20 Jeltoqsan 2018, 11:09 1040 0 Qoǵam "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Amangeldi Keńshilikuly: Joldaý qoǵamdyq sanaǵa úlken qozǵaý saldy

– Amangeldi Keńshilikuly, Elbasy Joldaýda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn aıryqsha atap ótti. Osy jaıynda keńirek aıtyp berseńiz?

– Memleket basshysynyń «Qazaqstandyqtardyń ál-aýqatynyń ósýi: tabys pen turmys sapasyn arttyrý» atty Joldaýynyń qoǵamdyq sanaǵa úlken qozǵaý salǵany málim. Ásirese, halqymyzdyń rýhanı tynys-tirshiligine erekshe mán berilgen strategııalyq mańyzy zor saıası qujatty zııaly qaýym ókilderi qýana qabyldady. Óıtkeni eldiń áleýmettik jaǵdaıy, ekonomıkasy men mádenıetin odan ary jaqsartýdyń naqty joldary kórsetilgen Joldaýda Elbasy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń jappaı qoldaýǵa ıe bolǵanyn tilge tıek ete kelip, bul bastamany ári qaraı jalǵastyryp, onyń aıasyn jańa mazmunmen jáne baǵyttarmen tolyqtyrý qajet ekenine erekshe toqtaldy.

– Taıaýda ǵana jarııalanǵan Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy osy «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń laıyqty jalǵasy ekeni belgili. Osy rette atalǵan maqalanyń ult tarıhyn tanýǵa tıgizer septigi qandaı degen suraq týyndaıdy. Sizdiń pikirińiz qandaı?

– Shyn máninde, Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynyń jaryq kórýi el ómirindegi eleýli oqıǵaǵa aınaldy. Sodan beri ótken bir jarym jylda rýhanı salaǵa qatysty talaı ister atqarylyp, tarıhymyz, salt-dástúrimiz, ádebıetimiz ben mádenıetimizdiń boıyna qan júgirgenin ańǵarý qıyn emes. Endi mine, Elbasymyzdyń «Uly dalanyń jeti qyry» dep atalatyn jańa dúnıesi jaryq kórip otyr. Bul maqalany rýhanı jańǵyrýǵa qatysty oı-tolǵaýlardyń zańdy jalǵasy retinde qabyldadym.

Prezıdenttiń kezekti strategııalyq bastamalary ulttyq ádebıetimizdiń de órisin ulǵaıtyp, burynǵydan da bıik belesterdi baǵyndyrýyna zor yqpalyn tıgizedi dep oılaımyn. Qazaqstan – kúlli túrki halyqtarynyń qasıetti «Qara shańyraǵy» ekenin tilge tıek etken Elbasy birneshe jobalardy qolǵa alý qajet ekenin qadap aıtypty. Árıne, Prezıdent usynǵan jobalardyń qaı-qaısysy da mańyzdy. Alaıda solardyń ishinen «Túrki órkenıeti: túp tamyrynan qazirgi zamanǵa deıin» dep atalatyn joba ózime erekshe unady. Quzyrly mekemeler pármen berip, joba óz deńgeıinde júzege assa, baıtaq dalamyzdyń dańqyn shyǵarǵan tulǵalarymyzdyń rýhyn tiriltip, tórtkúl dúnıege tanytýdyń zor múmkindigi bar.

Maqalada óte jaqsy saralanǵandaı, mundaǵy kózdegen basty maqsat basqa halyqtardy tómendetip, ulylyǵymyzdy dáripteý emes, naqty ǵylymı derekterge súıene otyryp, jahandyq tarıhtaǵy óz ornymyzdy baıyppen paıymdaý. Elbasy aıtqandaı, Uly dala ál-Farabı men Iasaýı, Kúltegin men Beıbarys, áz-Táýke men Abylaı, Kenesary men Abaı jáne taǵy da basqa kóptegen uly tulǵalar shoǵyryn dúnıege ákeldi. Ókinishke qaraı, búgingi urpaq sol uly babalarymyzdyń ómir jolyn da, jasaǵan erligi men artyna qaldyrǵan asyl murasynyń qadir-qasıetin de tarazylaı almaı jatady. Oǵan basty kedergi – keshegi zamannan sanamyzda uıalap qalǵan quldyq sana. Bizdiń áli kúnge deıin júrip ótken jolymyzǵa baılanysty óz kózqarasymyz joq. Myna jobanyń sol seńniń buzylýyna septigin tıgizerine senimim mol.

– Ulttyń rýhanııatyn jańa bıikke bastaıtyn maqalanyń qazaq ádebıetine de erekshe áser eteri sózsiz. Bul jaıynda ne deısiz?

– Ádebıet týraly áńgime qozǵalǵanda, jastarymyz kóbinese, quddy bizde sóz óneri bolmaǵandaı, Batysqa ǵana eliktep, solarǵa tamsanyp, aýzyn ashyp, kózin jumady. Kerisinshe, túrki áleminiń adamzattyq órkenıettiń órleýine zor sharapatyn tıgizgen, talaı uly ǵulamalar men shaıyrlardy ómirge ákelgenin bile qoımaıdy. Nege? Derek az, málimet tapshy. Birdi-ekili qalamger bolmasa, uly Áýezovten keıin túrki topyraǵynda týyp, álemdi tamsandyrǵan uly qalamgerlerimizdiń asyl murasyn tyńǵylyqty zertteý isi durys jolǵa qoıylmaǵan. Sodan baryp Dante, Shekspır, Baıron, Gete men Pýshkınderdi jatqa soǵatyn búgingi urpaqtyń Shyǵystyń uly shaıyrlary Sanaı, Attar, Shámsaddın, Rýmı, Nızamı men Fızýlıdiń ádebı muralaryn bilmeıtinine tańǵalýǵa bola ma? Sondyqtan Elbasynyń jańa maqalasy osy olqylyqtardyń ornyn toltyryp, ádebıetimizdiń aıasyn keńeıtedi dep senemin.

 

Áńgimelesken Elaman MAQSOTULY

Sońǵy jańalyqtar