17 Qańtar 2019, 09:55 1655 0 Qoǵam Tańsulý ALDABERGENQYZY

«At aınalyp qazyǵyn tabady,Jarasqan aınalyp Názigin tabady»

Qazaq ádebıetinde poezııanyń ǵana sáıgúligin tizgindep qana qoımaı, úsh birdeı – syn, aýdarma, satıra salasynda da ózindik  qoltańbasyn qalyptastyryp ketken Jarasqan aqynnyń, shyǵarmalarynan ulttyq bolmystyń jupary ańqyp turatyn oıshyl-otanshyl aqynnyń  shańyraǵyna baryp, qara shańyraqtyń kıesi – aqyn jarymen syrlasý kópten oıda júrgen edi.

Elimizdiń joǵary oqý oryndarynda, muǵalimder bilimin jetildirý ınstıtýtynda talaı jyl ustazdyq qyzmet atqarǵan ǵalym-ustaz Názigúl Nurǵalıqyzy eptep syrqattanyp júrgenine qaramastan aqtaryla sóıledi. Birneshe ǵylymı eńbekterdiń avtory, stýdent-jastarǵa saǵattap lekııa oqyp qalǵan ádetimen bizdi de baýrap alǵany sózsiz.

– Meni jyl jańaryp, aı aıshyqtalyp jatqan kezde ǵalym-ustaz dep emes, aqynnyń jary dep izdep kelgen bolarsyzdar.

Qazaqtyń bilim-ǵylym jolyn ańsaǵan talapshyl jastary sekildi men de sonaý Abaı elinen Almatyǵa ańsarym aýyp kelgenderdiń birimin. 1967 jyly sol kezdegi S.M. Kırov atyndaǵy memlekettik ýnıvsersıtettiń fılologııa fakýltetine oqýǵa tústim. Qazaq ádebıeti men mádenıetine ózindik úles qosyp kele jatqan jazýshy Muhtar Maǵaýın týǵan jezdem bolǵandyqtan, árıne, sol úıdemin. Úı deıtindeı óz úıleri de emes, jaldamaly. Jezdem «Qazaq ádebıeti» gazetiniń syn bólimin basqarady. Sondyqtan bolar, qolyna qalam ustaǵandardyń kóbimen aralasyp, tipti birazy úıge de kelip-ketip júredi. Ápke-jezdeniń qolynda tursam da, anda-sanda jataqhanaǵa da baryp turamyn. Sondaı bir sátterde Jarasqan aǵalaryń syrtymnan kórip, «jibek jip» taǵyp qoısa kerek. Sabaqtan shyqqan soń bir top jigit, arasynda Jákeńniń ózi de bar, úıge deıin shyǵaryp salady. «Qaı jigitke unap qaldym eken?» dep oılap qoıamyn ishimnen.

Birde jataqhanada stýdentterdiń uıymdastyrýymen ádebı kesh ótti. Alǵashqy jyl bolǵan soń, onyń ústine jastar basqosýy bolǵandyqtan, árıne, qalmaımyz ǵoı. Barymyzdy kıip, boıymyzdy jıyp bardyq. Sol keshte Jarasqan óleń oqydy. Ǵashyqtyq, súıispenshilik! Tunyp turǵan mahabbat! Qyz bitkenniń kóz qýanyshyna aınalyp, dýyldata qol soǵyp, birazǵa deıin jibermedi. Aqynyńyz da qaıtpady! Nebir syrly da muńǵa toly jyrlar aǵyldy kep. Sol keshten keıin oqý zaldarynda, kitaphanada jıi kezdesip qalyp júrdik. Almatynyń jańbyrly keshteriniń birinde shyǵaryp salyp kele jatyp, óz sezimin bildirdi. Kelesi jyly bas qostyq. Qazirgideı ulan-asyr toı jasaý qaıda, jaǵdaılary jetisip turǵandardyń ózi qarapaıym ǵana dastarqanmen atap ótetin-di. Qarapaıymdylyq degen qasıet basym bolatyn. Jarysa, maqtana ysyrapshylyqqa urynbaýshy edi. Sonda jastar jaǵynan, ásirese qalyńdyq jaǵynan talap qoıyp, toıdy, qymbat meıramhanada ótkizesiń degen bolmaıtyn. Tipti, meıramhana da joqtyń qasy ǵoı. Toıymyzǵa zııaly qaýym ókilderi kelip, batasyn berdi. Sonda Qadyr aqynnyń: «Aınalaıyn, aqynǵa turmysqa shyqqan ekensiń, bir balań bolsa, ekinshiń – aqyn, ekeý bolsa – úshinshiń taǵy da aqyn, al qansha balań bolsa da aqynyń – kenje balań bolyp qalady, osyny túsine bil», – degen edi. Jákeń ekeýmiz juptasqan otyz úsh jyl ishinde osy bir tilektiń mánin túsindim, onyń kúmánsiz shyndyq ekenin moıyndadym. Osy jyldar ishinde otbasyndaǵy tirliktiń bári, ot jaǵyp, kúl shyǵarý, bala tárbıesi, qonaq kútip-shyǵaryp salý syndy sharýashylyqtyń bári meniń moınymda. Jákeń appaq ári súırikteı saýsaqtary maıysyp otyryp, qalyń dápteri men qalamy qolynan túspeıtin. Aqyn degen pendeńiz Allanyń erekshe jaratqan adamy, juldyzy ózgeshe bolatynyn janymmen túsine bildim. Óıtkeni men de kishkentaıymnan óleń-jyrǵa qumar, shyǵarmashylyqqa jaqyn bolyp óskenmin. Al Jákeń taza lırık, syrshyl aqyn. Kez kelgen óleńinde úlken fılosofııalyq oı-tujyrym basym bolatyn. Ǵashyqtyq-súıispenshilik, qumarlyqtyń ózine úlken pálsafalyq tanymmen qarap, jeńildikten saqtana otyryp, oı túıindeıtin. «Men saǵan emes, seniń óleńderińe ǵashyq boldym», – dep qaljyńdaıtynmyn. Jaratylysy asa salmaqty, minezi óte aýyr, artyq sóz shyqpaýshy edi. Otbasyna óte jaıly adam boldy.

– Aqyn shyǵarmashylyqpen aınalysqanda qandaı kúı keshýshi edi?

– Kúı tyńdaǵandy jany qalap turatyn. Terbelmeli oryndyǵynda shaıqalyp, uzaq-sonar oıǵa berilip otyratyn kezderi kóz aldymda. Uzaq ýaqyt óleń týmaı, óz janyn ózi jep, qaıda qoıaryn bilmeı bir sergeldeń kúıge túsetin-di. Ary-beri júrip alatyn. Ne bolmasa janaryn bir núktege qadap, únsiz uzaq otyratyny bar. Ondaı sátterde «jigitshilik» quryp, biraz ýaqyt «jolaýshylap» ketetin tustary da bolǵan. Sondaı sátterde týǵan: «At aınalyp qazyǵyn tabady, Jarasqan aınalyp Názigin tabady» degen ázilge quralǵan óleńniń astarynda úlken syr jatyr. Áıeldikke salynyp, júregińdi sál-pál bolsa da qyzǵanshaqtyq tyrnap tursa da, aqynnyń bar bolmysy sol ekenin, aǵynan jarylǵan keıpine qarap, júregiń jylyp sala beretini bar. Úıdiń, otbasynyń ishki-syrtqy sharýasyna orynsyz aralassa, otbasy-oshaq qasynan uzap shyqpasa, meniń ǵana qasymda bol degen qısynsyz nazyńdy tyńdasa, ol aqynnyń shyǵarmashylyǵy toqyrap qalmaı ma?! Sondyqtan da erkindikti jany qalap turǵan Jákeńniń eshqashan aldyna túsip, keı qylyǵyn betine basyp ashýlanyp kórmeppin. Qalamy aq qaǵaz betinde jorǵalap, kóńilindegisi qaǵazǵa túse bastaǵandaǵy kóńil-kúıi alabóten. Núktesi qoıylǵan sáttegi sheksiz baqyty... mańdaıyn jaýyp turatyn seldir shashyn artqa silkip tastap, bir kóńildi kúıge enedi.

Onyń júregin jaryp, bolmys-bitimin tiriltip, jaryq kórip jatatyn óleńderin únemi oqyp, zerdelep otyrýǵa da ýaqyt tabatynmyn. Ondaıda sol poezııasynan ózimdi de ońaı ári tez taýyp alatynmyn. Ásirese, bir óleńinde meni «Aqyldym» dep ataǵan eken, sol úrdisten shyǵý úshin, aqyldy áıel bola túsý úshin de tirlik keshtim ǵoı dep oılaımyn. Jaǵasyn kirletpeýge, qabaǵyn kirbiń shalmaýyna barymdy saldym. Qansha degenmen, tiri pendesiń, únemi aqynnyń qabaǵyna qarap, sol jaqsy kóretin isimen shuǵyldansyn dep, ózińniń de tiri jan ekenińdi esińe salyp ótetin «qylyqtar» janyńdy aýyrtyp, ashý-yzaǵa býlyqqan tustarym da bolmady emes, boldy. Ondaı sátterde Jákeńniń myna bir shýmaǵyn qaıta-qaıta oqımyn:

Qasyńda júrsem qasqamyn,

Alysta júrsem basqamyn.

Jasaǵan kúnám jeterlik,

Keshire alsań, kesh janym.

 

Qasyńda júrsem qaǵynam,

Alysta júrsem saǵynam.

Aıybym bastan asady,

Aqtalmaǵanda ne qylam?!

 

Ózińsiń gúlim, Názigim,

Ómirlik Temirqazyǵym.

Aqyldym eger túsinseń,

Aqynmyn – osy jazyǵym! – dep aqtalǵandaı bolǵan beınesin kóremin de, bar ashýymdy umytyp, ándetip shyǵa kelemin.

– Jarasqan aǵa tym erte tanylǵan, qyzmetke de tym erte kirisken aqyndardyń biri boldy...

– Iá, ádebıetke erte kelgenderdiń biri. Mektep qabyrǵasynda júrip, aýdandyq, oblystyq gazetterde maqala, óleńderi jarııalanypty. Aýdarmamen de sol jyldary dos bolsa kerek. Al stýdenttik jyldary jastar gazeti «Lenınshil jasta» menshikti tilshi, ádebıet jáne óner bóliminde ádebı qyzmetker, bólim meńgerýshisi bolyp qyzmet atqarady. Odan keıin «Qazaq ádebıeti», jańadan ashylǵan «Jalyn» almanaǵynda, «Juldyz» jýrnalynda qyzmetterin jalǵastyrdy ǵoı.

– Aqyn Jańa jyl meıramyna qalaı qaraýshy edi? El táýelsizdigimen birge jańara, jańǵyra kelgen Naýryzdy qalaı toılaýshy edińizder?

– Jas kezimizde, balalar ómirge kelgen jyldary, tipti nemereler dúnıe esigin ashqaly da Jańa jyl dástúrli túrde atalyp ótiletin merekelerdiń biri ǵoı. Endi qalaı, jyl jańaryp jatsa, ol meıli qaı ulys-ulttyń bolmysyna tán bolsa da, merekeniń aty mereke. Úıdiń bir buryshyna shyrsha ornatyp, onyń astyńǵy jaǵyna balalarǵa arnaǵan syılyqtarymyzdy jasyryp, Jákeń Aıaz ata róline enip, máz bolyp jatýshy edik. Óleń-taqpaq aıtqan, dombyra shertip, kúı tartqandaryna syı-sııapat bólek bolatyn. Jákeń úı sharýashylyǵyna, balalardyń tálim-tárbıesine kóp aralaspasa da, otbasyndaǵy tálim-tárbıe qazaqı úrdiste boldy. Uldarymyz da tek qana qazaqsha tárbıe aldy. Tilderi qazaqsha shyqty. Mektep tabaldyryǵyn qazaqsha attady. Eshkimnen kem emes. Bári joǵary bilimdi. Ol, árıne, áke tálimi, ákeden qalǵan týra jol. Táýelsizdik, babalar armany bolǵan egemendigimizge qol jetkendegi qýanyshtyń orny, tipti, bólek. Naýryz da búginde jalpyulttyq meıram qatarynda ǵoı. Sondyqtan da ol kúngi as-sý, dám-tuzdyń qasıeti ózgeshe. Naýryzkójemizdiń dámi urpaqtar tańdaıynan ketpeıtini sózsiz. Qystan qalǵan súrdiń, kóktemgi týmalardyń aqtaryna deıingi saqtalǵan astyń qadir-qasıeti joıyla qoımaıtyny anyq. Alǵashqy jyldary Jazýshylar odaǵynda, qalamyzdaǵy joǵarǵy oqý oryndarynyń aldynda appaq kıiz úıler tigilip, qazan asylyp, naýryzkóje taratylyp, abyr-sabyr bolyp jatatyn dástúr jalǵasyp keledi. Án aıtylyp, kúı shertilip jatatyn osyndaı sándi keshterge balalaryn, nemerelerin ertip baryp, qyzyqtap máz bolyp keletin. Jákeń 1974-1985 jyldary «Juldyz» jýrnalynyń poezııa, ádebı syn jáne bıblıografııa bólimderin basqaryp, redakııa alqasynyń múshesi bolyp qyzmet atqardy. Sol jyldary qalamyzdaǵy 28-panfılovshylar parkinde ornalasqan «Juldyz» meıramhanasynda jańajyldyq kesh uıymdastyrylyp, aqyn-jazýshylar jubaılarymen barýshy edi.

Ákeleri ketkeli Jańa jyl men Naýryzda úlken ul – Rústemniń shańyraǵyna jınalamyz. Atalaryn eske alyp, nemereler óleńderin oqyp, máre-sáre bolysady. Ásirese, meniń jan-dúnıemdegi qubylys adam balasynyń tili jetkize almastaı, ómirimniń ádemi de sándi-mándi tustary kóz aldymnan tizbektelip ótip jatady. Rahat kúı keshemin. Ómirin shyǵarmashylyqqa arnaǵan aqynnyń máńgilikke attanar sátindegi sońǵy sózi qulaǵymnan jańǵyryp ótedi. Ómir men ólimniń arpalysyp jatqan sońǵy sátinde de: «Kókiregime bir jyrdyń kelip qalǵany, qaǵaz ben qalamymdy berińdershi» bolǵany... bir jaǵynan qımastyq sezimimdi oıatsa, bir jaǵynan keýdemdi maqtanysh sezimi baýraıdy. Óıtkeni aqynnyń janyn túsingen jary retinde aqtyq demi de sol ádetin umyttyra almaǵanyma maqtana alatynym...

– Aqyndy jyrqumar oqyrmany umyta qoımasy anyq. Al týǵan-ósken jerimen baılanysy qalaı?

– Soǵan shúkirshilik jasaımyn. Shyǵarmalaryn izdep oqıtyn oqyrmandary bar aqyn áli tiri júrgendeı sezinem. AQSh-tyń Nıý-Iork qalasyndaǵy Kolýmbııa ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetiniń stýdentteri 2013 jyldan bastap qazaqstandyq bir top aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalarynan dáris tyńdaıdy. Sol toptyń ishinde Jarasqan da bar. Al týǵan ólkesi aqynnyń jetpis jyldyq mereıtoıynda ózi ósken Aral aýdanynda, Qyzylorda jáne Almaty qalalarynan kóshe atyn berdi. Elinde bıik eskertkish ornatyldy. Odan artyq óz perzentine qandaı syı-qurmet kórsetsin, eli aıanyp qalǵan jeri joq. Eń bastysy, halyq shyǵarmalaryn izdep oqyp, áli kúnge jadynda saqtap keledi.

Kim edik?

Kim boldyq biz?

Halyq tanyr!

Áıteýir, umtylǵanbyz jaryqqa bir!

Marqumbyz – bárimiz de bolashaqqa,

Jer degen – Adamzatqa alyp qabir! – dep ómiriniń sońǵy jyldary jalǵan ǵumyr, ótkinshi tirlik jaıly kúńirene jazyp ketti. Sezgen bolar?!.

Búginde bári saǵynysh! Bári kóz aldymda! Áıel retinde baqytqa bólensem, aqynnyń syrlas jary-serigi bolsam, belgili rejısser Rústem, Shyńǵys pen Jánibekteı arly-sanaly uldardyń anasy bolyp, baqytym asyp-tasyp jatqan jaǵdaı bar.

Biz kelgendegideı emes, aqyn jarynyń kóńil aýany ózgerip, appaq júzine ádemi bir nur paıda bolǵandaı. Janaryndaǵy jarqyldan, shirkin, qazaq áıelderiniń jaratylysy-aı dep, er-azamatyna qurmetke kelgende aldyna jan salmaıtyn sergek sezimderine taǵy bir ishteı rıza keıippen qoshtastyq.

Suhbattasqan  Tańsulý ALDABERGENQYZY

Sońǵy jańalyqtar