7 Tamyz, 23:21 441 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

                                Qońyr áýlıe

Qońyr áýlıe úńgiri – Shyńǵystaý bókteriniń batys bóliginde Shaǵan ózeniniń irgesinde ornalasqan qasıetti meken. Ǵalymdardyń zertteýi boıynsha úńgir ishindegi kóldiń uzyndyǵy 25 metr, eni 10, keıbir jeriniń tereńdigi 5 metrge deıin, kólemi ár jyly bir túsip, bir kóterilip turatyny anyqtalǵan.

Sýdyń temperatýrasy 4S shamasynda. Jergilikti halyqtyń aıtýyna qaraǵanda erte zamannan kóldiń emdik qasıeti bar. Shyńǵyshan áskeri de osy kólge toqtap, jaralaryn emdegen desedi. Kóldiń ereksheligi sýǵa kirgende adamnyń tula boıy muzdap, shyqqannan keıingi sergektik pen deneniń qyzyp, jylynýynda.

1892 jyly «Vıtebskıe gýbernskıe vedomostı» gazetiniń №63 sanynda Qońyr áýlıe úńgiri jaıynda maqala jaryq kóripti. Onda bul úńgir jaıynda: «Qońyr áýlıe – qazaqtardyń Semeı mańyndaǵy áýlıe úńgiri, onda adam boıyndaı áıeldiń músinine táý etýge kóptegen adamdar kelip jatady. Onyń aınalasynda tastan jasalǵan usaq zattar, monshaq jáne qola músinsheler shashylyp jatady. Áýlıe mańynda qurbandyq shalynady, indet bolǵan jaǵdaıda aýyrǵan mal da osy jerge ákelinedi» dep jazylǵan eken.

Úńgirdiń aldyndaǵy alasa tóbelerde júzdegen adam jerlengen qorym bar. Bular Shaǵan shaıqasynda qaza tapqan qazaq sarbazdarynyń zıraty dep eseptelinedi. Onyń dáleli zırat tastaryndaǵy qazaq rýlarynyń tańba-belgileri.

Bul tarıhı mekenge qazirgi tańda ár eldiń túpkir-túpkirinen týrıster kelip,em men shıpa izdeýde. Jan men tán tynyshtyǵyn tabý maqsatynda túnep, qulshylyq etip, qurbandyq ta shalýda.

Túıindeı kelsem, Qońyr áýlıe eskertkishi – eń aldymen ótken tarıhtyń kýási,baba tarıhy men murasy. Qazaqtyń ańyz-áńgimeleri, Shyńǵys han tulǵasyna qatysty ańyzdar, Abaı dáýiriniń jańǵyryǵy bolyp sanalatyn  Qońyr áýlıe úńgiriniń tarıhı qundylyǵyn urpaq jadynan óshirmeıdi.

 AlbınaTýmarova,

Shákárim atyndaǵy Memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka mamandyǵynyń 3 kýrs stýdenti 

Sońǵy jańalyqtar