1 Tamyz, 11:05 812 0 Ádebıet Túrkistan Gazeti

Qudııar Bilál: Ulttyq bolmysty  eshqashan kústanalaýǵa bolmaıdy

Qaı zamanda da qalamgerler qoǵamdy baqylap otyrǵan. Sondyqtan olardyń óz tusynda bolyp jatqan jaǵdaılarǵa oı júgirtip, synshyl pozıııada bolýy zańdy. Bul turǵydan alǵanda, Qudııar Bilál – búgingi qoǵamǵa tanymal, halyqpen BAQ betterinde de, áleýmettik jeli arqyly da tildesip otyratyn, qoǵamdyq atmosferanyń jaı-kúıin biletin qalamger. Jazýshymen qazaqtyń rýhanı áleminde bolyp jatqan ózgerister týraly áńgimemiz kórkem sóz ben senim máselelerine qatysty órbidi.

– Áńgimeni ádebıetten bastasaq...  Qalamgerlik mıssııa degen bar.  So­nyń búgingi ekpini qalaı? Ádebıetti damytý kerek dep jattyń djýnglıine kirip ketip, qaıta shyǵar jolyn tappaı júrgenderdiń bolashaǵynan ne kútýge bolady?

Qudııar BILÁL, jazýshy, QR Mádenıet qaıratkeri: «Qalamgerlik mıssııa» týraly sóz bastamas buryn ádebıettiń qoǵamdaǵy or­nyn anyqtap alǵan jón sııaqty. Bál­kim, «anyqtaý» degen artyqtaý da shyǵar, biraq «qaıta qaraý» degen de kelmeıdi. Sondyqtan jurtty shoshytyp almas úshin ázirge «rýhanııatqa degen túsiniktiń ózi zamanyna qaraı ózgerip otyrady» dep qoıalyq.

Ádebıetke berilgen baǵa, qalaı bol­ǵan­da da, onyń rýhanı mánine qaraı aı­qyndalady. Sol úshin ádebıetti «Rýhanı tanym quraly» desek, onyń «ókilderiniń» rýhanı tanymnyń ustazdary ekendigi málim bolady. Alaıda osy biz tanydyq degen rýhanııat ta, onyń ókilderi de, negizinen, ózderi ómir súrgen qoǵamǵa qyzmet etip keldi. Soǵan oraı ol óziniń bastapqy máninen shamaly aýytqyp, ózderi ómir súrgen qoǵamnyń «ishki qupııalaryn» ashýǵa qyzmet etip ketti. Rýhanı tanym men ádebı sheberlik «ónim berýshiniń» álgi ishki qupııany qanshalyqty tanyǵanyna, ári sony tanyta alǵanyna qaraı aıqyn­dalyp, baǵalandy.

Biz joǵaryda rýhanı tanymdyq túsi­nik­tiń bastapqy máninen shamaly aýyt­qy­ǵanyn tilge tıek ettik. Baǵymyzǵa oraı, ol aýytqysa da, ajyrap qalǵan joq. Biz sol «rýhanı aýytqýshylyqtan» týǵan ádebıettiń ózin áldeqandaı kórip, rýhanı tanymnyń shyńyna balap júrmiz. Bolmasa naǵyz ádebıet – biz sol shynaıy rýhanııatty tanyǵan kezde baryp týyndaıdy. Degenmen biz ol álem shýaǵyn udaıy sezip otyramyz. Durysy, ony negizinen shyǵarmashylyq adamdary sezedi. Shabyt degenimiz sol. Iaǵnı, biz rýhanı álemdi sezýdi shabyt dep atadyq. Shabytqa osylaı baǵa bergende, onyń biz osyǵan deıin «tanyǵan» qundylyǵyn quldyratyp alǵandaı bolǵanymyzben, shyntýaıtyna kelgende, biz osy oı arqyly rýhanııatqa degen kózqarasymyzdy aıqyndaı túsemiz. Birinshiden, baǵasyn kóteremiz. Ekinshiden, rýhanııatqa degen bastapqy túsinikti tárk ete bastaımyz. Eń bastysy, qalyptasqan standartty oılaý júıesinen ajyraýǵa tal­pynamyz. Biz sol kezde baryp joǵa­ry­daǵy shabytqa berilgen anyqta­maǵa mán beremiz.

Al mán berdik delik. Sonymen shabyt degenimiz, rýhanı álemdi seziný eken. Demek, biz rýhanı azyq etip júrgen alapat shabyttan týǵan eń ozyq dúnıelerdiń ózi jaı ǵana sezinýden týǵan týyndylar eken. Biz bul oıdy aıtqanda, osyǵan deıin ıelik etken rýhanı dúnıelerimizdiń baǵasyn túsirgeli otyrǵanymyz joq. Oı uǵynyq­ty­lyǵy úshin áýeli biz aıtqan «seziný» men «tanýdyń» ara-jigin ajyratyp alaıyq.

Basy ashyq jáıt – taný sezinýden joǵary turady. Al rýhanııatqa qosylý týraly áńgime múlde bólek. Ómirge kelgen shyǵarmalardy da osy turǵyda baǵalaǵan jón.

Rýhanııat degenimiz... Jalpy ádebıet­tiń negizi rýhanııat bolǵanymen, ónimi – materııa. Naqtylasaq, ómirdiń máni. Endi saýal adam balasyna ómirdiń mánin tanyp-bilýde qandaı qajettilik bar? Bul saýalǵa jaýap árqıly beriledi. Alaıda ómirdiń mánin túısingen jan onyń negizi rýhanııat ekenine kóz jetkizedi. Degenmen onyń mánine kóz jetkizbegender de rýhanııatty tilge tıek ete beredi. Sonyń saldarynan rýhanııatqa degen túsinik ózgerdi. Ózgergende biz ony materııaǵa aınaldyryp aldyq. Sodan baryp «Rýhanı álem» degen qaýqarsyz, mánsiz, qoldan jasalǵan kómes bir «álemdi» ómirge alyp keldik. Búgingi kúni biz ólmes dúnıelerdi sol álemmen úndesken adamdardan kútýdemiz. Al odan eshqashan ońdy dúnıe shyqpaıdy. Demek bizge rýhanı álemge beriletin baǵany ózgertý kerek. Ol úshin áýeli onyń ózin tanýymyzǵa týra keledi. Sonda áde­bıettiń de negizgi qyzmeti aıqyndalady.

– Orystyń ataqty fızık ǵalymy Sergeı Kapıa «Adamdy quzdan qu­la­tatyn kompıýter emes, ınternet...» degen eken bir sózinde. Ǵalamtordaǵy sheksiz erkindik ulttyń rýhanı ále­mine qandaı orny tolmas zalal keltirip jatyr dep oılaısyz?

– M. Shahanovtyń «Kompıýter basty jarty adamdar» atty kólemdi óleńi bar. Bul óleń álemniń basty tilderine aý­da­rylǵan. Bir qyzyǵy, osy óleńge biz búgingi zamanaýı ozyq tehnologııalarmen bite qaınasyp ketken dep oılaıtyn Japon eliniń jastary erekshe nazar aýdarypty. Al Muhań óleńinde kompıýterlik sana adam balasyn ushpaqqa shyǵarmaıdy degen oı aıtylady. Iaǵnı, Muhań kompıýterlik tanymǵa qarsy pikir bildiredi. Shyǵarmashylyǵynda osyndaı tosyn oılar jetip artylatyn Shahanovtyń týyndylaryn biryńǵaı ańyzdarǵa qu­ralǵan jeńil dúnıeler dep oılaıtyndar, ókinishke qaraı, bizdiń ortada az emes. Shyntýaıtyna kelgende, Muhańnyń shy­ǵar­malary ǵalamdyq problemalarmen astasqan san túrli oılar toǵysynan quralady.

Já, álgi kompıýterge keleıik. Sol óleń­di belgili matematık ǵalymymyz As­qar Jumadildaev unata qoıǵan joq. Tipti ol aǵamyz óz qarsylyǵyn baspasóz arqyly bildirdi de. Mán bersek Asqar aǵamyz sózinde esh aǵattyq joq sııaqty. Endi myna zamannyń tiregi de, súıeneri de kompıýter ekendigin kórip otyrǵan soń, oǵan qarsy shyǵýdy qoldaýdyń ózi aǵattyq sııaqty. Biraq Muhańdy kompıýterlik tanymnyń sońǵy shegi qaıda aparyp soǵatynyn bilip otyrǵan álemniń ozyq oıly tulǵalary qoldap otyr. Árıne, kompıýterlik tanymǵa árkim óz túsinik-paıymy deńgeıinde qarsylyq bildiredi. Al óz basym, sol kompıýteriń túgili, búgingi órkenıet úderisine ish tarta bermeımin. Sebebi onyń ózi basqa baǵytqa burylyp ketken. Máseleniń mánine osy turǵyda nazar aýdarǵanda, sol adasqan órkenıettiń negizgi qozǵaýshy kúshi kompıýterińiz ben ınternetińiz adamzat ıgiligi úshin qyzmet etedi dep aıtýǵa tiliń barmaıdy. Ony uǵyný úshin búgingi emes, erteńgi nátıjesine nazar aýdarý kerek. Baıybyna barsaq, onyń da negizi rýhanııat. Iá, sol, qoldan jasalǵan rýhanııat.

– Nanym-senim tutastyǵy – mem­lekettiń tutastyǵy. Ár túrli pikirdegi adamdar bir qoǵamda beıbit qatar ómir súre alady degenimizben, dinı kóz­qarastar qaıshylyǵy úlken múd­deler tusynda betpe-bet kelýden sa­q­­taný úshin ne istegen jón dep oılaısyz?

– «Daýdyń basy...». Ol burynǵy áńgime. Búgingi daý – saıasat pen din. Ekeýi de qo­ǵamda kóp talqylanatyn taqyryp. Negizi­nen tolyqtaı aıqyndalmaǵan nárse kóp talqylanady. Sebebi, shıkiligi bar. Pispegen. Mundaıda qazaq «Bir qaınaýy ishinde» dep qoıady. Demek qaınatý kerek. Qaınat­qan­da, pisirý shart emes. Tek «qazan» astyna ot tastap otyrsań boldy. Qazir áleý­mettik jeli osy ot tastaý máselesin jaq­sy atqaryp otyr. Soǵan oraı osy eki ta­qyryp áleýmettik jeli betinde udaıy qaınaıdy da jatady. Biraq eki másele de pispeıdi. Sebebi...

Sebep kóp. Eń bastysy, eki máselege de shynaıy mamandardyń aralasýy kem. Bolmasa din degeniń óte bir ózekti másele ǵoı. Sondyqtan dinge ustazsyz aralasqandar alǵashqy qadamynda-aq adasady. Alaıda sol ustazdy qajet etip jatqan adam az. Bári de bilgenin ortaǵa shyǵarýda. Al ol bilgeni... Iá, álgi «qazan» astyna tastalar ot qoı. Sondyqtan daý-damaı bir túge­sil­meıdi. Onyń ústine dinge óz «ustaz­da­rynyń» úıretkenderi arqyly ún qosa­tyn­dar da búırekten sıraq shyǵarýlaryn qoımaıdy. Táńirshildikti ańsaıtyndar da az emes. Saıasat tóńiregindegi áńgimeler de osy yńǵaıda órbıdi. Qazir ózi ekiniń biri – dindar, ekiniń biri – saıasatker bolyp ketti. Tipti kósem bolǵysy kelip júr­gen­der de az emes. Bul – qoǵam men júıeniń ál­sizdigi.

Bir qaraǵanda kópshiliktiń dinge de, saıasatqa da nazar aýdara qoıatyndaı jóni joq. Sebebi, ekeýi de ulttyń, memlekettiń negizi. Al biz endi ǵana boı túzep jatqan el emespiz ǵoı. Dinde de, saıasatta da qa­lyp­tasqan mektep bar. Sondyqtan sol baıyrǵy joldy qaıta jańǵyrtsaq boldy emes pe? Máselege osy turǵyda nazar aý­darǵanda din men saıasatqa ózgeris engizgisi kelip júrgenderdiń pálegi taza deı qoıý qıyn. Al pikir alýandyǵy.... Ol endi bólek áńgime.

– Din men dástúr úılespese, halyq ekeýinen de jyraqtap ketýi múmkin be? Qazaqı musylmandyqtyń ózindik bolmysy qandaı edi?

– Din men dástúr ajyramas uǵymdar. Son­dyqtan dinge ózgeris engizseń, ol mindetti túrde dástúrge áser etedi. Máselen, ýahabılik keı túsinikter boı kórsete bastap edi, kelinniń sálem salý máselesi kún tártibine shyqty. Sondaı-aq, árýaqty tilge tıek etýdi shektep edik, marqumdy arǵy álemge shyǵaryp salý turǵysynda qalyptasqan dástúrimizge kóleńke tústi. Ishandyq mektepti jaýyp edik, paıǵam­ba­rymyz áýletine degen qurmet joǵala bastady. Osynyń bári ulttyq tutasty­ǵy­myzǵa nuqsan keltirýde. Sondyqtan dinge ózgeris engizemin deýshiler onyń erteńgi saldaryna da nazar aýdarǵandary jón. Máselen, qazir Dinı basqarma tarapynan bizdiń dástúrli dinimizdegi marqum­dy arǵy álemge shyǵaryp salý turǵysynda beri­letin jetisi, qyrqy, júzi sııaqty rásim­derde jaıylatyn dastarqan mázi­ri­ne shekteý bar. Ras, olar bul máseleni ysyrapqa jol bermes úshin qolǵa alýda. Alaıda bolmashy bolsa da dinge engizilgen osy ózgeristiń ózi dástúrimizge áser etedi. Áser etkende qazaq atamyz bul turǵyda: «Ákeniń maly  balaǵa mal bolmaıdy» degen máteldi ómirge alyp kelgen. Sonda biz «ákeniń maly» dep qaı maldy aıtamyz? Bilgen jón: Aǵaıyn-týys, quda-jegjat pen dos-jarannyń bata oqýǵa alyp kel­gen tıyn-tebeni – ákeniń maly. Al ony marqumnyń ózine arnamasań, ol álgi úı ıelerine mal bolyp jarytpaıdy. Sondyqtan dástúr mánine úńilmeı, dinge ózgeris engizýge áste bolmaıdy.

– Qalamgerler memlekettiń rýhanı tutastyqta damýy úshin ne isteýi kerek, qalaı eńbektengeni jón?

– Qalamger memleketpen tutastyqta qyzmet etýi úshin ol áýeli tulǵa retinde tanylýy kerek. Osy jerde memleket pen jeke tulǵanyń mindet bólisi alǵa shyǵady. Ol – jazýshyda jazý, memlekette – sony baǵalaý. Osy eki mindettiń biri kem bolsa, tulǵa qalyptaspaıdy. Ázirge qalam ıeleri óz mindetterine adaldyq tanytyp keledi. Al bılik bolsa ol mindetterin jadynan shyǵaryp alǵan bolatyn. Alaıda olar qazir sol kemshilikteriniń ornyn sezine bastady. Sondyqtan da olar bul kúnde blogerlerge úmit artýda. Biraq olardyń túgelge jýyǵy tulǵalyq deńgeıge kóterile almaǵandar.

Qalaı bolǵanda da, bıliktiń qalam ıe­lerimen sanasýyna týra keledi. Tulǵa bolyp qalyptaspaǵan jazǵyshtardy na­ǵyz jazýshylardyń mysy basady da turady. Jalpy bılik ıeleriniń qalam ıelerin elemeı qoıýynyń sońy jaqsy­lyqqa aparmaıdy. Sebebi qalam ıeleri bılik ıdıologııasynyń qozǵaýshy kúshi, senimdi serigi ári tiregi. Ol tirek – tulǵalar kóbeıgen saıyn bekemdele túsedi.

– Osy jasyńyzǵa deıin sezip-bil­ge­nińizdi aıtyńyzshy, qazaq ult re­tinde qaı jaǵynan damyp, qaı ja­ǵy­nan keri ketip barady?  

– Nazar aýdaratyn basty másele, biz qazaqpyz. Al qazaq – memleket quraýshy ult. Demek bizdiń qazaqtyǵymyzǵa nuqsan kelgen saıyn memleketimizdiń de irgesi setineı bastaıdy. Qazaqylyqtyń ornyn ózge eshqandaı ulttyń mádenıeti toltyra almaıdy. Qansha jerden uly bolsa da. Sebebi qazaq ultynda bar nárse ózgelerge berilmegen. Sondyqtan ulttyq bolmysty eshqashanda kústanalaýǵa bolmaıdy.

Ult óziniń negizgi erekshelikterinen ajy­raǵanda ózgeriske túsedi. Biz «ózgeriske túsedi» dep, máselege jete mán bermeı otyr­myz. Shyntýaıtyna kelgende ol álsireıdi. Máselen, biz tilden ajyraı bastadyq. Ras, ol olqylyq ornyn orys tili arqyly toltyrdyq. Aldaǵy ýaqytta ony aǵylshyn tili arqyly ilgeri damyt­paq­pyz. Osylaısha birtindep qazaq tiline degen qajettilik joıylady. Alaıda biz qazaqtyqtan ajyraý arqyly álemdik deńgeıdegi tanym deńgeıine kóterile alamyz ba? Kóterilgende qaı ulttyń, qaı mádenıettiń ıesi retinde kóterilemiz? Sony oılaý kerek!

Endi máseleniń ekinshi jaǵyna nazar aýdaraıyq: Memlekettik tilde ǵana emes, bılikte de ulttyq degen uǵym bar. Ol ulttyq – bizge, ıaǵnı tek qazaqqa ǵana tán. Sondyqtan da biz ony maqtan tutamyz, ári qyzǵyshtaı qorǵaımyz. Endi sol ulttyq qundylyqtan sanaly túrde ajy­rasaq, sonyń ornyn almastyrǵan ózge el qundylyǵyn biz ózimizdiki dep ardaq tuta alamyz ba? Sol «qundylyq» bizdi áserlendirip, janymyzdy baýraı ala ma? Bárinen buryn biz sony janymyzdy salyp qorǵaımyz ba? Joq. Sebebi ol bizdiki emes. Meni sol «bizdiki emes» nárselerdiń kóbeıip bara jatqandyǵy alańdatady...

– Ádebıetpen bastaǵan áńgimemizdi ádebıetpen aıaqtaıyq, proza salasynda keıingi dáýirde paıda bolǵan qalamgerlerdiń ishinde kimderdiń shyǵarmashylyǵyn erekshelep atar edińiz. Olar týraly oıyńyz...

– Ádebıet týraly áńgime áste túge­sil­meıdi ǵoı. Alaıda ádebı qaýymnyń da órisi tarylyp keledi. Qoǵamdyq ózgerister áserin bolsa da aıtyp júrmiz. Alaıda «Altyn kezdik qap túbinde jatpaıdy» dep ózimizdi jubatyp qoıamyz. Sondyqtan búgingi kúni qolyna qalam ustaǵandardyń bárine qurmetpen qaraımyn. Olardyń árqaısysy bir-bir tulǵa. Sebebi, qolynda qalamy bar.

Erekshelep ataýǵa kelsek, táýelsizdik dáýirinde ádebıetimizge kelip, qalamger retinde ornyn tapqan jastar kóp. Men sonyń bireýin ataı keteıin, eki prozalyq kitaby shyqqan Begabat Uzaqov degen jazýshy bar. Ol keńestik dáýirde týyp-ósip, bilim alsa da, kózqarasy álemdik ádebı úderisterdi taný turǵysynda qalyp­tas­qan. Sondyqtan ol túrli ýaqyttaǵy qo­ǵam­dyq qubylystardy, rýhanııat, tanym máselesin salystyra, salǵastyra qarap oı túıýde – shyndyqqa júginip, tarazylaý­da ádiletten aýytqymaı, oıdy kórkem berýdi sheber ıgergen. Mysaly, «Shoma» degen áńgimesinde barlyq nár­seniń shegi bar ekenin, ashkózdik pen toıym­syz­dyq­tyń saldary qandaı apatqa uryndyraryn,  astarlap jetkizse, «Orda» áńgimesinde fentezı ádisin qoldana otyryp, búgingi jemqorlyqtyń asqynyp, qalaı jazylmas dertke aınalǵanyn ay sarkazmmen beredi. Al jaqynda ǵana basylǵan «Besik» degen kólemdi áńgime­sinde rýhanı dúnıe­miz­ge jegi qurt bolyp túsken paıda­kú­nemdik vırýsynyń qandaı qasiretke dýshar etetinin óte aýyr sýrettegen. Bunyń bári teginnen tegin týǵan shyǵarmalar emes, naǵyz jazýshy qoǵam­da­ǵy indetter­diń bastaýyn, taralý jolyn kórsetip, qasiret týdyrar sum­dyq­tardy ásh­kerelep otyrmasa, jurt ádebıet oqý­dan qalar edi. Ádebıettiń rýhanı álemdi silkip otyrar qudireti degende osyny aıtamyz.

Qazir de ádebıet toqtap qalǵan joq. Keıingi tolqyn qalamgerler de izdenis ústinde. Tutas ádebıetti joqqa shyǵarýshy maksımalıst belsendiler qaı ýaqytta da bolǵan. Biraq jeke jarym adamnyń pikiri eshqashan rýhanııatqa ámirin júrgize almaıdy. Óıtkeni ult óneri eshqashan talanttan kende bolmaǵan. Olardyń búgingi jazǵandary ýaqyt synynan ótkende qazirgi kezde qandaı ádebıet bolǵany halyq biletin bolady. Al bılik tarapynan berilip jatatyn syı-sııapattar – qalamgerlerdiń shyǵarmashylyq qýatyna berilgen baǵa emes. Baǵany halyq pen ýaqyt beredi. Sosyn naǵyz qalamgerler óz baǵasyn biledi.

– Áńgimeńizge rahmet!

Suhbattasqan

Ahmet ÓMIRZAQ

Sońǵy jańalyqtar