28 Naýryz 2019, 12:14 1156 0 Qoǵam "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

MILLIONDAǴAN MIGRANT

Qazir Qazaqstannyń qaı qalasynda bolsyn eńbek mıgranttaryn kezdestirý qıyn emes. Olardyń basym bóligi qurylys pen saýda salasynda. Munaı-gaz kompanııalarynda eńbek etip júrgender de jeterlik. Bala kútýshi, aýla sypyrýshy bolyp júrgen mıgranttar da bar. Olar da qaı elge taban tireý kerek ekenin jaqsy biledi-aý. Qazaqstanda jumys isteý qolaıly. Tynysh memleket. Ekonomıkasy órkendep, halyqtyń jaǵdaıy jaqsara bastaǵanyn baıqaǵandyqtan da bolar, olardyń keıingi jyldary Qazaqstanǵa qaraı aǵylýy kúrt kóbeıgen.

Ortalyq Azııanyń ózinde shamamen alǵanda jyl saıyn 10 mıllıon adam bir orynnan ekinshi meken-jaıǵa jumys isteý úshin kóship-qonyp júretin bolyp shyqty. Olardyń ishinde ýaqytsha jáne uzaq merzimge tirkeýge turatyndar da bar. Barlyǵy turmys-tirshiliktiń qam-qareketi. Otbasyn asyraý úshin basqa elge baryp jumys isteýge májbúr.

Bul jaǵdaı toqtamaıdy. Jalǵasa beredi. Sarapshylardyń pikirine qaraǵanda, bul eńbek mıgranttaryna ǵana emes, olardy qabyldaıtyn elderge de paıdaly. Óıtkeni, birinshiden, bul arzan jumys kúshi. Ekinshiden, memleketke salyq túsedi.

Biraq, bul úshin mıgranttardyń quqyǵy tolyq qorǵalyp, jańa ortaǵa beıimdelýine barynsha kepildik bolýy kerek kórinedi. Qazaqstanda osyndaı jaǵdaı bar. Sondyqtan da syrt jaqtan keletin jumys kúshi kóbeıgen. Bir ǵana mysal. 2014 jylmen salystyrǵanda 2015 jyly Qazaqstanda tirkelgen mıgranttar 50 paıyzǵa jýyq kóp bolǵan. Onan keıingi jyldarda da osy kórsetkish saqtalǵan. Ótken jyly Qyrǵyzstan men Ózbekstannan jáne Tájikstannan kelip, Qazaqstanda ýaqytsha tirkeýge turǵandardyń sany 1 265 000 adam bolǵan. Onyń bir mıllıonnan astamy Ózbekstannan. Olardyń kóbirek shoǵyrlanǵan ortasy – Ońtústik Qazaqstan men Mańǵystaý oblystary, Astana men Almaty qalalary.

Kórshiles el turǵyndarynyń Reseımen salystyrǵanda Qazaqstanǵa qaraı aǵylýynyń da ózindik sebep-saldary bar. Óıtkeni bizdiń elge Ózbekstan men Qyrǵyzstan jaqyn. Qazaqtyń jalpaq tilimen aıtqanda, aýyly aralas, qoıy qoralas. Máselen, Ońtústik Qazaqstanda ózbekterdiń tanys-tamyrlary, Jambyl oblysynda qyrǵyz aǵaıyndardyń kóz kórgen, tanys-bilis adamdary bar bolýy ábden múmkin. Solardan hal-jaı, jón surasyp, eldiń turmys-tirshiligin bilip, bala-shaǵasyn asyraýǵa jeterlik jumys tabýǵa bolatynyna kózi jetken soń, sol oblystarǵa taban tireıdi. Onyń ústine, Qazaqstanǵa kelip-ketý jol shyǵyny az. Qajettilik bolyp jatsa, baryp-kelýge múmkindigi bar.

Qyrǵyzstan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa engen el bolǵandyqtan, bul memlekettiń turǵyndary úshin Qazaqstanǵa kelip-ketý men jumys isteý jeńil. Tirkeý deregine qaraǵanda, qyrǵyz aǵaıyndardyń da Qazaqstanǵa jumys isteýge kelýi artqan. Olardyń basym bóligi Almaty men Astana qalalarynda, Qyrǵyzstanmen shekaralas Jambyl jáne Almaty oblystarynda.

Biraq, qyrǵyzdarǵa qaraǵanda Qazaqstanǵa kelip jatqan ózbek mıgranttary basym. Derekke júginsek, Ózbekstannan Qazaqstanǵa kelip, tirkeýge turǵan mıgranttar qatary jyldan jylǵa artyp keledi eken. Osydan úsh jyl burynǵyǵa qaraǵanda úsh ese kóp. Olardyń 80 paıyzy qurylysta jumys isteýdi qalap, ruqsat suraǵan. Ózbekstandyq bes aǵaıynnyń tórteýi aılyq kirisin 40 000 teńge kóleminde kórsetken kórinedi. Al shyn máninde olardyń eńbekaqysy qansha? Tıisti oryndardyń nazar aýdaratyn máseleleriniń biri osy. Jumys berýshiler eńbek mıgranttaryn jatyn orynmen, tamaqpen qamtamasyz etken kúnniń ózinde 40 myń teńge aılyq óte az emes pe? Bul salyqty az tóleýdiń bir joly emes pe eken?

Eńbek mıgranttarynan bólek Qazaqstanda jasyryn jumys kúshi de jeterlik. Olardyń kóbi qurylys oryndarynda jumys isteıtin kórinedi. Arnaıy mamandyǵy men bilimi joq «jasyryn jumysshylar» jumys berýshiler úshin tıimdi bolar, biraq el ekonomıkasyna tıgizer paıdasy joq ekeni túsinikti. Olardyń arasynda óndiristik jaraqat alyp, ne bolmasa eńbekaqysyna qol jetkize almaı daýlap júretinder de bar. Jasyryn kelgendikten olarǵa jumys berýshiler de eńbekaqysyn ýaqtyly tólemeı, áýre-sarsańǵa salyp qoıatyn jaǵdaılardyń da kezdesip otyrǵany jasyryn emes.

Búgingi tańda Qazaqstanda da jumyspen qamtý men eńbekti uıymdastyrýdyń jańa ádisteri jáne tehnologııalaryn óndiriske engizip jatqany ámbege aıan. Durys-aq. Alǵa qaraı jyljý kerek, ósý kerek. Biraq osynyń saldarynan áleýmettik ádiletsizdik pen teńsizdik artyp otyrǵan kórinedi.

«Aqparattyq tehnologııalar qashyqtyq eńbektiń aıasyn keńeıte tústi. Kásibı jáne otbasylyq mindetterdi biriktirýdiń jańa múmkindikteri paıda bola bastady. Keıbir kásiporyndar sýbmerdigerlik jáne aýtsorsıng negizinde jumys kúshin tikeleı jaldaı bastady. Munyń jaqsy da, jaman da jaqtary bar», – deıdi Qazaqstan Kásipodaqtary federaııasynyń Tóraǵasy Baqytjan Ábdiraıym.

Jalpy, jumys kúshine baılanysty osyndaı ótkir máselelerdi qadaǵalaıtyn quzyrly oryndar qaperinde ustasa quba-qup bolar edi. Olar qam-qareketsiz otyr dep aıta almaımyz, árıne. Áıtse de eskerýge tıisti jaıttardy elep-ekshese degen oı ǵoı bizdiki.

Ǵalym OMARHAN

Sońǵy jańalyqtar