3 Mamyr 2019, 10:57 1019 0 Ádebıet Tańsulý ALDABERGENQYZY

«MEN ÓZIMDI  ÓZ SÓZIMMEN ÓLShEDIM...»

... Keıde ózimdi óleń jazyp aldaımyn,

Júmekennen tereń jaza almaımyn.

Tólegendeı ot bop laýlap janbaımyn,

Muqaǵalı qashqan saıyn qalmaımyn.., – dep «Jan syryn» aqtarǵan kórnekti aqyn, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri Ibragım Isaevtyń jary Ánııa Balǵabaıqyzymen suhbat.

Lırıkaǵa shóldep, búgingi qıqýy kóp dańǵaza án-symaqtardy tyńdaǵan saıyn kóptegen mazmundy ánderge mátin jazǵan osynaý lırık aqyn eske jıi túsetini ras. Ánge degen saǵynysh myń jarymnan astam ánderge mátin jazǵan aqıyq aqyn shańyraǵyna asyqtyrǵandaı.

Bıyl ómirden ozǵanyna bes jyl tolyp, qońyr kúzde jetpiske keletinin aıtqan aqyn jary kóziniń jasyn súrtkishtep júrip, saǵynyshqa toly áńgimesin bastady.

– Aqyndyq – ol jaratqannyń ózi bergen syıy! Olar uqsastyǵymen emes, óz oqyrmandaryn ózindik ereksheligimen qyzyqtyrady, qalyptastyrady. Sondyqtan da onyń mektebi joq. Aqyndyqty úırený múmkin emes, biraq búginde óleńniń tehnıkasyn meńgerip, úırenip «aqyn» atanyp júrgender de az emes. Kúndelikti tele-radıolardan suhbat berip, kitaptarynyń tusaýyn kesip jatqandar sany artyp bara jatqanyn kórip te, oqyp ta júrmiz. Solardy kórip, tyńdaǵan saıyn Ibragımniń shyǵarmashylyǵynyń ómirsheńdigin túısine túsemin. Túsingen saıyn saǵynamyn.

– Osy rette Ibragım aǵamyzdyń myń jarymǵa tarta ánge mátin jazǵany eske túsedi. Án qandaı, mátini qandaı? Alǵashqy tyńdaýshysy retinde aqyn shyǵarmalaryna bet bursaq?..

– Áńgimeniń bulaı bastalýynda da mán bar. Óz basym aǵalaryńsyz toı-jıyndarǵa da bara bermeımin. Ibragımniń bir adamı jaqsy qasıeti ómirden ozǵan aǵa-kókeleriniń úıindegi jeńgelerin kóp oılap, bala-shaǵalaryna kómek qolyn sozyp, elden asyp ketken mal-múlkimiz joq bolsa da, solardyń otbasyna, halqymyzda jaqsy bir mátel bar «Aýyzdan jyryp bergen» degendeı, qamqor bolyp júretin. Mereke-meıramdarda jeńgelerine sálem berip qaıtýdan jańylǵan emes. Sol jesir jeńgeleriniń qataryna meni de tastap ketti ǵoı... Saǵyna júrip, qamyǵa júrip onyń kózden tasa bolǵanyna da bes jylǵa aıaq basty. Taǵdyr basqa saldy, biz kóndik. Adam balasy shyr etip dúnıege kelgende mańdaıyna jazylyp qoıatyn ólsheýli taǵdyrǵa ne shara dersiń?!. Eseńgirep qaldym. Áli kúnge deıin kúndiz esten, túnde tústen ketpeıdi. Qaıta oralmaıtynyn túsingen saıyn kókiregińdi ay bir zapyran ashytqandaı, degbirsiz kúı keshesiń. Jalǵyzdyq degen jan-dúnıeńdi bıleıdi. Sondyqtan bolar, úıden kóp shyǵa bermeımin. Shyqqan jıyndarymda dańǵaza áýen, sózi men áýeni bir-birine qabyspaıtyn jeńil áýenderdi estip, ishim qan jylaıdy. Ibragımniń ánderin oılaımyn, ondaı kezde ishteı ádemi bir yrǵaqqa ilesip alamyn da ishimdegi qatyp qalǵan saǵynyshymdy kóz jasymmen shyǵaramyn. Ondaı sátterde aqynnyń jary retinde, óleńniń de kóńil-kúıdiń aýanynda, júrek qýanyshtan nemese qaıǵydan bulqynǵan sátterinde jazylatyn móldir tamshy – jyr joldary ekenin uǵynamyn.

El arasynda « aqynnyń jary» degen tirkesten shoshıtyn, ne bolmasa shyǵarmashylyq adamynyń júris-turysy bólek ekenin, onyń shańyraǵyndaǵy asyl jarynyń bir beıshara kúı keship otyrǵanyn músirkegendeı qańqý sózder jıi estilip jatady. Joq, múldem olaı emes. Aqyndyq adam balasyna berilgen eń qasıetti daryn desek, ol aqynnyń jary da sol qudirettiń qalaýymen berilgen baǵasyz baılyq. Aqynmen qyryq bes jyl jubaılyq ǵumyr keshtim, esh ókinbeımin. Sondaı talantty azamattyń jary ǵana emes, senimdi dosy da bola bilgen adammyn. Óıtkeni Ibragımniń menen jasyrǵan eshqandaı syry bolmaıtyn. Ol óleń kimge, qalaı arnalǵany bylaı tursyn, jumys babynda kimmen qalaı sózge kelip qalǵan kezderinde de maǵan kelip shaǵymdanatyn-dy. Óte qarapaıym, úlkenmen de, kishimen de tez til tabysyp ketetin. Pendeshilikti bilmeıtin, qoly da ashyq edi. Ótirik degendi bilmedi, jany taza, kólgirsýdi bilmeıtin, artyq-aýys sózi joq bolatyn. Jan-júregin jaryp shyqqan týyndylaryn da aldymen maǵan tyńdatyp, men de , ol da qýana qabyldaıtynbyz.

– Qaı jyly otbasyn qurdyńyzdar?

– Ekeýmiz de Qyzylorda oblysynyń týmasymyz. Aǵalaryń Syrdarııa, men Jańaqorǵan aýdanynanmyn. Qaladaǵy mektep-ınternatta malshylardyń balalary oqıtyn. Bizdiń aýyldyń balalarymen aralasyp júrip, bir jıynda tanystyq. Jıi kezdesip qalyp júrdik. On jyldyqtan soń Almatyǵa jol tarttym. Qyzdar ınstıtýtynyń hımııa-bıologııa fakýltetine qujattar tapsyryp, sońǵy emtıhannan ótpeı qaldym. Qalada qalsam da bolar ma edi, biraq elge qaıttym. Tárbıe solaı, tártip qatal. Sodan aýdandyq partııa komıtetiniń qabyldaý bólmesine qyzmetke turdym. Qos burymym tilersegimdi urǵylap, shashtyń qalyńdyǵynan basymdy kótere almaıtynmyn. Bul alpys jetinshi jyl. Bir kúni aýdanǵa «Qyz Jibek» kınofılmine burymdy qyzdar izdestirip, rejısser Sultan aǵa Qojyqovtar kelipti. Syrttan kelgen kez kelgen qonaqtar sekildi olar da mindetti túrde aýdandyq partııa komıtetiniń basshylyǵyna sálem bere keledi ǵoı. Meniń qos burymym kózderine tússe kerek, jan-jaqtan shyrt-shyrt etkizip sýretke túsirip jatty. Alǵashynda ózim túsinbeı qaldym. Sóıtip, ataqty «Qyz Jibekke» tańdalǵan qyzdardyń qatarynda men de bolǵam.

Kelesi jyly Qyzylorda qalasyndaǵy medıınalyq kolledjine, ol kezde ýchılıe dep atalatyn-dy, oqýǵa tústim. Ol redakııada jumys istep júrdi. Al 1970 jyly otbasyn qurdyq. Tuńǵyshymyz Qyzylorda qalasynda ómirge keldi. Shildehana kúni qyzmet babymen Tumanbaı aǵa Moldaǵalıev pen jazýshy Maǵzum Súndetov kelipti de, Ibragım úıge qonaqqa alyp keldi. Dastarhan basyna jınalǵandar jerebe tastap, nárestege at qoıýǵa kiristi. Sol jyldary Maǵzum aǵanyń «Kútem seni, Dıdar» degen kitaby qyzý talqylanyp jatqan kez. Tumanbaı aǵa bastap, tuńǵyshymyzǵa Dıdar degen esimge toqtaldy. Sonda Tum-Aǵań kelesi uldyń atyn Dáýren qoıatyn bolyńdar dep qaljyńdady.

Almatyǵa kelgen soń, bes jyldaı páterde turdyq ta, sosyn Jambyl kóshesiniń boıyndaǵy jazýshylardyń úıinen eki bólmeli úı aldyq. Bizdiń úı «jazýshylardyń shtab páteri» boldy desem, ótirik aıtqandyq emes. Qatarlastaryn bylaı qoıǵanda elden oqýǵa keletin, qalaǵa qydyryp keletinder de bizdiń úıge toqtaıtyn. Sol qasıetti úıde on tórt jyl turdyq. Qasıetti deıtinim, qazaqtyń myqty qalamgerleri – Qadyr Myrzalıev, Ospanhan Áýbákirov, Oralhan Bókeev, Ótebaı Qanahın, Marat Qabanbaı, Hyzmet Abdýllın, Shámil Muhamedjanov, Beken Ábdirazaqov, Zeınolla Serikqalıev, Tólegen Aıbergenov, Saıymjan Erkebaev, Qýandyq Shańǵytbaev, Qabdesh Jumadilov bastaǵan aǵalarmen birge aralas-syılas boldyq. Balalarymyz da birge ósti. Ekinshi ulymyz ómirge kelgende Asqar Súleımenov Dastan dep qoıdy. Kenje ul – Dáýrendi Tumanbaı aǵamyzdyń aıtýymen atadyq. Osylaı jaqsy adamdardyń qoıyp ketken esimderin kúndelikti ataǵan saıyn sol bir jany jaısańdardyń beınesi kóz aldyma saǵynysh bolyp oralyp otyrady. Ómir degenińiz uzaq sapar, ol joldy kim qalaı júrip ótedi, másele sonda. Bireý dúrildep, endi bireý dirildep óter, degenmen sol bir pendeńizdiń boıyndaǵy jaqsy bir adamı qasıet juǵysty bolatyny da sondyqtan eken.

Búginde úsh uldyń boıynan jaqsy bir jylt etken adamgershilik kórsem, sol ıgi jaqsylardyń da sharapaty dep qabyldaımyn. Al bireýinen ákeleriniń kózin kórsem, ekinshisi sózindeı, úshinshisinen minezin tanyp, janym semiredi. Shúkirshilik jasaımyn, táýbaǵa kelemin. Taǵdyrymdy adýyn aqynǵa baılaǵan jubaılyq ǵumyryma rızashylyǵym janǵa demeý bolatyndaı. «Aqyly assa inini de aǵa tut» dep otyratyn edi. «Talantty adam barlyq jaǵynan talantty» degen sózdiń jany bar. Ibragım mektep qabyrǵasynda júrgende jany qalap shuǵyldanǵan sýretke túsirý men ony shyǵarýdy ómiriniń sońyna deıin tastamady. Qaıda júrse de fotoapparatyn alyp júretin-di. Sırek sýretterdi ózderine tabystap, talaılardy qýanyshqa bólegeni áli kóz aldymda. «Bala sııaqty bolmaı qoıshy sony»,– deıtinmin, sonda: «Aınalaıyn-aý, qýanyp qalady ǵoı», – dep balasha máz bolyp keletin. Áldebireýlerdiń qýanyshyna júregi jarylardaı bop qýanyp, sál nárseden kóńiline qaıaý túsip qalatyn kezderi de bar bolatyn.

– Shyǵarmashylyqpen aınalysqanda qandaı kúı keshýshi edi?

– Keıde shabyt degen sózdiń ózin ońdy-soldy aıta beretinimiz bar. Sol shabytyńyzdy aǵalaryń bilmeı ketti-aý dep oılaımyn. Keýdesin alapat bir kúı keshkende, óleń jazýǵa otyrǵanda ol balalar shýlap, teledıdardyń daýsy kórshilerge jetip jatsa da, qyńq demeıtin-di. Kópshil edi. Jalǵyzdyqtan qorqamyn deýshi edi. Asa sezimtal, tipti qorqaq minezi de bolatyn. Ary-beri yńyldap ádemi bir áýendi áýeletip júredi de, jazý ústeline jaıǵasady. Ne bolmasa dombyrasyn qolyna alyp, belgisiz bir yrǵaqqa ilesip biraz otyratyny bar. Ol kisi shabytty qashan, qaı jaǵymnan kelip qalady eken dep kútip otyrmaıtyn. «Qanshama jyldarym poezııasyz ótti ǵoı» degen ishteı bir ókinishi boldy da, sol ókinishtiń ornyn toltyrý úshin jaza berdi, jaza berdi. Bálkim, ómiriniń ótip bara jatqanyn da ishi sezgen bolar-aý dep oılaımyn. Óıtkeni júrek degenge bir ota jasalǵannan keıin-aq, adam ózin sol máńgilik saparǵa daıyndaı beretin bolýy kerek. Únemi bilegin ustap, júrek soǵysyn sanap otyratyn ádet te sol otadan keıin paıda boldy. Sál báseńsigen sátterde boıyn úreı bılep, mazasyz kúı keshýshi edi...

Aqyn jary áńgime barysynda álsin-álsin óksik qysqan júrek tusyn álsiz saýsaqtarymen sıpalaı túsip otyrdy. Biz únsizbiz.

– Meniń bir baıqaǵanym, sońǵy jyldary ánge jazylatyn mátinder tapsyrys arqyly oryndalyp jatady. Buryndary aqyn shyǵarmalarynan tańdalyp, áýezge keletin, yrǵaqqa qurylǵan óleńge ǵana mýzyka jazylýshy edi. Tańdalyp alynǵan óleńniń avtory, ıaǵnı aqyn men sazger arqyly úılesim tapqan áýen oryndaýshysyna usynylyp, ol úshtik odaqtyń qatysýymen tyńdarmanǵa jetip jatatyn. Al keıingi jyldary tapsyrys arqyly ánge mátin jazý úrdisi paıda boldy. Ibragımniń myńnan astam óleńderine án jazylyp, oryndalyp júr. Bir otyrysta Tumanbaı aǵanyń «Áı, sen mátin jazýǵa tapsyrys ala berme, óz shyǵarmashylyǵyń qalyp qoımasyn»,– dep eskertkenin qulaǵym shalyp qaldy. Qandaı janashyrlyq, meıirim, tazalyq deseńizshi?! Jalpy bizdiń shyǵarmashylyq ortaǵa, Almaty shaharyna qonys aýdarýymyzǵa da osy aqyn aǵasynyń kómegi, sózi sebepshi bolǵan. «Senen myqty aqyn shyǵady, aıaq alysyń jaman emes, ortamyzǵa kel», – dep Qyzylordaǵa barǵan bir saparynda shaqyrǵandaı boldy. Tabıǵatynan jany jomart, taza adam osyndaı aldyńǵy tolqyn aǵalarynan qamqorlyqty da kóp kórdi.

– Aqyn da batyr sekildi ańǵal jaratylǵan dep jatamyz. Aǵamyzdyń sondaı bir «osal» tustaryn eske alaıyqshy?

– Iá, qaısybirin aıta bereıin, biri eske tússe biri túspeı jatady. Jas ulǵaıǵan saıyn, onyń ústine aǵalaryńnyń úırenshikti syrqaty bolsa da, oılamaǵan jerden ketip qalǵany esimdi alyp ketti, umytshaqpyn. Qoly ashyq, jomart dedim ǵoı. Elý jyldyǵynda uldary altyn júzik syılaǵan-tyn. Bir kúni saýsaǵynda joq. Sóıtsem, bir baıqaýda ádilqazylardyń qatarynda otyryp, sahnada kúı tartyp otyrǵan bala-jigittiń dombyranyń tósinde oınaǵan saýsaqtaryna qyzyǵyp otyrypty da, «myna saýsaqtarǵa birdeńe jetpeı turǵany» depti. Qasyndaǵylar kúlipti de qoıypty. Kúı bitken kezde saýsaǵyndaǵy altyn júzigin álgi jigittiń saýsaǵyna salyp, «Aınalaıyn, endi qaıta oınashy» depti ǵoı. Árıne, dúnıequmar bolmasań da, uldaryńnyń syıy edi ǵoı dep ishim ashyp qaldy. Biraq qazaqtyń qońyr dombyrasyna, qazaqtyń ulttyq dástúrli ónerine degen mahabbatyn osylaı bildirip jatsa, ne dersiń?! Tilimizdi tistep, talaı sóz aıtylmaı ishte qaldy...

– Qyzǵanǵan kezderińiz boldy ma?

– Qyzǵanýǵa sebep te bolmaıtyn. Sózimniń basynda aıttym ǵoı, ishinde men bilmeıtin syr ketti-aý degen áıelı ókinishim joq. Otbasyna adal bir azamat bolsa, sol! Onyń da bir perzenttik júregin jaralaǵan sebebi bar. Ibragımniń ákesi, atamyz otbasyn, balalaryn tastap, basqa bir áıeldiń eteginen ustap ketken eken. Anasy jaryqtyq, namysyna tyrysyp, otbasyn asyrap, balalaryna joǵary bilim alýyna jaǵdaı jasap, tirligin dóńgeletip, eshkimnen kem ósirmese de, bala aqynnyń júreginde sol oqıǵa tas bolyp qatyp qalsa kerek. Ákesiz óskendikten, áke tirligine ókpesi qara qazandaı bolyp er jetkendikten, jalǵyzbasty anasynyń kórgen qıyndyǵy men azabyn únemi muńaıa áńgimelep otyratyny bar-dy. Sondyqtan da bolar, onyń ómirlik qaǵıdasy – áıelin jylatpaý, balalaryn qańǵyrtpaý boldy dep oılaımyn. «Men jigitshilik quryp ketsem de, seni eshqashan tastamaımyn, ondaı aram oı oıyńa kirmesin» dep únemi tazalyǵyn, páktigin eskertip otyratyn. Jigitshilik degende, aptalap-aılap úı kórmeı, saparlap ketkenin emes, aqyndyqtyń ustanymy da – sulýlyqqa, jaratylysqa degen mahabbat, sezimnen týatynyn túsin degeni ǵoı. Aqyn bolyp jaratylǵan ekensiń, aınalańdaǵy sulýlyqqa, sulýlyq degenniń ózi – kórkem qyz, qylyqty arý, sulý áıel desek, ony kóretin kóz, sóılete alatyn aqyndyq tanym qajet ekenin, árıne, men de bolmysymmen túsinýge tyrystym. Onsyz shyǵarmashylyq órlemeı, óshe beretinin kez kelgen túısigi bar áıel túsinetin shyǵar. Áıtpese, mahabbat jaıly ánder qalaı jazylmaq?! Áýeni men sózi úılespegen Án eshqashan el esinde qalmaıdy. Ishteı bir-birimen úılesip-úndesip jatpasa, ol ánińiz halyqty tolǵanys-tolqynysqa da salmas edi. Al shynaıy óner ǵana ómirsheń!

Osy rette qazaqtyń tanymal synshysy Muhamedjan aǵa Qarataevtyń myna bir sózin aıtyp ketsem, artyq bolmaıtyn shyǵar: «...Onyń óleńderinen Qasymmen ózektes, Tólegen, Muqaǵalımen úndes saryndar sezilip turady. Sonymen birge, Ibragımniń óziniń de qalyptasqan ishki sazy bar. Ol – júregimen, janymen syrlasatyn saz. Ol ne jaıynda jazsa da aıtaıyn degen oıynyń arqaýyn sýyrtpaqtap ıirip, kóńilinde ónegeli túıin túıip, syr shertedi. Sondyqtan da ol júrek sózindeı, jyly tıedi, shyndyqqa sendiredi. Onyń óleńderi jeńil oqylady, janǵa jaǵymdy, ońaı uǵylady»,– depti synshy.

Bala aqynnyń alǵashqysynan-aq myqtylyǵyn, názik lırıkasyn túsingen synshynyń bul baǵasymen kelispeýge esh sharańyz joq! Óz ana tilinde ǵana emes, sol jyrlardyń bolǵar, vengr, cheh, polıak, ýkraına, túrik, ózbek, belarýs, chývash, ýgro-fın tilderine de aýdarylyp, basylyp shyǵýy úlken parasattylyqtyń, aqyndyq qabilettiń jemisi bolar. Ásemdik pen sezimniń sulýlyǵyn shyǵarmalaryna arqaý etken aqyn ózi de sheteldiń ataqty aqyndaryn qazaq tilinde jyrlatty. Aýdarmamen aınalysty. Orys poezııa ókilderi Nıkolaı Rýbov, Komı halqynyń uly aqyny Ivan Kýratov, qyrǵyzdyń ataqty aqyny Turar Qojamberdıev te Ibragımniń eńbeginiń arqasynda qazaq oqyrmandaryna tanys.

Búgingideı belgili bir qalamger sózimen aıtar bolsaq, kókten góri jerdegi «juldyzdardyń» kóbeıip turǵan zamanynda maǵynasyz, salmaqsyz, arzan mátindi ánder men toıǵa arnalǵan ári joq ánder oryndaýshynyń da bedelin túsirip bitti. Ibragım aqynmen qyryq jyldaı shyǵarmashylyq baılanysta bolǵan Qazaqstannyń halyq artısi Roza Qýanyshqyzy óziniń ánshilik jolynda aqyn shyǵarmalarynyń róli basym ekenin árkez qımastyqpen eske alyp otyrady. Qazaqtyń erke qyzdary Baǵdat Sámedınova, Maqpal Júnisova, Shákızada, Medeý men Maqsat oryndaýyndaǵy kóptegen ánderdiń mátini qulaqqa jaǵymdy, tez jattalady. Ásirese, sońǵy jıyrma jylǵa taıaý ýaqyt sahnadan túspeı kele jatqan «Án aǵa nemese Shámshimen syrlasý» qandaı keremet! «Qazaq valsiniń koroli» atanǵan qazaqtyń qaıtalanbas sazgerine muń shaǵý, syrlasý-muńdasý!.. Sáken Qalymovtyń oryndaýynda ánniń baǵy odan saıyn arta tústi, tanymal bola tústi. Sóz ben sazdyń úılesimi, mine osyndaı-aq bolar, sirá! «Kelisip pishken ton kelte bolmas», belgili sazger Qaldybekpen tyǵyz shyǵarmashylyq baılanystyń arqasynda halyqtyń súıikti ánine aınaldy. Sátti shyqqan dúnıe – ómirsheń ekenin Sákenniń ár oryndaýynda uǵyna, túsine, qabyldaı túsesiz. «Elge sálem», «Týǵan jer», «Aıaýly anashym», «Aǵalarym», «Júrek syry», «Aıaýlym meniń», «Ǵashyǵym», «Sezim syry», «Biz áli kezdesemiz», «Qııaldaǵy qalqa» ánderi bir tóbe dersiń. Ómiriniń sońǵy jyldary jazylǵan taǵy bir áni – «Aýylǵa baram»! Alǵash estigen kezdegi kóz jasymdy tııa almaı, ádemi bir kúı keshkenim bar. Sýret! Án emes, kóz aldyńnan kınolentadaı jyljyp ótken ómir elesteıdi. Úı sharbaǵyna asylyp, mańdaıyn alaqanymen kólegeılep turǵan shúıkedeı qara kempir qaı qazaqtyń bolsa da shańyraǵynyń quty, uıyp turǵan aırany ǵoı. «Ananyń kóńili balada, balanyń kóńili dalada» ekenin aıtqan uly halyqtyń qaıyspas, qaıratty qaıran shesheleri emes pe?!. 2014 jyly jaryq kórgen «Oı ólsheminen» de dúnıege keletin talaı án-áýenderdi tabýǵa bolatyny sózsiz. Ony bolashaqtyń enshisine qaldyraıyq. Artyndaǵy perzentteriniń endigi mindeti – ákeleriniń jete almaı ketken jetpisin óz oqyrmandarymen birge atap ótsek degen nıetteri. «Áı, sol jetpisiń jetkizbes maǵan» degen sózderdi jıi aıtyp otyrýshy edi, adam balasyna joǵary jaqtan kelgen buıryq pa eken, osy bir sóz jıi aıtyla beretin. Syrttaı syr bermegenimmen, ishim alaı-dúleı kúı keship men otyrýshy edim...

 Almaty aspany taǵy da kól-kósir móldirlikke tunyp, tunjyrap qalypty. Aqyn jarynyń kóńil-kúıindeı, appaq júzindegi qımastyq tamshysyndaı kólik terezesine syrt-syrt etedi. Osy bir kóńilsizdikti serpip tastaǵymyz kelgen biz de radıo tetigin basyp qaldyq. Búgingi áńgime-syrdyń núktesindeı qazaqtyń «Aq Baıany» atanǵan, ózi de jaryq juldyzdaı aǵyp túsken Mádına Eralıevanyń oryndaýyndaǵy «Qııaldaǵy qalqa» janymyzdy odan saıyn júdetkendeı...

 Qazaq poezııasyna «Altyn syrǵa» taqqyzyp, «Tań aldynda án» saldyrǵan, qaıyńdardy terbeltip ( «Terbeledi qaıyńdar»), janynyń jaryǵy men jylýyn («Janymnyń jaryǵy» men «Jan jylýy») týǵan halqynan aıamaı, Óleń-sózdiń patshasyna qyzmet etken Aqyn ómiriniń sońyndaǵy qımastyq atty salqyndyqty («Salqyn sáýle») júregine serik ete júrip, jyr-teńizdiń móldir tamshysyna aınalyp kete bardy...

Syr-suhbatty jazyp alǵan

Tańsulý ALDABERGENQYZY

Sońǵy jańalyqtar