13 Maýsym 2019, 10:56 1082 0 Ádebıet Ásel ÁNÝARBEK

Myrzataı JOLDASBEKOV: MEN DÚNIE JIMADYM, KITAP JIDYM

Azattyqtyń aq tańy atyp, el irgesiniń bekýine erekshe eńbek sińirgen eki adam bolsa, sonyń biri – Myrzataı Joldasbekov. Qalyń qazaqtyń qurmetine bólengen el aǵasy sanaly ǵumyrynda halyqtyń bar qýanyshy men súıinishin birge kórdi. Kórgeni men bilgenin, kóńiline túıgenin qalyń oqyrmanyna jetkizip júrgen tulǵanyń áli de aıtary taýsylmaǵany shúbásiz. Sondyqtan qazaqtyń janashyry, ulttyń uly Myrzataı aǵamyzben áńgime-dúken qurǵandy jón sanadyq. Seksenniń seńgirine shyqsa da, izdenýden, oqýdan talmaıtyn el aǵasy suhbattyń elordadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanada ótkenin qalady. Bul kitaphanada óziniń atyndaǵy memorıaldyq kitap kollekııasy zaly bar ekenin bireý biler, bireý bilmes. Biraq dál osy zal Myrzataı Joldasbekov úshin erekshe ystyq ári baǵaly. Sodan bolar, aǵamyz qoıar saýalymdy tospastan áńgimeniń álqıssasyn birden osy zaldaǵy kitaptardan bastady.

Myrzataı JOLDASBEKOV,

memleket qaıratkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor:

– Kezinde biz dúnıe jımadyq, onyń ornyna kitap jınadyq. Ol kezde dúkenge jańadan kitap túskenin estisek, qol jetkizgenshe jantalasatyn edik. Sóıtip tirnektep júrip jınaǵan dúnıem qazir myna zalda kóz aldyńda tur. El-jurt mende kitaptyń kóp ekenin jaqsy biledi. Sodan meniń kitaphanamdaǵy baılyǵymdy suraýshylar kóbeıdi. Bar jıǵan kitabyńdy qıyp bere salý ońaı deısiń be?! Kóp oılandym. Birde osy kitaphanaǵa Úmithan Muńalbaeva basshy bolyp keldi de: «Aǵa, kitaphana ózińizge kópten qolqa salyp júr eken, kitabyńyzdy kópshilikke qısańyz qaıtedi?!» dedi. Ótinip turǵasyn betin qaıtara almadym, aqyry kelisimimdi berdim. «Saıasatqa aınalyp ketpesin, kitaptarym bólek, jeke turýy kerek» dep eskerttim de, eger keıin «Bul kitaptar nege jeke turady? Nege ózge kitaptarǵa qosylmaǵan?» degen áńgime týyndamasa, bar jıǵanymdy kitaphanaǵa tapsyraıyn dedim. Ýáde bergennen keıin úsh kún uıyqtaı almadym. Sonaý erte kezden ózimmen birge kele jatqan kitaptar bári. Men osy kitaptarmen oı tolystyrdym, bilim jınadym, ǵylymǵa bet aldym, ǵalym boldym. Syrlasym, muńdasym bolǵan, talaı jetistigime sebepker bolǵan kitaptarymdy qalaı qııaıyn?! Qııa almadym. Biraq ýádemde turdym. Sóıtip, kitaptarymnyń bárin osy Ulttyq akademııalyq kitaphanaǵa tapsyrdym.

Munda qazaq tarıhy, Reseı tarıhy týraly kitaptar óte kóp. Máselen, orys tarıhshylary Solovev, Klıýchevskıı, Karamzınniń shyǵarmalarynyń tolyq jınaǵy bar. «Bolshaıa enıklopedııa ıskýsstva» atty 16 tomdyq týyndy da osynda. Bul eńbektiń Qazaqstanda taǵy kimde bar ekenin bilmeımin. Sosyn «Manas» jyrynyń barlyq nusqalary bar. Saıaqbaı Qaralaevtyń tolyq nusqasyn da taba alasyń. Men Saıaqbaı Qaralaevty kórgen adammyn. «Manas» jyryn eń alǵash hatqa túsirgen Shoqan Ýálıhanov. Sodan keıin «Manasty» tereń zerttegen adam da qazaqtan shyqqan. Ol – Álkeı Marǵulan. Onyń «Shoqan jáne Manas» atty monografııasy qalyń qazaqqa jaqsy tanys. Al bul jyrǵa tereńirek zer salǵan adam – Muhtar Áýezov. «Manas» jyrynyń halyqtyq shyǵarma ekenin dáleldep bergen de sol kisi. «Manas» jalǵyz qyrǵyz emes, qazaqqa da ortaq epos.

Munda túrkologııaǵa qatysty kitap ta kóp. Lev Gýmılevtiń «Drevnıe tıýrkı» atty eńbegi bar. Kitaptyń ishi shımaı-shatpaq, ábden syzylǵan. Gýmılevtiń bul týyndysyn men jastanyp jatyp oqyǵanmyn. Meniń dıssertaııamnyń taqyrybyna baılanysty birden-bir eńbek osy bolatyn. Talaı jyldar qolymnan túspegen kitaptyń muqabasy ábden tozǵan edi, kitaphanadaǵylar muqabasyn jańartyp berdi.

Ómirińizdiń bir parasy osynda eken ǵoı...

– Durys aıtasyń. Mundaǵy kitaptardyń bári sóılep tur. Bári janyma jaqyn. Dúnıeqońyz bolǵanym joq. Bar baılyǵym – osy kitaptarym. Myna sóredegi kitaptardyń bárin ózim paraqtap oqyǵanmyn, ózim ǵana emes, qyzdarym men nemerelerim de osy kitaptarmen ósti. Sondyqtan kitaphanadaǵy myna kitaptar men úshin tym ystyq. Bul zal – meniń ekinshi úıim. Ýaqytymnyń biraz bóligin qazir osynda ótkizemin. Múmkindigim bolsa, osy jerge kelemin. Aıaǵym tartyp turady. Keıbir kezdesýlerdi osynda ótkizgim keledi. Sosyn Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti professorlarynyń da qalaýly kabıneti osy bop tur. Osynda kelip stýdentterge, magıstranttarǵa dáris oqıdy.

Taǵy bir nárseni aıta keteıin. Munda qoltańbamen jazylǵan kitaptar bar. Solardy ashyp oqysam, kózime jas keledi. Talaı ulylarmen etene aralasqan adammyn. Olardyń qatarynda Ábdilda Tájibaev ta bar. Ábekeń bir kitabyna «Ózimniń óńirimnen jaralǵandaı Myrzataıyma» dep qoltańbasyn qaldyrypty. Qalaı jylamaısyń?! Qalaı kózińe jas kelmeıdi?! Qalaı ótken kúnderdi saǵynbaısyń?! Qoltańbalaryn oqysam, bári tiri sııaqty. Sol qoltańbalardy jınaqtap, myna kitaphana «Qoltańbalar jınaǵy» dep arnaıy kitap shyǵarǵaly jatyr.

Týǵan jerińiz Talas topyraǵynan ózińizge ilesip kelgen kitaptaryńyz da bar shyǵar arasynda...

– Joq, aınalaıyn, olar qaıdan kelsin?! Talastan kitap kelgen joq. Ol kezde kitap ta bolmady ǵoı qolymyzda.

Degenmen, ákeńiz sizge úlkenderdiń áńgimesin kóp tyńdatqan eken...

– Iá, ol kisi «oıynnyń túbine jetken bala joq, odan da qarııalardyń áńgimesin tyńda» deıtin únemi. Bala kezde aq ter, kók ter bop oınap júremiz, «kókeń shaqyryp jatyr» degendi estı sala, úıge qaraı qustaı usham. Kókem kórshi kolhozda partorg edi, atqa salǵan qorjynnyń eki basyn toltyryp gazet ákeletin. Sóıtip, maǵan gazet oqytatyn. 6 jasymnan bastap oqydym sol gazetterdi. Meniń gazet oqyǵanyma qarap kókemniń keýdesin maqtanysh kerneıtin bolýy kerek, shaı quıyp otyrǵan apama qarap: «Kórdiń be, apasy, balań erteń adam bolady» deıtin.

Meniń aldymda 3 jas úlken aǵam bar, biraq ákem ony ózimen kóp ertpeıtin. Janyna meni ilestirip alyp, qarııalardyń jınalyp otyrǵan jerine aparady. Ákemniń jasy kishi bolsa da, barǵan jerinde tórden oryn beretin. «Úlken shańyraqty ustap otyrsyń, Temir bıdiń urpaǵysyń» dep syılaıtyn. Sonda qarııalar: «Joldasjan-aý, myna syǵyraıǵan jáýmelegińdi janyńnan tastamaısyń, Shymyrtaıdy bir ertpeısiń ǵoı janyńa» deıdi. Ákem bolsa: «Qudaı qalasa, kóresizder, erteń birdeńe shyqsa, osy jáýmelegimnen shyǵady» deýshi edi.

«Adam bolam deseń, úlkenderdiń áńgimesin tyńda» dep jıi aıtatyn. Sodan sol qarııalardyń áńgimesin tyńdaımyn. Áýelde úırene almaı júrdim, oıyn balasy emespin be, jalyǵyp ketetinmin. Keıinirek olardyń áńgimesin uǵynyp tyńdaıtyn boldym, sózderiniń máni tereńde ekenin túısine bastadym. Tipti, solardyń áńgimesin kóp tyńdaǵasyn, qarııalar sekildi sóıleı bastadym. Qatarlas balalardyń bári maǵan «sen shal sııaqtysyń» deıtin sol kezde.

Ákeńiz sizge áý bastan-aq erekshe úmit artqan bop tur ǵoı...

– Kókem maǵan kishkentaı kezimnen erekshe úmit artty. Saǵan bir áńgime aıtyp bereıin. Baıaǵyda bizdiń aýyldan ýlap-shýlap syǵandar ótetin. Alba-julba arbalary bar. Aına-taraq, shańqobyz satatyn. Aýyldyń qyzdary shańqobyzdy solardan satyp alatyn edi. Sol syǵandardyń arasynda bir kempir bar eken. Ózi qazaqsha biletin kórinedi. Álgi kempirge bári bal ashtyrady. Birde maǵan aıaǵy aýyr anam aıy-kúni jetip otyrǵan kezde syǵan kempirge bal ashtyrypty. Sóıtse álgi kempir apama: «Ul týasyń, oń aıaǵynyń nyshany bolady, kóp jasaıdy, elge óte qadirli, belgili bolady» dep aıtypty. Sol jerdegi áıelder: «Bul da sóıleı beredi eken ǵoı» dep álgi balgerdi kústanalap ketipti. Sodan kóp keshikpeı apam meni bosanǵan. Ol kezde áıelder jabylyp júrip bosandyratyn edi ǵoı. Báriniń apammen de, menimen de isi bolmapty. Oń aıaǵyma qarapty bári jantalasyp. Oń aıaǵym alty barmaq bop týyppyn. Sodan bári tańyrqap, álgi syǵan kempirdiń sózi dál kelgenine qaıran qalypty. Bala kúnimde balalardyń bireýi meniń mańdaıymdy shertken emes. Qarııalar: «Myrzataıǵa tımeńder, ol nysanaly» dep tıgizbeıtin edi.

Aýylda mektep joq, muǵalim joq, oqýlyq joq. «Qalaı adam boldyq?» dep tań qalam osy kúni. Sabaq beretinderdiń bári ózimizdiń týysqandarymyz. Jeńgelerimiz atymyzdy ataı almaıdy, kishkenem, myrza bala, qaıyn aǵamnyń balasy dep otyrady sabaq barysynda. Sóıtip júrip oqydyq mektepte. Men bilimdi mektepten emes, qarııalardyń áńgimesinen aldym. Solardyń ónegeli sózderin tyńdap, mándi áńgimelerimen sýsyndap er jettim. Ózderi bir akademııa sııaqty, ýnıversıtet sııaqty qarııalar boldy. Sondaı kemeńgerlerdiń arqasynda adam boldyq. Ókinishke qaraı, qazir ondaı qarııalar joqtyń qasy.

Mektepte bolmasa da, ýnıversıtette naǵyz ustazdardan tálim aldyńyz...

– Ras, naǵyz bilimdi ýnıversıtetten aldym. Qanshama uly tulǵalardyń dárisin tyńdadyq deseńshi. Muhtar Áýezov, Beısenbaı Kenjebaev, Zeınolla Qabdolovtardan sabaq alǵan baqytty shákirtpin.

Beısenbaı Kenjebaev meniń jetekshim boldy. Bylaı qaraǵanda momyn kisi bolǵanymen, óte prınıpshil edi. Qazaq ádebıetiniń osynsha tereńdegenine sebepshi bolǵan birden bir jan – osy Beısenbaı Kenjebaev. Burynyraqta «Qazaq ádebıeti» oqýlyǵynda (avtory akademık Q.Jumalıev): «Qazaq ádebıetiniń tarıhy on segizinshi ǵasyrdan, on segizinshi ǵasyrda ómir súrgen Buqar jyraýdan bastalady» dep jazylatyn. «Joq, olaı emes, qazaq ádebıeti ejelden qazaq halqymen birge týǵan, birge damyp keledi» degendi alǵash aıtqan kisi – B. Kenjebaev edi. Men – ol kisiniń oıyn alǵash dáleldegen adammyn.

Bizdiń baǵymyzǵa oraı ol kezde ǵulamalardyń bári tiri edi. Muhtar Áýezov bizdiń kýrsqa úsh jyl qatarynan sabaq berdi. Mundaı kýrs KazGÝ tarıhynda bolmaǵan. Birinshi kýrsta «Qazaq halqynyń aýyz ádebıeti», ekinshi kýrstyń birinshi semestrinde «Abaıtaný» arnaıy kýrsy, ekinshi semestrinde «Manastaný», úshinshi kýrsta «SSSR halyqtarynyń ádebıetinen» dáris oqydy. Álkeı Marǵulan aǵamyzdyń da dárisin tyńdadyq. Temirǵalı Nurtazın, Máýlen Balaqaev syndy asyldar sabaq berdi. «Asyldarym» atty kitabymda osy ustazdarym jaıynda jazdym. Osy asyldardyń arqasynda adam boldym, ǵalym boldym.

Men úshin KazGÝ – shynaıy bilimniń ordasy boldy. Qara shańyraq búgin de sol bıiginen tómen túspedi dep oılaımyn. Biraq qazirgi ýaqytta qarap otyrsam, elimizde ýnıversıtet kóp. Buryn joǵary oqý oryndary sanaýly bolǵanymen, sapaly bilim beretin. Al qazir bilimi joq ýnıversıtetter, ǵylymy joq akademııalar qaptady. Aty bar, zaty joq ýnıversıtetter kóbeıdi.

Bilim men ǵylymǵa erekshe den qoıǵan jansyz. Biraq sizdiń ónerden de alys emes ekenińizdi jaqsy bilemiz. Ilııa Jaqanov «Dúnıe, shirkin» atty eńbeginde sizdiń bul qyryńyzdy erekshe ashyp kórsetti.

– Ilııa Jaqanov meniń týǵan ólkemdi «seniń aýylyń – shaǵyn fılarmonııa» dep baǵalaǵan edi. Rasynda da, kishkentaı ǵana alaqandaı aýyldyń adamdary shetinen bári ónerpaz bolatyn. Aýylǵa talaı dúldúl ónerpazdar keletin. Sol aýylda Súgirdi 3 ret kórgenderdiń birimin. Bul týraly kitaptarymda tereńirek jazdym. Bizdiń aýylda Shámshilda degen jegjaty bar edi, sonyń úıine keletin. Shámshilda Boranqul degen kúıshiniń týǵan naǵashysy ári ustazy. Súgirdi jıylyp ap, el tyńdaıtyn. Ol zamanda kúı tyńdaıtyn, kúıdiń qadirin túsinetin jandar kóp edi. Kúıshiler de kúıdi tartpas buryn onyń tarıhyn aıtatyn. Sodan keıin ǵana kúı tartýǵa kóshetin. Al qazirgilerge «kúı tart» deı qalsań, birden dombyrasyn sabalap shyǵa keledi. Ony bireý túsinedi, bireý túsinbeıdi. Qazaqtyń «Kúıdi myń kisi tyńdaıdy, bir kisi túsinedi» degen sózi sodan qalsa kerek. Kúıdiń tarıhyna, tereńine úńilip jatqan eshkim joq.

Ókinishke qaraı, qazir tipti kúı kóp tartyla da bermeıdi. Eń ókinishtisi, sońǵy kezde dombyra da, qobyz da jer baýyrlap, tómendep qaldy. Qudaıǵa shúkir, byltyr Elbasy jarlyǵymen Dombyra kúni jarııalandy. Biraq men dombyranyń kúmbiri tek sol kúni estilip, basqa kúni ulttyq aspabymyz umytylyp qala ma dep qorqamyn. 80 jasqa tolǵanda sol kezdegi «Qazaqstan» arnasynyń basshysy Erlan Qarınge habarlasyp, «maǵan eki habaryńdy bershi, bireýin dombyraǵa, bireýin qobyzǵa arnaıyq» dedim. Ol kelisti de, meniń týǵan kúnime oraı bir keshti qobyzǵa, ekinshisin dombyraǵa arnadyq. Qobyzǵa arnalǵan keshti Álqýat Qazaqbaev, dombyraǵa arnalǵan keshti Janǵalı Júzbaev júrgizdi. Aıtarlyqtaı jaqsy kesh boldy.

Qazaq – óziniń muńyn aıtyp jetkizetin, sherin tarqatatyn, san myń jylǵy tarıhyn jadynda saqtaı alatyn qobyz, dombyra sekildi qudiretti aspaptardy dúnıege ákelgen halyq. Bul ekeýi de – kókiregi kómbege toly halyqtyń muńshylary. Osy qudiretterdi týdyryp, olarǵa til bitirgen ǵajap óner adamdary da qazaq halqynan shyqqan. Sondyqtan, dombyra men qobyzdyń qazaqpen birge jasasyp kele jatqan aspaptar ekenin esten shyǵarýǵa áste bolmaıdy.

Áńgime aýany ulttyq ónerge aýysty ǵoı. Aǵa, sizdiń oıyńyzsha búgingi kúni ulttyq qundylyqtardy ulyqtaı alyp júrmiz be?

– Men olaı dep aıta almaımyn. Biz bala kezimizde qazaqtyń yrym-tyıym, salt-dástúriniń bárin biletin edik. Qazir sonyń bári shetinen ketip jatyr. Búginde teledıdardy qaraýǵa júreksinetin boldyq. Ekrandy qosyp qalsań jyn-shaıtan sııaqty. Shashtary alba-julba, jartylaı jalańash, ylǵı shaıtan sekildi sekeńdegen, sekirgen bireýlerdi kóresiń. Ótirik kúledi. Halyqtyń talǵamy tómendep barady.

Qazaq áý bastan, tabıǵatynan tereń oıly, fılosof halyq. Al myna búgingi kók jáshikten kórsetip jatqan dúnıeniń deni qazaqtyń tabıǵatyna jat dep bilemin. Osylaı jalǵasa berse, biz naǵyz ulttyq qasıetterimizden aırylyp qalýymyz múmkin. Jastar óte eliktegish keledi. Bular Batysqa eliktep jatyr. Onyń bári bizge úlgi, ónege bola almaıdy.

Búgingi shyǵyp jatqan ánderde de sapa joq. Ne mán, ne maǵyna joq. Sózinde qun joq. Sol mán-mazmunsyz ánder sol jerde aıtylady da, umytylady. Qazaqtyń halyq ánderin alyp qarashy, sol ánder men kúıler áli kúnge deıin qazaqpen birge ómir súrip kele jatyr. Nege? Óıtkeni olar qansha ýaqyt ótse de máni men mazmunyn joǵaltpaǵan týyndylar. Taza óner úlgisi. Qazaqtyń bar bolmysyn kórsetetin de sol týyndylar.

Qazaq ániniń qudiretin búgingi urpaq boıyna sińirý úshin besik jyryn qaıta qalpyna keltirýimiz kerek. Ulttyq áýen qulaǵyna jasynan sińbegen baladan patrıot shyqpaıdy. Ulttyq ánniń qudireti, kıesi bolady. Ásem án adamdy qanattandyrady, ásemdikke, tabıǵatty sezinýge baýlıdy. Qazaq dalasy qandaı keń bolsa, onyń ánderi de shalqar. Men osyndaı qazynadan qur qalǵan urpaqqa janym ashıdy. Júregin án terbep óspegen urpaq óz halqynyń da kókiregin asha almaıdy.

Sosyn qazir ulttyq kıimderimizdiń de qadirin qashyrdyq. Qazaqtyń kıimderiniń óziniń de kıetin orny bolady. Tipti, qazir ulttyq kıim kıilmeıtin de boldy. Ulttyq kıimmen júrgenderdi Naýryz merekesiniń kezinde ǵana kóremiz. Syıly azamattarǵa ǵana jabylatyn shapannyń da qadirin qashyrdyq. Qazir shapandy kim kóringen tigedi, kim kóringen kıedi. Tipti, bizdiń daraqy halyq ekenimizdi bilip alǵan qytaılar da qazir shapan tigedi eken. Jylaısyń ba, kúlesiń be osy jaǵdaıǵa? Biz ata-salt, ata-dástúr degennen aırylyp jatyrmyz. Men jańashyldyqqa qarsy emespin, biraq biz qazaqı qalpymyzdy saqtaı otyryp, jańarýymyz kerek. Myna jahandaný degen dáýir – óte qıyn dáýir. Az halyqtar shabaq sekildi jaıyndardyń kómeıine jutylyp ketedi. Bizdi ondaıdan ulttyq tutastyq qana saqtaıdy.

Halyqty bir baǵytqa, bir múddege jeteleıtin kúsh – ıdeologııa. Bizge ulttyq ıdeologııa qajet, qazaq halqynyń múddesin qorǵaıtyn, rýhyn kóteretin, tarıhyn, memlekettik tilin, salt-dástúrin qoldaıtyn, týǵan jerin, Otanyn qorǵaıtyn ıdeologııa kerek.

Qazaq halqy ańsap jetken egemendigimizdi saqtap, memlekettigimizdiń ǵumyrly bolýy jolynda ter tókkenderdiń birisiz. Qıyndyqpen kelgen táýelsizdiktiń qadirin uǵyna alyp júrmiz be?

– Táýelsizdik bir kúnde ornaı qalǵan joq. Eshkimniń basyna baq bir kúnde qona salmaıdy. Bul bizdiń san ǵasyrlar ańsap jetken armanymyz edi. Tildiń, tarıhtyń, salt-dástúrdiń qaıta jańǵyrýyna, oı-sananyń qalyptasýyna qyzmet ettik. Mundaı qıyndyqpen kelgen táýelsizdiktiń qadirin túsinbeý de aǵattyq bolar. Desek te, biz endi táýelsizdigimizdi saqtap qalý úshin, ony baıandy etý úshin ómir súrýimiz kerek. El qamy, halyq taǵdyryna qatysty isterde peıishke de, tozaqqa da birge kirýge tıispiz. Uly Dala aldyndaǵy jaýapkershilik bizdi búgin osyǵan shaqyryp otyr. Tarıhqa esesi ketken halqymyzdyń búgingi taǵdyry bizden osyny qajet etip otyr.

Kezinde bas qalany Almatydan Astanaǵa (Nur-Sultan) aýystyrýǵa qarsy bolǵan ekensiz?

– Iá, qarsy boldym. Ol kezde jalań aıaq, jalań baspyz. Kıerge kıim, isherge as joq. Jurt aılyq ala almaı, qarttar zeınetaqyǵa jete almaı, stýdentter shákirtaqyǵa zar bop júrgen kez. Nurekeń sol áńgimeni shyǵarǵanda oıymdy ashyq aıttym. «Mynadaı qıyn kezde ne bar? Qalaı kóshesiz? Alataýdaı sulý taýdyń baýraıynda otyrǵan elmiz. Almatyny qalaı qııasyz?» degen edim. Sóıtsem men ol kezde Nurekeńniń oıyn tolyq túsinbegen ekenmin. Onyń máni tereńde eken. Munyń bárin keıinirek uǵyndyq. Myna Arqa jaqtaǵy Qaraǵandy, Pavlodar oblystaryn, Shyǵystaǵy Óskemen, teristiktegi Petropavl, Kókshetaý – osynyń bárinen aıyrylýymyz múmkin eken ǵoı. Ol kezde myna Aqmolada qazaqtar 9 paıyz ǵana edi. Barlyq oblystarda sondaı bolatyn. Osy qalalardy saqtap qalý úshin kótergen eken bul bastamany.

Kúndelik jazatynyńyz bárine belgili. Qazir kúndelik jazýdy jalǵastyryp júrsiz be?

– Qazir kúndelik jazyp júrgenim joq. Byltyrdan beri kúndelik jazýǵa zaýqym bolmaı júr. Alla sátin salsa, qaıta jalǵastyryp qalarmyn.

Aǵa, dál qazir ne jazyp júrsiz?

– Qazir qarap otyrǵanym joq. Men qaı qyzmette júrsem de, qolymnan qalam túsken emes. Ótken jyldyń aıaǵynda «Oı tolǵaý» atty kitabym shyqty. Endi bıyl jaqynda «Uly dala ádebıeti» degen kitap shyǵardym. Ol meniń burynǵy jazǵandarymnan jınaqtalǵan.

Qazirgi eń mańyzdy eńbekterimniń biri – «Qorqyt ata» kitabynyń aýdarmasy. PhD doktory Gúlim Shadıeva esimdi kelinshek ekeýmiz 3 jyldan beri «Qorqyt ata» kitabyn túpnusqadan qazaqshalaýmen aınalystyq. «Qorqyt ata» kitabynyń eki nusqasy anyqtalǵan: biri – Vatıkan, ekinshisi – Drezden nusqasy. Sol Drezden nusqasy oǵyz-qypshaq tilinde jazylǵan. Bul kezinde orys tiline, odan bólek túrik, ázirbaıjan, túrikmen tilderine aýdaryldy. Al qazaqshaǵa Áýelbek Qońyratbaev tárjimalaǵan. Biraq ol orys tilindegi nusqadan aýdardy. Shákir Ybyraevtar túrik tilindegi nusqadan tárjimalady. Al biz túpnusqadan tikeleı aýdaryp, jaqynda bitirdik. Qudaı qalasa, bul da shyǵady. Bul ádebıet zertteýlerindegi aıtarlyqtaı tabys bolady dep oılaımyn. Baıaǵy Orhon eskertkishterin aýdarǵannan keıingi meniń ádebıet tarıhyndaǵy eń úlken eńbegim osy bolmaq. Biz onyń transkrıpııasyn, sózdigin, túsinikterin jáne faksımılesin berip otyrmyz.

– Jazaryńyz taýsylmasyn, aǵa! Aman bolyńyz! Áńgimeńizge rahmet!

Áńgimelesken  Ásel ÁNÝARBEK

Sońǵy jańalyqtar