy shyǵaryldy.

Dına Nurpeıisovanyń 150 jyldyǵy qarsańynda Ankaradan saıabaq ashyldy. Ol kezde Dına Nurpeıisova atyndaǵy orkestr keldi. Abaı Qunanbaıuly, Maǵ­jan Jumabaev, Muhtar Áýezov eskertkish­teri ornatylǵan. Táttimbet jyraýdyń 200 jyldyǵyna oraı saıabaqty saltanatty túrde ashtyq. Merekelik sharaǵa Táttimbet atyndaǵy orkestr kelgen bolatyn. Odan keıin Súıinbaı Aronulynyń 200 jyldyǵynda saıabaǵyn ashyp, eskert­kishin de qoıyp úlgerdik. Maǵjan Jumabaevtyń bıýsti burynnan bar. Byltyr aqynnyń 125 jyldyǵy keńinen atalyp ótildi. Soǵan baılanysty Túrkııada Maǵjannyń da eskertkishin qoıýdy oılas­tyr­dyq. Maǵjanǵa kóp túrikter rıza. Ony ózbekter, túrkimender bilmeýi múm­kin. Túrkııada osydan 100 jyl buryn Chanakkale shaıqasy bolǵan kezde «Alys­taǵy azap kórgen baýyrlarym» dep óleń arnaǵan. Oǵan túrik aqyny túrikshe jaýap jazǵan. Sol kezderde bizdiń babalarymyz bir-birin qoldady. Sol úshin qýda­lan­dy, azap kórdi.

– Osy ýaqytqa deıin qanshama qazaq aqyn-jazýshylarynyń kitaby túrik tiline aýdaryldy. Oǵan Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshiligi de, TÚRKSOI da bastamashyl boldy. Túrki álemi qalamgerleri birin-biri tanyp jatyr ma?

– Túrkııada atqarylǵan istiń, jasa­lyp jatqan jumystyń bári elshilikpen birge júzege asady. Belgili jazýshy Berdibek Soqpaqbaevtyń «Meniń atym Qojasy», Maǵjan Jumabaevtyń úshinshi kitabyn shyǵardyq. Eń aldymen bir kitapty túrikshe, qazaqsha shyǵardyq. Qazir bir kitap tolyǵymen ázirbaıjan tilinde jaryq kórip, Bakýde tusaýyn kesti. Odan bólek Mahmud Qashqarı atyndaǵy syılyq ta jazýshylarǵa stımýl berip keledi. Bizden de laýreat bolǵan jigitter bar. Ony jalǵastyramyz. Biz jyl saıyn ádebı jýrnaldardyń kongresin ótkizemiz. Sol jerde kezdesip, aqparat almasady. Kimniń qandaı shyǵarmalary shyǵyp jatyr, ony ózderi aýdaryp, jýrnaldaryna jarııalaıdy. Ol da úlken kómek. Kitap shyǵarý qıyn bolsa da, shyǵaramyz. Al ony oqý odan da qıyn. Ádebıetshiler ǵana bir-birin oqıdy. Biz neǵurlym kóp konferenııa ótkizsek, oqý oryndary oqytýshylary keledi. Olar stýdentterine oqytady degendeı munyń bári qalam­ger­ler shyǵarmalaryn tanytady.

– Bir sózińizde «Mádenıet – ksenofobııanyń tıimdi quraly» bolyp tabylady degen ekensiz. Osy oıyńyzdy tarqatyp aıtyp berseńiz...

– Qazirgi zamandaǵy ksenofobııa­ny bilmeımin. Qazirgi kezde bári ashyq. Bárin oqýǵa bolady. Ol zamanda da ata-babamyzdy qyryp tastaǵanyn bilemiz. Ony ksenofobııaǵa jatqyzýǵa bola ma, bilmeımin. Adamdardyń mundaı jaǵdaıǵa kelýi – birinshiden, mádenıettiń az bol­ǵan­dyǵy. Mádenıette – bilim de, tárbıe de bar. Rasynda, úzilgen qarym-qatynasty jandandyratyn, sýyp ketken eki mem­le­kettiń arasyn jaqyndastyrý óner adam­daryna júkteledi. Olar bir-birin qoldasa, bári basqasha bolady. Mysaly, Qaısyn Qulıevtiń 100 jyldyǵyna oraı kitabyn aýdaryp, shyǵardyq. Osy shara aıasynda qan­shama maqala, aqparat jaryq kórdi. Alaıda bizge eshkim «toılańdar» dep aıt­qan joq. Reseı men Túrkııanyń arasy sýyp ketkende bul mereıtoıdy atap ótýge ruqsat bermeı qoıdy. Onyń astarynda saıası astar da, qyzǵanysh ta bar. Jalǵyz Reseıge ǵana emes, basqa memleketterge de qyzǵanyshpen qaraıtyndar az emes. Ejelgi tarıhtan solaı. Qazir onyń kýási ózimiz bolyp otyrmyz. Reseı men Túrkııa arasynda álgi ushaq oqıǵasy oryn alǵanda ertesine TÚRKSOI-men qarym-qatynas úzilsin degen sheshim shyqqan. Biraq oǵan qaramastan Reseıge, Qaısyn Qulıevtiń toıyna bardym. Sol mereıtoıǵa  basqa túrkitildes elderden resmı túrde eshkim barǵan joq. Belgili, tanymal adamdar kelmedi. Túrkitildes memleketterde kó­binde mundaı sezim áli joq. Tipti, meniń zamanymdaǵy adamdarda da. Al jastar ol týraly bilmeıdi de. Olarǵa biz úlgi kórsetip, aıtyp júrmesek, qazirgi úgit-nasıhatpen ketedi.

Men ne úshin kameralyq orkestr qurdym? Qazirgi mýzykany nasıhattatý úshin. Búgin jazylǵan kompozıtorlardyń shyǵarmasyn myna kórshi qyrǵyzdyń mýzykanttary bilmeıdi, oryndamaıdy, repertýaryna engizbeıdi. Biz kerisinshe, konert bolsa, qyrǵyzdyń mýzykasyn, notasyn izdep, taýyp, sahnaǵa shyǵaramyz. Keńes odaǵy kezinde orys kompozıtorlarynikin oryndaıdy, ózimizdikin shamaly, al túrki tektes baýyrlardykin múldem shyǵarmaıtyn. Mine, osyny túzetý kerek. Tepe-teńdik bolýy tıis. Keıde konert uıymdastyrý barysynda «Sankt-Peterbýrgten bes ánshi shaqyrasyńdar, al myna turǵan ózbek, qyrǵyzdan nege shaqyr­maı­syńdar?!»  deımin.

 

TÚRKSOI – túbi bir

túrki jurtynyń shańyraǵy

– TÚRKSOI jyl saıyn ár memleketten bir qalaǵa mádenı astana mártebesin berip keledi. Túrkistan qalasy – túrki áleminiń mádenı astanasy atanyp, ile-shala oblys ortalyǵyna aınaldy...

– Túrkistan qalasynda bir jyldyń ishinde 40-tan astam mádenı shara ótti. Týrızmdi alsańyz, sol jyldyń 9 aıynda týrıst eki ese kóp kelgen. Mádenı sharanyń ashylýyna ár memleketten 15-18 adamnan, barlyǵy 200-den astam ártis keldi. Túrkııada Kastamonýdy saılady. Sonyń aldynda talasqan qanshama qala boldy. Kádimgi baıqaý arqyly talas boldy. Eshkim bilmeıtin kishkentaı Kastamoný qalasy áp-sátte tanymal bop shyǵa keldi. Sebebi, baryp, kórgen adamdar jazady. Mine, bizge de týrızmdi damytý kerek.

Túrkistan qalasyna bara jatqanda Tarazdaǵy Qarahan kesenesi men Aısha bıbi mazaryna soqtym. Janymda túrkııalyq azamattar bar edi. Olar da tańqalyp jatyr. Kelesi túrki áleminiń mádenı astanasy – Taraz qalasy bolýǵa laıyq desti. Bizge týrızm salasynda kóp nárse úırený kerek. Ásirese, bizdikiler Túrkııaǵa demalýǵa barady. Biraq úırenbeıdi. Qyzmet kórsetý salasyn jaqsartý kerek. Mentalıtetti ózgertý kerek. Jolymyz qandaı? Qazaqstanda bir qala men ekinshi qalanyń arasy uzaq. Jasyratyn nesi bar, durys dárethana joq. Qaı týrıst barady? Al qystygúni she? Bul uıat emes pe? Bıik minberlerden týrızmdi damytamyz dep saırap jatady. Aınalaıyn-aý, áýeli dárethanańdy jóndep alsaıshy. Barlyq nárse usaq-túıekten bastalmaı ma?!

– Elimizde «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy qabyldanǵaly eki jyldan asty. Ne atqaryldy? Kóńilińiz tola ma?

– Qazaqstanda bolyp jatqan shara­nyń bári osy baǵdarlamanyń aıasynda ótetin boldy. Bári memleketten aqsha alýdyń joly. Al onyń ne jasaǵysy kelip jatyr, odan rýhanııat salasyna qandaı paıda bar, ony bilip jatqan eshkim joq. Bir rettik shara. Odan rýhanı jańǵyrýǵa ne úles qosylyp jatyr? Bul baǵdarlamaǵa bólingen qarjyǵa talaı jyldan beri armandaǵan dúnıelerdi jasaýǵa bolar edi. Al qazir kóbi jelge ushyp jatyr. Kóp nársege qarnym ashady. Bárin kórip, bilip júrmin. Keıde mańyzdy dúnıege selqos qaraı salady, al túkke turmaıtyn nár­seni dabyraıtyp kórsetedi.

– Búgńnde TÚRKSOI men IýNESKO-nyń baılanysy qandaı deńgeıde?

– Óte jaqsy. Ózara hattamamyz bar. Sosyn ózim buryn IýNESKO boıynsha Qazaqstan jaǵyndaǵy ulttyq komıssııa bas dırektorynyń orynbasary boldym ǵoı. Jalpy, bizdiń ulttyq komıssııalar ózimen-ózi birikpeıdi. Sodan barǵan soń bárin aqyldasyp, keńesip jasaıyq dedim. Daýys bergende daýysymyz bir jerden shyqsyn dedim. Bir jyldary ırandyqtar «Naýryz bizdiki» dep mádenı mura tizimine óz atynan engizýge tyrysty. Biraq ótpedi. Biz bul Irandiki ǵana emes, túrki áleminiń ortaq baılyǵy dep aıttyq. Sóıtip, Naýryz merekesi IýNESKO-nyń materıaldyq emes mádenı muralar tizimine engizildi. Bul sheshim Efıopııada ótken materıaldyq emes mádenı murany qorǵaý komıtetiniń otyrysynda qabyldandy. Naýryz merekesin osy tizimge qosý týraly usynys Qazaq­stan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tá­jik­­stan, Túr­kııa, Ázerbaıjan, Túrk­men­stan, Aý­ǵan­­stan, Úndistan, Iran, Irak já­ne Pákistan elderinen túsken bolatyn. TÚRKSOI halyqaralyq uıymynyń eń basty baǵyt­tarynyń biri de osy Naýryz merekesin álemdik deńgeıge shyǵarý. Osy maqsatta 2010 jyly Eýropada Brıýsselde, Parıjde, IýNESKO ortalyǵynda,  2011 jyly Nıý-Iorkte, Vashıngtonda,   BUU ortaly­ǵyn­da  8-10 túrki eliniń 150-den astam óner­pazynyń qatysýymen Naýryzdy atap óttik. Odan soń Naýryz­dy túrki­ler­diń bas meıramy retinde áýeli Túrkııada, sodan keıin Ulybrı­ta­nııada ótkizdik.

– Túbi bir túrki jurty túgel me? Aýyzbirshilik bar ma?

– Bári biz oılaǵandaı bola bermeıdi. Ár memlekettiń deńgeıi de bólek. Son­dyq­tan da TÚRKSOI sııaqty uıym kerek. Bári qadam-qadammen kele jatyr. Saıasatta, ekonomıkada tartys, básekelestik bolýy múmkin, biraq óner salasyndaǵy báseke­den kóp nársege qol jetkizýge bolady. Osy uıymdy 10 jyl basqaryp kele jat­qan basshy retinde osyǵan kózim anyq jetti. Maǵan senip, daýys ber­gen­derdiń aldynda óz isime adalmyn deı alamyn. Qazir TÚRKSOI-dy bilmeıtin adam kemde-kem. Bizdiń BUU, Eýropa keńesimen, ISESKO, t.b. uıymdarmen qarym-qatyna­sy­myz óte joǵary deń­geı­de.  Sebebi, TÚRK­SOI túrki halyq­tary­nyń múddesine oraı­las keletin sharýa­lar­dyń eshqaı­sy­synan da shet qalǵan emes. Ásirese, týys elderdiń mádenı ómirindegi eleýli sharalardy ortaq mereke retinde ótkizip, bas biriktirýge aıryqsha mańyz beredi.

Bizdiń uıymnyń «túrki  halyqtaryn saıası turǵydan biriktiremiz» degen maqsaty joq. Alaıda, týys halyqtardyń mádenı turǵydan jaqyndasýyna 25 jyl boıy qyzmet etip kelemiz. Ártúrli memleketterde, túrli saıası baǵytta damyp jatsaq ta búgingi túrki jurttary tildik, dildik turǵydan álemdegi bir-birine eń jaqyn halyqtar. Jeke ult bolyp qalyptasýlary budan 1200-1000 jyl buryn bastalsa da ǵylymda túrkiler áli kúnge birtutas sýperetnos bolyp esepteledi. Bizdi biriktirýshi memleketter emes, bizdi biriktirip turǵan – ortaq máde­nıe­timiz. TÚRKSOI halyqaralyq uıymynyń maq­saty – osy ortaq mádenıetti nasıhattaý arqyly aǵaıynnyń arasyn jaqyndastyrý.

– Áńgimeńizge rahmet!

Áńgimelesken

Dınara Myńjasarqyzy

Sońǵy jańalyqtar