11 Mamyr 2019, 15:19 782 0 Qaýipsizdik Arman Qudaıbergen

TAÝ TULǴALY TAÝLANOV

Baýyrjan Momyshulynyń «Jaýyngerlik tárbıe áskerı kıimde emes, jórgekte jatyr» degen qanatty sózi keıipkerimiz zapastaǵy general-maıor Sábıt Taýlanovqa qarata aıtylǵan ispetti. Jeti jasynan bastap áke-sheshe, týǵan aýyldan jyraq ketip, bilim qýǵan. Aýǵan jerindegi soǵysta erlik kórsetip, táýelsizdik jyldarynda qazaq armııasyna aıtýly eńbek sińirgen tulǵamen mereke qarsańynda az-kem tildesken edik.

Sábıt Taýlanov:  Qorǵanys mınıstrligi osylaı qurylǵan

– Sábıt myrza, jaqynda ǵana pedogogıka ǵylymdarynyń professory atandyńyz. Shyn júrekten quttyqtaımyn! Meniń bilýimshe siz áskerıler arasyndaǵy tuńǵysh pedogogıka ǵylymdarynyń doktory, professorsyz. Bul baq pa, álde talaı jylǵy eńbektiń jemisi me?

– Kóp rahmet! Árıne baq desek te jarasar, biraq onyń syrtyndaǵy eńbekti joqqa shyǵara almaımyz. Óıtkeni qazaqta «Aqyl qonbaǵan jigitke, baqyt ta qonbaıdy» degen támsil bar. Jeńis pen jeńilistiń mánin bilý úshin birtarapty bolmaý kerek. Bul suraqqa jaýap berý úshin ýaqyt kemesin artqa burýǵa týra keledi. Áke-sheshem aýylda qyzmet etti. Men de sonda týdym. Biraq úıde kóp bolǵan joqpyn. 7-10 jas aralyǵynda aýdannan páter jaldap, mektepte oqydym. Al úıdegiler besinshi synypta kóship keldi. Onyń ózinde 3 jyl otbasymmen birge bolyp, 7-synyp bitirgennen keıin Oraldaǵy tehnıkýmǵa oqýǵa tústim. Óıtkeni otbasynda 9 balamyz. Ony asyraý qıynǵa soǵatynyn bilsem kerek. Tehnıkýmda 4 jyldaı mal dárigeri mamandyǵyn oqyp, áskerge attandym. Ol 1966 jyl. 1968 jyly Tashkent joǵary jalpy áskerı komandalyq ýchılıesin, 1977 jyly joǵary ofıerler kýrsyn, 1978 jyly Termez pedagogıkalyq ınstıtýtyn, 1985 jyly Máskeýdegi áskerı-saıası akademııany bitirdim. Álige deıin bilim-ǵylymnan qol úzgen emespin. Doktorlyq dıssertaııamdy 5 jyl jazyp, 2004 jyly doktor atandym. Odan beri 15 jyldaı ýaqyt ótti. Professor ataný da ońaı emes. Kóptegen maqalalar jazyp, ol shet memleketterde jarııalaný kerek. Sońǵy 5 jyl tynbaı eńbek ettim. Oılap qarasam 65 jyldyq izdenis pen bilimge bolǵan qushtarlyq – professor ataǵyn tartý etti.

– Alǵashqy mamandyǵyńyz – mal dárigeri. Bul saladan áskerı adamǵa aınalýyńyzǵa ne túrtki boldy? 

– Ásker qatarynda júrip komsomolda belsendi bolsam kerek, basshylyq meni batalonnyń komsomol komıtetiniń hatshysy etip taǵaıyndady. Áskerı boryshymdy ótep bolǵasyn, ármen qaraı qyzmet etýge usynys tústi. Osylaı 1968 jyly ofıerlik kýrs bitirip aldym. Esterińizde bolsa, sol jyly komsomoldyń 50 jyldyǵy toılandy. Meni Máskeýdegi jıynǵa jiberdi. Sonda kishi leıtenant dárejesin aldym. Ákem ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń ardageri edi: «Ne isteımin, ármen qaraı oqı alamyn ba, qıyn bolar. Sondyqtan áskerde qalaıyn» dep aqyl suradym. Ol kisi «azamat boldyń óziń sheshim shyǵar» dedi, anam kerisinshe bul oıymdy qup kórmedi. Nege deseńiz aýylda óstik, olar meni aýylǵa kelip kolhoz basshysy bolady dep oılasa kerek. Ózimde de bir kezderi sondaı oı bolǵan. Ákem pedogogıkalyq ýchılıeni bitirgen. Soǵystan keıin balalar úıiniń dırektory boldy, balalar tárbıeledi. Sol balalar úıinde tárbıelengender 2000 jyldary maǵan kelip: «Sáke, ákeńiz bizdi tárbıeledi, ósirdi. Osyndaı mektep ashsaq, ony ózińiz basqarsańyz qalaı bolady?» degen usynys ta aıtqan. Ony alyp júre almaımyn degen oıdyń bolǵany ras, sol úshin mektep ashylmady. Biraq 2008 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasynyń qory usynys jasap, meni shaqyrtty. «Arystan» mamandandyrylǵan lıeıin ashtyq. Qazir oılap qarasam men áke jolyn qýyp, ata kásipti de oqyppyn. Óıtkeni úıde bolǵan kezderi atamnyń qasynda kóp júretinmin. Ol kisi 35 jyl shopan bolǵan. Demalysym jaz boıy atamnyń qasynda qoı baǵýmen ótetin. Mal dárigerlik oqýyna túsýime de osy jaıttar áser etse kerek.

– Aýǵan soǵysynda kórsetken erligińizge saı 3-dárejeli «KSRO Qarýly Kúshterinde Otanǵa qyzmet etkeni úshin» ordenimen marapattaldyńyz. Sol kúnderdi eske túsirsek... 

– Ol 1979 jyldyń mamyr aıy bolatyn. Termezde ásker qatarynda boldym. Sol jerde oqý-jattyǵýlar ótti. Shyny kerek, Aýǵanstanda birdeńe bolatynyn sezdik. Germanııaǵa ketetin bolyp, eńbek demalysyn alyp qoıǵanmyn. Biraq 9-mamyr Jeńis kúniniń ertesinde meni Máskeýge shaqyrtty. Aýǵan jerinde revolıýııa bolyp jatqan. Soǵan oraı tárbıe bólimderi ashylatyn bolyp, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan men Ózbekstannan musylman 14 jigit jınaldyq. Bizdi Aýǵanstanǵa polktyń tárbıe jónindegi orynbasary jáne onan joǵary laýazymdardy atqarýǵa jiberdi. Sonda men Bas shtab janyndaǵy Aýǵan soǵysy boıynsha ofıerlik quramdardy daıarlaý jónindegi jedeldetilgen ortalyq kýrstar saıası bólimi bastyǵynyń keńesshisi qyzmetin atqardym. 2 jyl sonda boldym. Maqsatymyz keńes áskeri kirgende eshqandaı ýaıym bolmaýy, tynyshtyq saqtaýdy qamtamasyz etý edi. Jeltoqsan aıynda bizdiń ásker kirdi, sol kezde birde-bir tártip buzýshylyq, eshqandaı qarsylyq bolǵan joq. Bizge júktelgen mindet osy bolǵan.

Odan keıin Lenıngrad aımaǵyndaǵy motoatqyshtar dıvızııasy bastyǵynyń tárbıe orynbasary qyzmetin atqardym. Bul úlken laýazym edi. Sodan keıin Almatyǵa kelgen jaıym bar. Ol jaqta bolǵan talaı jaıt áli kúnge esimde, onyń ózi bir taqyryp.

– Qazaqstan Qarýly kúshteri men Qorǵanys mınıstrligi qurylǵan shaqta basy-qasynda bolǵan jandardyń birisiz. Jáne siz atqarǵan eńbekti qatarlastaryńyz ben osy salanyń qazanynda qaınaǵandar joǵary baǵalaıdy. Sol kúnder jaıly oılasańyz ne eske túsedi?

– Men áskerde ıdeologııanyń bastyǵy boldym. Keńes odaǵy qulaǵannan keıin partııa, komsomol tarady. Men de ásker qatarynan ketýge sheshim qabyldadym. Máskeýden Qazaqstandaǵy kez kelgen oblysqa baryp voenkom bolyńyz degen usynystar aıtyldy. Ol ýaqytta jaspyn «oblystyq voenkomatta ne bitirem» dep sheshimimdi ózgertpedim. 1991 jyly Saǵadat Qojahmetuly shaqyryp alyp ne istep júrgenimdi surady. «Ózińiz bilesiz keńes áskeri tarap jatyr, men de ásker qatarynan ketsem degen sheshim shyǵardym» dedim. Ol kisi qaıta ásker qurylsa qalar ma ediń degenge keltirdi. Men qandaı qyzmette qalatynymdy aıtyp, áńgime órbittik. Saǵadat Qojahmetuly: «Tárbıe jóninde senen tájirıbeli adam joq, múmkin qorǵanys mınıstrliginiń tárbıe bólimin basqararsyń», – dedi. Men bolsam «aıtalmaımyn aǵasy, qalaı bolady», – dedim. Ol kisi Joǵarǵy keńestiń depýtaty edi. Áskerı emes, azamattyq tulǵa retinde sóılestik. (kúlip) Sóıtsek, S.Qojahmetuly aldyn ala bilip júripti. Úsh kúnnen keıin prezıdenttiń ulttyq komıtet quramyz degen buıryǵy shyqty. Tústen keıin ózi (red. Saǵadat Nurmaǵambetov) habarlasyp, erteń obl.voenkomda bol dedi. Erteńine kelsem bári jınalyp qalypty, Taýlanov qaıda dep jatyr eken. Men kirdim, Saǵadat Qojahmetuly tórde otyr. Oń jaqta sol kezdegi polkovnık Altynbekov (red. Seıilbek Altynbekuly), onyń qasynda general Hlıýpın otyr. Maǵan «qaıda júrsiń, myna jaqqa otyr» dep sol jaqtaǵy birinshi ústeldi nusqady. Sóıtti de: «cen búginnen bastap kadrdyń bastyǵysyń» dedi. Men sasyp qaldym da: «Aǵasy men kadrdyń ne ekenin bilmeımin, ózińiz aıttyńyz ǵoı tárbıege jaýapty...» sózimdi bólip jiberip «joq sen kadrǵa jaýap beresiń, qazir ulttyq qorǵanys komıtetin quramyz» dedi. Sóılep úlgergen joqpyn, adamdar kirip jatyr, men jaza bastadym. Bir-eki saǵat otyrǵannan keıin úziliske shyqtyq. Seıilbekke qarap: «Seıilbek sen aıtpaısyń ba aldyn-ala» deımin. Ol bolsa: «Qaıta sen qyzmet aldyń, men kim ekenimdi bilmeımin» demesi bar ma. Birer saǵattan keıin Saǵadat Nurmaǵambetov shaqyryp alyp: «Ásker quramyz, Seıilbek sen shtab bastyǵysyń, Sábıt kadrǵa jaýap beredi» dedi. Osylaısha ulttyq komıtetti qurdyq. Bir jyl solaı ataldy da, oǵan áskerı aımaqtyń aýrýhanasyn, áskerı komıssarıatty, bárin qosty. Biraq 40-armııany bizge bergen joq. Máskeýge baryp kelissózder júrgizdik, onda kóp sheshimder shyqty. Prezıdenttiń, mınıstrdiń, jalpy bárimizdiń oıymyz áskerdi saqtap qalý boldy. Árıne ol ońaıǵa soqqan joq. Ýkraına, Belorýsııa, Reseı óz áskerin qurdy. Barlyq kadr sol jaqtarǵa ketip jatty. Máskeýdegi kezekti kelissózderden qaıtyp kele jatqanda S.Qojahmetuly: «Qap, bolmaıtyn boldy-aý» dep basyn shaıqady. Biz úndemedik. 1992 jyldyń besinshi mamyr kúni prezıdentten «jetinshi mamyrda kelińiz» degen habar jetti. Saǵadat Nurmaǵambetuly, 40-armııanyń qolbasshysy Rıabev, korpýs komandıri Muhtar Altynbaev Qapashuly áýe shabýylyna qarsy qorǵanys áskerleri qolbasshysynyń orynbasary Volkov, men jáne keńesshi Kım Serikbaıuly 7 mamyr kúni prezıdentke kelip kútip otyrdyq. Saǵat onǵa shaqyrǵan, bir saǵattaı ýaqyt ótti. Bir kezde Nursultan Ábishuly keldi de: «Men jarlyqqa qol qoıdym, búginnen bastap qorǵanys mınıstrligi qurylady. Sáke, quttyqtaımyn, siz qorǵanys mınıstri boldyńyz, qalǵandaryńyz oryndaryńyzda jumys isteı berińiz», – dedi Saǵadat Qojahmetulyna qarap. Sol kúni Tuńǵysh Prezıdent barlyǵymyzǵa qoly qoıylǵan sýret tartý etti. Jarlyqtan keıingi Prezıdentpen birinshi foto keıinnen barlyq jerge tarap ketti. Osylaı Qorǵanys mınıstrligi qurylǵan.

– Siz kadr bólimin basqardyńyz. Bylaısha aıtsaq joqtan bar jasadyńyz ǵoı, qandaı qıyndyqtar boldy? 

– Mınıstrlik qurylǵannan keıin barlyq JOO men kadr salasyn maǵan tapsyrdy. Kadr jáne áskerı bilim departamentin 10 jylǵa jýyq basqardym. Qıyndyǵy jóninde bir ǵana mysal, 1992-1994 jyldar aralyǵynda 7 myńnan astam ofıer jan-jaqqa ketip qaldy. Sosyn tańdap, taldap, talǵap, Qazaqstanda týyp-ósken jigitterdi shaqyryp aldyq. Ulttyq komıtet bolyp turǵan shaqta bir jyl boıy, aıyna eki ret Máskeýge baryp buıryqqa qol qoıǵyzyp júrdim. Keıin 1992 jyldan bastap, bárin ózimizge alyp, ózimiz buıryqqa qol qoıdyq. Reseıdegi ofıerlerimizdi shaqyrdyq, olardikin shyǵaryp saldyq, sóıtip ásker quryldy. Onan ózge kóp shara qoldandyq. Máselen kishi leıtenant kýrsyn ashtyq, ýchılıeni kópsalaly jasadyq. Jańadan oqý oryndaryn ashyp, olardyń sanyn kóbeıttik. Reseımen jasasqan eń alǵashqy kelisimimiz bizdiń ofıerlerdi oqytý boldy. 40 jigitti akademııaǵa, 450 adamdy ýchılıege jiberdik. Qatarynan úsh jyl boıy aqysyz túrde kýrsanttardy jiberip otyrdyq. Sodan keıin aqsha tóledik. Osy kúnge deıin Reseıdegi oqý oryndarymen Qazaqstan arasynda tyǵyz baılanys ornatylǵan. Biraq oqıtyn balalar sany 300-400 emes, qajettiligimizge saı. Óıtkeni áskerı bilim berý jaǵynan bizdiń eldiń de áleýeti artty.

– Reseıde áskerılerdi oqytý qanshalyqty tıimdi boldy? Oqyǵandar arasynan «oq boıy ozyq shyqty» dep kimderdi ataı alasyz?

– Eń alǵash 40 adamdy akademııaǵa jiberdim. Bir aıta keterligi sol 40 ofıerdiń bireýi ǵana orys ultynan, qalǵan 39-y qazaq. Solardyń 70 paıyzy qazirde – general. Máselen Ámir Halyqov, Qurban Qarajanov, Ádilbek Aldabergenov, Ashat Ryspaev t.b kóp qazaq jigitteri general shenin aldy, túrli joǵary laýazymdarda qyzmet istedi. General bolmaǵandardyń ózi batalon, dıvızııanyń bastyǵy boldy. Tipti solardyń aldy zeınetkerlikke shyqty. Osy 25 jyl ishinde 3 býyn aýysyp úlgerdi ǵoı. Generaldar kóbeıdi. Qazir men tanymaıtyn qansha general bar?! Munyń bári Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryndaǵy tabandylyq pen eńbektiń jemisi dep bilemin.

– Qansha jyldyq tájirıbeńiz ben alǵan bilimińizdi «Arystan» mamandandyrylǵan lıeıin jandandyrýǵa jumsap jatyrsyz. 14-15 jastaǵy balalardy tárbıelep shyǵarý qıynǵa soqpaı ma? 

– Aǵashty shybyq kezinen baptap, qadaǵalap ósirseń tik ósetini sekildi, balany da áskerı ómirge jastaıynan baýlý kerek. Tal bolyp ketkende túzeımin dep syndyryp alýyń múmkin. Bul ýaqyt synynan ótken qaǵıda. «Arystan» mamandandyrylǵan lıeıi 2011 jyldyń qańtar aıynan bastap jumys isteıdi. 8 jyldan astam ýaqyt ishinde myńǵa jýyq balany azamat etip tárbıeledik. Bul jerde meniń ǵana bilimim men tájirıbem dep aıtýǵa kelmes. Ujymdyq jumys jatyr. Búginde lıeıde bir ǵylym doktory, eki PhD doktory, eki ǵylym kandıdaty, 10 joǵary sanattaǵy, birinshi sanattaǵy 11 oqytýshy, sonymen qatar joǵary bilimdi 5 áskerı maman sabaq beredi. «Arystanda» oqyǵysy keletinderden jyl saıyn myńǵa jýyq ótinim kelip túsedi. Nebári 80 balany tańdap alamyz. Eń áýeli – bilim. Jaratylystaný pánderin jetik meńgergender lıeı baǵdarlamasyn jyldam alyp ketedi. Biz tek áskerı bilimmen shektelip qalmaımyz. Mektep baǵdarlamasyn qosa úıretemiz. Ekinshi – psıhologııalyq kúsh-qýaty. Siz aıtyp otyrǵan 14-15 jastaǵy balalar basynda ata-anasyn saǵynyp, qatań tártipke kóndige almaı qınalyp jatady. Eń úzdikterin tańdap alǵannyń ózinde mundaı jaıttar arakidik kezdesip jatady. Áskerı lıeı bolǵasyn dene kúshiniń myǵym bolýy, sportqa qabilettilik te nazardan tys qalmaıdy. Densaýlyǵynda tipten de kinárat bolmaý kerek. Osy qasıetter tal boıynda toǵysqandar ǵana, bizde oqýǵa múmkindik alady.

Qaıyrymdylyq lıeı bolǵasyn 100 paıyz tegin oqytamyz. Lıeısterdi «QR Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy qory» jyl saıyn kerek-jaraqpen, kıimmen, jatyn oryn jáne 5 mezgil tamaqpen qamtamasyz etedi. Úzdikterge shákirtaqy berý de qarastyrylǵan. «Arystandyqtardy» «Sender bolashaq QR qarýly kúshteriniń elıtasysyńdar» dep tárbıeleımiz. Bizdi bitirgen túlekterdiń alǵashqy býyny is júzinde osyny tanyta bastady. Ómir boıy kadr salasymen aınalysqannan keıin, bolashaq genereldardy tárbıeleý meniń paryzym dep oılaımyn. Bizdiń túlekter arasynan QR Qorǵanys mınıstri shyǵar- shyqpas bilmeımin, biraq generaldar shyǵatynyna 100 paıyz senimdimin.

– Qazaq armııasynyń qazirgi ál-aýqatyna berer baǵańyz qandaı? Batyspen nemese RF qarýly kúshterimen salystyra alamyz ba?

– Shyn máninde tehnologııa damyǵan zamanda áskerdiń kúshin ólsheý qıyn. Máselen bizdiń sarbazdardyń tárbıesi jaqsy, rýhy myǵym. Al batysta she?! Saýattylyq jaǵynan bizden anaǵurlym alda turady. Qansha degenmen olarda áskerı mektepter men JOO burynnan qalyptasqan. Bizde shırek ǵasyr ǵana ýaqyt boldy. Onjyldyqta jaqsy kórsetkishterge qol jetkizgender bar. Biraq ol úlken qarajatty talap etedi. Senimdi túrde aıtatyn bir sózim bizdiń áskerıler toqshylyqqa da, joqshylyqqa da tózimdi. Ómir súre alady. Batys áskeri jaıly jaǵdaıǵa úırenip qalǵan. Al maıdanda bári basqasha.

– Suhbatyńyzǵa rahmet!

 Suhbattasqan Arman QUDAIBERGEN

Sońǵy jańalyqtar